< I Samuel 30 >

1 Ket napasamak nga iti maikatlo nga aldaw idi nakagtengen ni David ken dagiti tattaona idiay Siclag, a naammoanda nga immay rimmaut dagiti Amalekita iti Negev ken Siklag. Rinautda ti Siklag, pinuoranda daytoy,
Or trois jours après David et ses gens étant revenus à Tsiklag, [trouvèrent] que les Hamalécites s'étaient jetés du côté du Midi, et sur Tsiklag, et qu'ils avaient frappé Tsiklag, et l'avaient brûlée;
2 ket tiniliwda dagiti babbai ken amin nga adda iti daytoy, babassit ken dadakkel. Awan pinatayda ngem intalawda ida iti ipapanawda.
Et qu'ils avaient fait prisonnières les femmes qui étaient là, sans avoir tué aucun homme, depuis les plus petits jusqu'aux plus grands: mais ils les avaient emmenés, et s'en étaient allés leur chemin.
3 Idi dimteng ni David ken dagiti tattaona iti siudad, napuoranen daytoy— ket naitalaw dagiti assawada, dagiti annakda a lallaki ken babbai.
David donc et ses gens revinrent en la ville: et voici elle était brûlée, et leurs femmes, et leurs fils, et leurs filles avaient été faits prisonniers.
4 Ket nagriaw ken nagsangsangit ni David ken dagiti tattao a kakaduana agingga a naawanandan iti kabaelan nga agsangit.
C'est pourquoi David et le peuple qui était avec lui élevèrent leur voix, et pleurèrent tellement qu'il n'y avait plus en eux de force pour pleurer.
5 Naitalaw ti dua nga asawa ni David, ni Ahinoam a taga-Jezreel ken Abigail nga asawa ni Nabal a taga-Carmel.
Et les deux femmes de David avaient été prises prisonnières, [savoir] Ahinoham de Jizréhel, et Abigaïl [qui avait été] femme de Nabal, lequel était de Carmel.
6 Mariribukan unay ni David, gapu ta pagsasaritaan dagiti tattao ti maipapan iti pananguborda kenkuana, gapu ta nagladingit ti espiritu dagiti amin a tattao, tunggal tao para iti annakna a lallaki ken babbai; ngem pinapigsa ni David ti nakemna gapu kenni Yahweh a Diosna.
Mais David fut dans une grande extrémité, parce que le peuple parlait de le lapider; car tout le peuple était outré à cause de leurs fils et de leurs filles; toutefois David se fortifia en l'Eternel son Dieu.
7 Kinuna ni David kenni Abiatar a padi nga anak ni Ahimelec, “Pangngaasim, iyegmo ditoy ti efod.” Inyeg ni Abiatar ti efod kenni David.
Et il dit à Abiathar le Sacrificateur, fils d'Ahimélec: Mets, je te prie, l'Ephod pour moi; et Abiathar mit l'Ephod pour David.
8 Dinamag ni David kenni Yahweh no ania ti rumbeng nga aramidenna, kinunana, “No kamatek dagitoy a bunggoy, makamakamko kadi ida?” Simmungbat ni Yahweh kenkuana, “Kamatem ida, ta awan duadua a makamakammo ida ken awan duadua a mapasublim amin nga innalada.”
Et David consulta l'Eternel, en disant: Poursuivrai-je cette troupe-là; l'atteindrai-je? et il lui répondit: Poursuis-la; car tu ne manqueras point de l'atteindre, et de recouvrer [tout].
9 Napan ngarud ni David, isuna ken ti innem a gasut a tattao a kakaduana. Dimtengda iti waig ti Besor, a nagbatian dagiti napanawan.
David donc s'en alla avec les six cents hommes qui étaient avec lui, et ils arrivèrent au torrent de Bésor, où s'arrêtèrent ceux qui demeuraient en arrière.
10 Ngem intuloy ni David ti panangkamkamakamna, isuna ken dagiti uppat a gasut a tattaona; ta dua gasut ti napanawan a nakapsut unay ken saanda a makaballasiw iti waig ti Besor.
Ainsi David et quatre cents hommes firent la poursuite, mais deux cents hommes s'arrêtèrent, qui étaient trop fatigués pour pouvoir passer le torrent de Bésor.
11 Nasarakanda iti maysa a taga-Egipto iti tay-ak ket impanda kenni David; inikkanda iti tinapay ket nangan isuna; inikkanda iti danum nga inumenna;
Or ayant trouvé un homme Egyptien par les champs, ils l'amenèrent à David, et lui donnèrent du pain, et il mangea, puis ils lui donnèrent de l'eau à boire.
12 ken inikkanda iti maysa nga iwa ti tinapay a naaramid iti igos ken dua a raay ti pasas. Idi nalpasen a nangan, pimmigsa manen, ta saan isuna a nangan iti tinapay wenno imminom iti danum iti las-ud ti tallo nga aldaw ken tallo a rabii.
Ils lui donnèrent aussi quelques figues sèches, et deux grappes de raisins secs, et il mangea, et le cœur lui revint; car il y avait trois jours et trois nuits qu'il n'avait point mangé de pain, ni bu d'eau.
13 Kinuna ni David kenkuana, “Siasino ti nakaibilangam? Sadino ti naggapuam?” Kinunana, “Maysaak nga agtutubo iti Egipto, adipen ti maysa nga Amalekita; pinanawannak ti apok gapu ta nagsakitak tallo nga aldawen ti napalabas.
Et David lui dit: A qui es-tu? et d'où es-tu? Et il répondit: Je suis un garçon Egyptien, serviteur d'un homme Hamalécite; et mon maître m'a abandonné, parce que je tombai malade il y a trois jours.
14 Rinautmi iti Negev dagiti Kereteo, ti sakup ti Juda, ken ti Negev ni Caleb ket pinuoranmi ti Siklag.”
Nous nous étions jetés du côté du Midi des Keréthiens, et sur ce qui est de Juda, et du côté du Midi de Caleb, et nous avons brûlé Tsiklag par feu.
15 Kinuna ni David kenkuana, “Mabalin nga ipannak kadagitoy a bunggoy dagiti napan rimmaut? Kinuna ti Egipcio, “Ikarim kaniak babaen iti Dios a saannak a papatayen wenno saannak nga iyawat kadagiti ima ti apok, ket ipanka iti daytoy a bunggoy dagiti napan rimmaut.”
Et David lui dit: Me conduiras-tu bien vers cette troupe-là? Et il répondit: Jure-moi par [le nom de] Dieu que tu ne me feras point mourir, et que tu ne me livreras point entre les mains de mon maître, et je te conduirai vers cette troupe-là.
16 Idi kinuyog ti taga-Egipto ni David, nawaraswaras iti amin a suli dagiti kabusorda, agkakaan, agiinom ken agsasalada gapu kadagiti amin a nasamsam a banag nga innalada iti daga dagiti Filisteo ken manipud iti daga ti Juda.
Et il le conduisit dans ce lieu-là. Et voici, ils étaient dispersés sur toute la terre, mangeant, buvant, et dansant, à cause de ce grand butin qu'ils avaient pris au pays des Philistins, et au pays de Juda.
17 Sumipnget idi dinarup ida ni David agingga iti rabii ti simmaruno nga aldaw. Awan ti uray maysa a nakalibas malaksid iti uppat a gasut nga agtutubo a lallaki, a nakasakay iti kamelio ket naglibas.
Et David les frappa depuis l'aube du jour jusqu'au soir du lendemain qu'il s'était mis à les poursuivre; et il n'en échappa aucun d'eux, hormis quatre cents jeunes hommes qui montèrent sur des chameaux, et qui s'enfuirent.
18 Napasubli amin ni David dagiti innala dagiti Amalekita; ken inispal ni David dagiti dua nga asawana.
Et David recouvra tout ce que les Hamalécites avaient emporté; il recouvra aussi ses deux femmes.
19 Awan ti napukaw, bassit man wenno dakkel, uray annak a lallaki wenno babbai, uray dagiti nasamsam a banag wenno aniaman a banag nga innala dagiti rimmaut. Naisubli ni David amin.
Et ils trouvèrent que rien ne leur manquait, depuis le plus petit jusqu'au plus grand, tant des fils que des filles, et du butin, et de tout ce qu'ils leur avaient emporté; David recouvra le tout.
20 Innala amin ni David dagiti arban, nga inabog dagiti lallaki iti sangoanan dagiti sabali nga ay-ayup. Kinunada, “Daytoy dagiti nasamsam a kukua ni David.”
David prit aussi tout le [reste du] gros et du menu bétail, qu'on mena devant les troupeaux [qu'on leur avait pris]; [et] on disait: C'est ici le butin de David.
21 Nakadanon ni David iti ayan dagiti dua gasut a lallaki a kimmapsut unay a saan a nakasurot kenkuana, dagiti nagbati iti waig ti Besor. Sinabat dagitoy a lallaki ni David ken dagiti tattao a kaduana. Idi nakadanon ni David iti ayan dagitoy a tattao, kinablaawanna ida.
Puis David vint vers les deux cents hommes qui avaient été tellement fatigués qu'ils n'avaient pu marcher après David, qui les avait fait demeurer auprès du torrent de Bésor; et ils sortirent au devant de David, et au devant du peuple qui était avec lui; et David s'étant approché du peuple, il les salua aimablement.
22 Ket kinuna dagiti amin a nadangkes a lallaki ken awan serserbina a kakadua ni David a simmurot kenkuana, “Gapu ta saan a simmurot dagitoy a lallaki kadatayo, saantayo ida nga ikkan kadagiti nasamsam a banag a napasublitayo. Malaksid kadagiti assawada ken kadagiti annakda, alaenda ida ket pumanawdan.”
Mais tous les mauvais et méchants hommes qui étaient allés avec David, prirent la parole, et dirent: Puisqu'ils ne sont point venus avec nous, nous ne leur donnerons rien du butin que nous avons recouvré, sinon à chacun d'eux sa femme et ses enfants, et qu'ils les emmènent, et s'en aillent.
23 Ket kinuna ni David, “Kakabsatko, saan a masapul a kastoy ti aramidenyo iti inted ni Yahweh kadatayo. Inaywanannatayo ken impaimana kadatayo dagiti nangraut kadatayo.
Mais David dit: Mes frères, vous ne ferez pas ainsi de ce que l'Eternel nous a donné, lequel nous a gardés, et a livré entre nos mains la troupe qui était venue contre nous.
24 Siasino koma ti dumngeg kadakayo iti daytoy a banag? Ta ti bingay ket para kadagiti amin a napan iti gubat ken kasta met a ti bingay ket para kadagiti naguray iti ayan dagiti gargaret; maibingayanda ket mabingay a padapada.”
Qui vous croirait en ce cas-ci? car celui qui demeure au bagage doit avoir autant de part que celui qui descend à la bataille; ils partageront également.
25 Isu a manipud iti dayta nga aldaw agingga ita, pinagbalin ni David daytoy a kas maysa nga alagaden ken linteg iti Israel.
Ce qui fut ainsi pratiqué depuis ce jour-là, et il en fut fait une ordonnance et une loi en Israël, jusqu'à ce jour.
26 Idi dimteng ni David iti Siklag, pinatulodanna iti sumagmamano a nasamsam dagiti panglakayen ti Juda, dagiti gagayyemna, kinunana, “Adtoy dagiti sagut kadakayo manipud iti nasamsam a banbanag kadagiti kabusor ni Yahweh.”
David donc revint à Tsiklag, et envoya du butin aux Anciens de Juda, [savoir] à ses amis, en disant: Voici, un présent pour vous, du butin des ennemis de l'Eternel.
27 Kadagiti panglakayen nga adda idiay Betel, kadagiti adda idiay abagatan ti Ramot, kadagiti adda idiay Jattir,
[Il en envoya] à ceux qui étaient à Béthel, et à ceux qui étaient à Ramoth du Midi, et à ceux qui étaient à Jattir,
28 kadagiti adda iti Aroer, kadagiti adda iti Sifmot ken kadagiti adda iti Estemoa.
Et à ceux qui étaient à Haroher, et à ceux qui étaient à Siphamoth, et à ceux qui étaient à Estemoah,
29 Kasta met kadagiti panglakayen nga adda idiay Racal, kadagiti adda iti siudad ti Jerameel, kadagiti adda iti siudad dagiti Kineo,
Et à ceux qui étaient à Racal, et à ceux qui étaient dans les villes des Jerahméeliens, et à ceux qui étaient dans les villes des Kéniens,
30 kadagiti adda idiay Horma, kadagiti adda idiay Borasan, kadagiti adda idiay Atac,
Et à ceux qui étaient à Horma, et à ceux qui étaient à Cor-hasan, et à ceux qui étaient à Hathac,
31 kadagiti adda idiay Hebron ken kadagiti lugar a masansan a pappapanan ni David ken dagiti tattaona.
Et à ceux qui étaient à Hébron, et dans tous les lieux où David avait demeuré, lui et ses gens.

< I Samuel 30 >