< I Samuel 17 >

1 Ita, inummong dagiti Filisteo ti armadada para iti gubat. Nagu-ummongda idiay Soco, a kukua ti Juda. Nagkampoda iti nagbaetan ti Soco ken Azeka, iti Efes-dammim.
Les Philistins rassemblèrent leurs armées pour combattre; ils se rassemblèrent à Soco, qui appartient à Juda, et ils campèrent entre Soco et Azéka, à Éphesdammim.
2 Nagu-ummong met da Saul ken dagiti lallaki iti Israel ket nagkampoda idiay tanap ti Ela, ken nagliliniada a makigubat kadagiti Filisteo.
Saül et les hommes d`Israël se rassemblèrent, campèrent dans la vallée d`Éla, et se rangèrent en bataille contre les Philistins.
3 Nagtakder dagiti Filisteo iti maysa a bantay, ket nagtakder ti Israel iti sabali pay a paset ti bantay ket adda tanap a nagbaetanda.
Les Philistins se tenaient sur la montagne d'un côté, et Israël sur la montagne de l'autre côté; il y avait une vallée entre eux.
4 Rimmuar ti napigsa a lalaki iti kampo dagiti Filisteo, ti lalaki nga agnagan iti Goliat a taga-Gat, nga innem a kasiko ken maysa a dangan ti katayagna.
Un champion sortit du camp des Philistins, nommé Goliath de Gath, dont la taille était de six coudées et un empan.
5 Nakahelmet isuna iti bronse, ken nakakalasag isuna iti napuskol a kabal a kawar. Agdagsen ti napuskol a bado iti lima a ribu a siklo ti bronse.
Il avait sur la tête un casque d'airain, et il portait une cotte de mailles; le poids de la cotte était de cinq mille sicles d'airain.
6 Adda kabal a bronse iti luppona, ken adda gayang a bronse iti nagbaetan dagiti abagana.
Il avait une cuirasse d'airain à ses jambes et un javelot d'airain entre ses épaules.
7 Ti pagiggaman ti gayangna ket dakkel, ken adda nasangal a tali a kas iti tali nga us-usaren ti umaabel a pangtenglanna no kasta nga ipuruakna ti gayangna. Agdagsen iti innem a gasut a siklo ti tadem ti gayangna a landok. Umun-una kenkuana ti para-awit iti kalasagna.
Le bâton de sa lance était comme une poutre de tisserand, et la tête de sa lance pesait six cents sicles de fer. Le porteur de son bouclier marchait devant lui.
8 Timmakder isuna ket impukkawna kadagiti buyot ti Israel, “Apay nga immaykayo nga agsagana para iti gubat? Saan kadi a Filisteoak, ken saan kadi nga adipennakayo ni Saul? Mangpilikayo iti maysa kadagiti tattaoyo ket itulokyo nga umay kaniak.
Il se tenait debout et criait aux armées d`Israël, et il leur disait: « Pourquoi êtes-vous sortis pour vous ranger en bataille? Ne suis-je pas un Philistin, et n'êtes-vous pas les serviteurs de Saül? Choisissez un homme pour vous, et qu'il descende vers moi.
9 No kabaelanna ti makiranget kaniak ket mapataynak, agbalinkaminto ngarud a tagabuyo. Ngem no maabak ken mapatayko isuna, agbalinkayonto ngarud a tagabumi ket pagserbiandakami.”
S'il peut me combattre et me tuer, alors nous serons vos serviteurs; mais si je l'emporte sur lui et le tue, alors vous serez nos serviteurs et vous nous servirez. »
10 Kinuna manen ti Filisteo, “Ita nga aldaw karkaritek dagiti buyot ti Israel. Ikkandak iti maysa a lalaki tapno agrangetkami.
Le Philistin dit: « Je défie aujourd'hui les armées d'Israël! Donne-moi un homme, que nous puissions combattre ensemble! »
11 Idi nangngeg ni Saul ken ti amin nga Israel ti kinuna ti Filisteo, naawananda iti namnama ken nagbutengda iti kasta unay.
Lorsque Saül et tout Israël entendirent ces paroles du Philistin, ils furent consternés et eurent une grande crainte.
12 Ita, ni David ket anak ti Efrateo iti Betlehem idiay Juda, nga agnagan iti Jesse. Addaan isuna iti walo a putot a lallaki. Lakay unayen ni Jesse kadagiti panawen ni Saul;
Or David était le fils d'un Éphrathien de Bethléem en Judée, dont le nom était Isaï, et il avait huit fils. Cet homme était un vieillard du temps de Saül.
13 Dagiti tallo nga inauna a putot ni Jesse ket simmurot kenni Saul iti paggugubatan. Dagiti nagan dagiti tallo nga annakna a napan iti paggugubatan ket ni Eliab nga inauna, ni Abinadab a sumaruno kenkuana, ken ni Samma a maikatlo.
Les trois fils aînés d'Isaï étaient partis au combat après Saül; et les noms de ses trois fils partis au combat étaient: Éliab, le premier-né; à côté de lui, Abinadab; et le troisième, Shammah.
14 Ni David ti inaudi. Dagiti tallo nga inauna ket simmurot kenni Saul.
David était le plus jeune, et les trois plus âgés suivaient Saül.
15 Ita, asublisubli ni David iti nagbaetan ti armada ni Saul ken iti ayan dagiti karnero ti amana idiay Betlehem, tapno pakanenna ida.
Et David allait et venait de Saül pour faire paître les brebis de son père à Bethléhem.
16 Iti unos ti uppat a pulo nga aldaw, binigat ken rinabii nga umasideg ti napigsa a Filisteo tapno ipakitana a nakasagana isuna para iti gubat.
Le Philistin s'approcha matin et soir, et se présenta pendant quarante jours.
17 Ket kinuna ni Jesse iti anakna a ni David, “Itulodmo kadagiti kakabsatmo daytoy maysa nga epa iti nakirog a trigo ken dagitoy sangapulo a tinapay, ket ipanmo a dagus dagitoy iti kampo dagiti kakabsatmo.
Isaï dit à David, son fils: « Prends maintenant pour tes frères un épha de ce grain desséché et ces dix pains, et porte-les vite au camp à tes frères;
18 Kasta met nga ipanmo dagitoy sangapulo a keso iti kapitan dagiti rinibribu. Kitaem ti ar-aramiden dagiti kakabsatmo ket mangitugotkanto iti pakakitaan a nakaradkadda inton agawidka.
et apporte ces dix fromages au chef de leurs mille; regarde comment vont tes frères, et rapporte des nouvelles. »
19 Kadua ni Saul dagiti kakabsatmo ken dagiti amin a lallaki iti Israel idiay tanap ti Ela, a makirangranget kadagiti Filisteo.”
Or Saül, eux et tous les hommes d'Israël étaient dans la vallée d'Elah, en train de combattre les Philistins.
20 Nasapa a bimmangon ni David ket impaaywanna dagiti karnerona iti maysa nga agpaspastor. Innalana dagiti taraon ket pimmanaw, kas imbilin ni Jesse kenkuana. Dimteng isuna iti kampo bayat nga agsagsagana ti armada a mapan makigubat nga ipukpukkawda ti pakdaar ti gubat.
David se leva de bon matin, laissa les brebis à un gardien, prit les provisions et partit, comme Jessé le lui avait ordonné. Il arriva au lieu où se trouvaient les chariots, au moment où l'armée qui partait au combat poussait des cris de guerre.
21 Ket naglilinia ti Israel ken dagiti Filisteo para iti gubat, armada maibusor iti armada.
Israël et les Philistins se mirent en ordre de bataille, armée contre armée.
22 Imbati ni David dagiti gargaretna iti para-aywan kadagiti taraon, timmaray a napan iti armada, ket kinablaawanna dagiti kakabsatna.
David laissa son bagage entre les mains du gardien des bagages et courut vers l'armée, puis il vint saluer ses frères.
23 Bayat a makisarsarita kadakuada, ti napigsa a lalaki a maysa a Filisteo a taga-Gat, a managan Goliat, nagpasango manipud kadagiti soldado a Filisteo, ket imbagana ti isu met laeng nga imbagbagna iti kallabes. Ket nangngeg ni David dagitoy.
Comme il parlait avec eux, voici que le champion, le Philistin de Gath, du nom de Goliath, sortit des rangs des Philistins et prononça les mêmes paroles; David les entendit.
24 Idi nakita dagiti amin a lallaki ti Israel ti lalaki, intarayanda isuna ket kasta unay ti butengda.
Tous les hommes d'Israël, à la vue de cet homme, s'enfuirent devant lui et furent terrifiés.
25 Kinuna dagiti lallaki iti Israel, “Nakitayo kadi daytoy a lalaki a nagpasango? Immay isuna tapno karitenna ti Israel. Ket ikkanto ti ari iti adu a kinabaknang ti tao a mangpapatay kenkuana, ipaasawananto kenkuana ti anakna a babai, ken saannanto a pagbayaden iti buis idiay Israel ti balay ti amana.”
Les hommes d'Israël dirent: « Avez-vous vu cet homme qui est monté? Il est certainement monté pour défier Israël. Le roi donnera de grandes richesses à l'homme qui le tuera, il lui donnera sa fille, et il rendra la maison de son père exempte d'impôts en Israël. »
26 Kinuna ni David kadagiti lallaki a nakatakder iti abayna, “Ania ti maaramid iti tao a mangpatay iti daytoy a Filisteo ken mangikkat iti pannakaibabain ti Israel? Siasino daytoy saan a nakugit a Filisteo a nasken a mangkarit kadagiti armada ti sibibiag a Dios?”
David parla aux hommes qui se tenaient près de lui, et dit: « Que fera-t-on à l'homme qui tuera ce Philistin et ôtera l'opprobre d'Israël? Car qui est ce Philistin incirconcis, pour qu'il défie les armées du Dieu vivant? ».
27 Ket inulit dagiti tattao dagiti ibagbagada ken imbagada daytoy kenkuana, “Kastoyto ti maaramid iti lalaki a makapatay kenkuana.”
Le peuple lui répondit ainsi: « Il en sera de même pour celui qui le tuera. »
28 Nangngeg ni Eliab nga inauna a kabsatna idi nakisao isuna kadagiti lallaki. Simged ti unget ni Eliab kenni David, ket kinunana, “Apay a simmalogka ditoy? Siasino ti nangibatiam kadagiti karnero idiay let-ang? Ammok ti kinapalangguadmo, ken ti kinaloko iti pusom; ta simmalogka ditoy tapno maimatangam ti gubat.”
Eliab, son frère aîné, entendit quand il parlait aux hommes; et la colère d'Eliab s'enflamma contre David, et il dit: « Pourquoi es-tu descendu? Avec qui as-tu laissé ces quelques brebis dans le désert? Je connais ton orgueil et la méchanceté de ton cœur, car tu es descendu pour voir la bataille. »
29 Kinuna ni David, “Ania aya ti inaramidko? Nagsaludsodak laeng met?”
David dit: « Qu'ai-je donc fait? N'y a-t-il pas une cause? »
30 Tinallikudanna isuna ket napan iti sabali, ket isu met laeng ti dinamagna. Isu met laeng ti insungbat dagiti tattao.
Il se détourna vers un autre, et parla de nouveau de la même manière; le peuple lui répondit de la même façon.
31 Idi nangngegda dagiti imbagbaga ni David, imbaga dagiti soldado kenni Saul dagitoy, ket pinaayabanna ni David.
Lorsqu'on eut entendu les paroles que David avait prononcées, on les répéta devant Saül, qui le fit appeler.
32 Ket kinuna ni David kenni Saul, “Awan koma ti agkullayaw ti pusona gapu iti dayta a Filisteo; mapan makiranget ti adipenmo iti daytoy a Filisteo.”
David dit à Saül: « Que le cœur de personne ne se trouble à cause de lui. Ton serviteur ira combattre ce Philistin. »
33 Kinuna ni Saul kenni David, “Saanmo a kabaelan ti makiranget iti daytoy a Filisteo; ta maysaka laeng nga agtutubo, ket mannakigubat isunan sipud pay iti kinaagtutubona.”
Saül dit à David: « Tu n'es pas capable d'aller contre ce Philistin pour le combattre, car tu n'es qu'un jeune homme, et lui un homme de guerre depuis sa jeunesse. »
34 Ngem kinuna ni David kenni Saul, “Ti adipenmo ti mangay-aywan kadagiti karnero ti amana. Inton adda leon wenno oso nga umay ken mangala iti karnero manipud kadagiti arban,
David dit à Saül: « Ton serviteur gardait les brebis de son père; et quand un lion ou un ours venait et prenait un agneau du troupeau,
35 kamatek isuna ken darupek isuna, ket isalakanko daytoy manipud iti ngiwatna. Ket inton darupennak, tiliwek isuna babaen iti barbasna, ket patayek isuna.
je sortais après lui, je le frappais et je le sauvais de sa bouche. Quand il s'est dressé contre moi, je l'ai attrapé par la barbe, je l'ai frappé et je l'ai tué.
36 Nakapatay ti adipenmo iti leon ken oso. Daytoy a saan a nakugit a Filisteo ket maipadanto kadakuada, agsipud ta karkaritenna dagiti armada ti sibibiag a Dios.”
Ton serviteur a frappé le lion et l'ours. Ce Philistin incirconcis sera comme l'un d'eux, puisqu'il a défié les armées du Dieu vivant. »
37 Kinuna ni David, “Inispalnak ni Yahweh manipud iti kuko ti leon ken manipud iti kuko ti oso. Ispalennakto manipud iti ima daytoy a Filisteo.” Ket kinuna ni Saul kenni David, “Mapanka, ket ni Yahweh koma ti kumuyog kenka.”
David dit: « Yahvé, qui m'a délivré de la patte du lion et de la patte de l'ours, me délivrera de la main de ce Philistin. » Saül dit à David: « Va, Yahvé sera avec toi. »
38 Impasuot ni Saul kenni David ti kalasagna. Inkabilna ti helmet a bronse iti ulona, ket kinawesanna isuna iti napuskol a kabal a kawar.
Saül habilla David de ses vêtements. Il lui mit un casque d'airain sur la tête et le revêtit d'une cotte de mailles.
39 Imbarikes ni David ti kampilanna iti kabalna. Ngem saanna a kabaelan ti magna, gapu ta saan isuna a nairuam kadagitoy. Ket kinuna ni David kenni Saul, “Saanak a makaruar a makiranget babaen kadagitoy, ta saanak a nairuam kadagitoy.” Isu nga inussob ni David dagitoy.
David attacha son épée à ses vêtements et il essaya de bouger, car il ne l'avait pas testée. David dit à Saül: « Je ne peux pas aller avec ces vêtements, car je ne les ai pas testés. » Puis David les enleva.
40 Innalana ti sarukodna ken nangpili iti lima a nalammuyot a bato iti waig; inkabilna dagitoy iti pagkargaanna. Adda iti imana ti pallatibong bayat nga umas-asideg isuna iti Filisteo.
Il prit son bâton en main, se choisit cinq pierres lisses dans le ruisseau, et les mit dans la poche de son sac de berger qu'il avait. Il les mit dans la poche de son sac de berger, qu`il avait. Il avait sa fronde à la main, et il s`approcha du Philistin.
41 Immay ti Filisteo ket sinangona ni David, adda iti sangoananna ti para-awit iti kalasagna.
Le Philistin marchait et s'approchait de David, et l'homme qui portait le bouclier marchait devant lui.
42 Idi kimmita ti Filisteo iti aglawlaw ket nakitana ni David, linaisna isuna, ta maysa laeng isuna a bumarito, ken lumabaga, addaan iti nataer a langa.
Le Philistin regarda autour de lui et vit David, et il le dédaigna; car il était jeune, il avait de la peau et un beau visage.
43 Ket kinuna ti Filisteo kenni David, “Asoak kadi, ta immayka a makisango kaniak nga addaan iti sarukod?” Ket inlunod ti Filisteo ni David babaen kadagiti didiosenna.
Le Philistin dit à David: « Suis-je un chien, pour que tu viennes à moi avec des bâtons? » Et le Philistin maudit David par ses dieux.
44 Kinuna ti Filisteo kenni David, “Umasidegka kaniak, ket itedko ti lasagmo kadagiti bilbillit iti langit ken kadagiti narungsot nga ayup iti tay-ak.”
Le Philistin dit à David: « Viens à moi, et je donnerai ta chair aux oiseaux du ciel et aux animaux des champs. »
45 Simungbat ni David iti Filisteo, “Immayka kaniak nga addaan iti kampilan, gayang, ken pika. Ngem umayak kenka iti nagan ni Yahweh a mannakabalin-amin a Dios ti armada ti Israel, a kinaritmo.
David dit alors au Philistin: « Tu viens à moi avec une épée, une lance et un javelot, mais moi, je viens à toi au nom de l'Éternel des armées, le Dieu des armées d'Israël, que tu as défié.
46 Ita nga aldaw, ited kaniak ni Yahweh ti balligi, ket papatayenka ket isinak ti ulom manipud iti bagim. Ita nga aldaw, itedko dagiti bangkay ti armada ti Filisteo kadagiti bilbillit iti langit ken kadagiti narungsot nga ayup iti daga, tapno maammoan ti lubong nga adda ti Dios iti Israel,
Aujourd'hui, Yahvé te livre entre mes mains. Je te frapperai et j'ôterai ta tête de dessus toi. Je donnerai aujourd'hui les cadavres de l'armée des Philistins aux oiseaux du ciel et aux animaux sauvages de la terre, afin que toute la terre sache qu'il y a un Dieu en Israël,
47 ken maammoan dagiti amin a naguummong ditoy a saan nga ited ni Yahweh ti balligi babaen iti kampilan wenno gayang. Ta kukua ni Yahweh ti gubat, ket iyawatnakanto kadagiti imami.”
et que toute cette assemblée sache que Yahvé ne sauve pas par l'épée et la lance; car la bataille est à Yahvé, et il vous livrera entre nos mains. »
48 Idi umas-asidegen ti Filisteo kenni David, ket timmaray a dagus ni David a sumabat iti kabusorna a soldado.
Lorsque le Philistin se leva, marcha et s'approcha pour rencontrer David, celui-ci se hâta et courut vers l'armée pour rencontrer le Philistin.
49 Inkaut ni David ti imana iti pagkargaanna ket nangala iti bato, impallatibongna daytoy, ket natamaan ti muging ti Felisteo. Limmumlom ti bato iti muging ti Filisteo, ket naipadaramudom ti rupana iti daga.
David mit la main dans son sac, prit une pierre, la lança et frappa le Philistin au front. La pierre s'enfonça dans son front et il tomba à terre, face contre terre.
50 Pinarmek ni David ti Filisteo babaen iti pallatibong ken maysa a bato. Tinamaanna ti Filisteo ken pinatayna isuna. Awan kampilan iti ima ni David.
David l'emporta sur le Philistin avec la fronde et avec la pierre, il frappa le Philistin et le tua, mais il n'y avait pas d'épée dans la main de David.
51 Ket timmaray ni David ket nagtakder iti uloanan ti Filisteo ket innalana ti kampilanna, inuksotna daytoy iti kaluban, pinatayna isuna, ket pinugotanna babaen iti daytoy. Idi nakita dagiti Filisteo a natayen ti napigsa a taoda, nagtatarayda.
Alors David courut, se plaça au-dessus du Philistin, prit son épée, la tira de son fourreau, le tua et lui coupa la tête avec. Lorsque les Philistins virent que leur champion était mort, ils prirent la fuite.
52 Ket nagpukkaw dagiti lallaki ti Israel ken ti Juda, ket kinamatda dagiti Filisteo agingga iti tanap ken kadagiti ruangan ti Ekron. Ket nagkaiwara dagiti natay a Filisteo iti dalan nga agturong iti Saaraim, agingga iti dalan nga agturong iti Gat ken Ekron.
Les hommes d'Israël et de Juda se levèrent et poussèrent des cris, et ils poursuivirent les Philistins jusqu'à Gaï et jusqu'aux portes d'Ékron. Les blessés des Philistins tombèrent sur le chemin de Shaaraïm, jusqu'à Gath et à Ékron.
53 Nagsubli dagiti tattao ti Israel a nangkamkamat kadagiti Filisteo, ket sinamsamda dagiti adda iti kampoda.
Les enfants d'Israël revinrent de la poursuite des Philistins, et ils pillèrent leur camp.
54 Innala ni David ti ulo ti Filisteo ket impanna daytoy idiay Jerusalem, ngem inkabilna ti kabalna iti toldana.
David prit la tête du Philistin et l'apporta à Jérusalem, mais il rangea son armure dans sa tente.
55 Idi nakita ni Saul ni David a makiranget iti Filisteo, kinunana kenni Abner a kapitan ti armada, “Abner, siasino ti makin-anak iti dayta nga agtutubo?” Kinuna ni Abner, “Isapatak apo ari, a saanko nga ammo.”
Lorsque Saül vit David sortir pour attaquer le Philistin, il dit à Abner, le chef de l'armée: « Abner, à qui appartient ce jeune homme? » Abner a dit: « Je ne saurais dire si ton âme vit, ô roi. »
56 Kinuna ti ari, damagem kadagiti makaammo, no siasino ti makin-anak iti daytoy nga agtutubo a lalaki.”
Le roi dit: « Demande à qui appartient le fils du jeune homme! »
57 Idi nakasubli ni David iti panangpapatayna iti Filisteo, inkuyog ni Abner isuna, ket impanna iti sangoanan ni Saul nga ig-iggemna ti ulo ti Filisteo.
Comme David revenait du massacre du Philistin, Abner le prit et l'amena devant Saül, la tête du Philistin dans sa main.
58 Kinuna ni Saul kenkuana, “Siasino ti makin-anak kenka, agtutubo a lalaki?” Ket simmungbat ni David, “Siak ti anak ti adipenmo a ni Jesse a taga-Betlehem.”
Saül lui dit: « De qui es-tu le fils, jeune homme? » David répondit: « Je suis le fils de ton serviteur Jessé, le Bethléhémite. »

< I Samuel 17 >