< 1 Ar-ari 8 >

1 Ket inummong ni Solomon dagiti panglakayen ti Israel, amin dagiti panguloen dagiti tribu, ken dagiti mangidadaulo kadagiti pamilia dagiti tattao ti Israel, iti sangoananna idiay Jerusalem, tapno iyegda ti lakasa ti tulag ni Yahweh manipud iti siudad ni David, nga isu ti Sion.
Alors s’assemblèrent tous les anciens d’Israël avec les princes des tribus, et les chefs des familles des enfants d’Israël, auprès du roi Salomon dans Jérusalem, pour transporter l’arche de l’alliance du Seigneur de la cité de David, c’est-à-dire, de Sion.
2 Naguummong dagiti amin a tattao ti Israel iti sangoanan ni Ari Solomon iti padaya, iti bulan ti Etanim, a maikapito a bulan.
Et tout Israël vint ensemble auprès du roi Salomon, dans le mois d’Ethanim, au jour solennel: c’est le septième mois.
3 Dimteng amin dagiti panglakayen ti Israel, ket binaklay dagiti padi ti lakasa ti tulag.
Tous les anciens d’Israël vinrent donc, et les prêtres emportèrent l’arche,
4 Binagkatda ti lakasa ti tulag ni Yahweh, ti tolda a paguummongan, ken amin dagiti nasantoan nga alikamen nga adda iti tolda. Binagkat dagiti padi ken dagiti Levita dagitoy a banbanag.
Et ils emportèrent l’arche du Seigneur, et le tabernacle d’alliance, et tous les vases du sanctuaire qui étaient dans le tabernacle; et les prêtres et les lévites les portaient.
5 Napan ni Ari Solomon ken ti entero a gimong ti Israel iti sangoanan ti lakasa ti tulag, nagidatonda kadagiti karnero ken bakbaka a saan a mabilang iti kinaaduna.
Or le roi Salomon, et toute la multitude d’Israël, qui était venue auprès de lui, marchait avec lui devant l’arche, et ils immolaient des brebis et des bœufs, sans prix et sans nombre.
6 Inserrek dagiti papadi ti lakasa ti tulag ni Yahweh iti pakaikabilanna, iti akin-uneg a siled ti balay, iti ayan ti kasasantoan a disso, iti sirok ti payak dagiti kerubim.
Et les prêtres portèrent l’arche de l’alliance du Seigneur en son lieu, dans l’oracle du temple, dans le Saint des saints, sous les ailes des chérubins.
7 Ta nakaukrad dagiti payak dagiti kerubim iti ayan ti lakasa ti tulag, ken inakkoban dagitoy ti lakasa ti tulag ken dagiti assiw a pagawitan iti daytoy.
Car les chérubins étendaient leurs ailes au-dessus du lieu de l’arche, et ils couvraient l’arche, et les leviers par en haut.
8 Atiddog unay dagiti assiw nga uray la makita dagiti murdong dagitoy manipud iti nasantoan a disso iti sangoanan ti akin-uneg a siled, ngem saan a makita dagitoy manipud iti ruar. Addada sadiay agingga ita nga aldaw.
Et comme les leviers passaient en dehors, et que leurs extrémités paraissaient hors du sanctuaire devant l’oracle, ils ne paraissaient plus extérieurement, et ils sont demeurés là jusqu’au présent jour.
9 Awan ti sabali a nagyan ti lakasa ti tulag malaksid iti dua a tapi ti bato nga inkabil ni Moises idiay Horeb, idi nakitulag ni Yahweh kadagiti tattao ti Israel idi rimmuarda manipud iti daga ti Egipto.
Or, il n’y avait rien autre chose dans l’arche que les deux tables de pierre que Moïse y avait mises à Horeb, quand le Seigneur fit alliance avec les enfants d’Israël, lorsqu’ils sortirent de la terre d’Egypte.
10 Napasamak nga idi rimmuar dagiti padi manipud iti nasantoan a disso, napunno ti ulep ti templo ni Yahweh.
Mais il arriva que, quand les prêtres furent sortis du sanctuaire, la nuée remplit la maison du Seigneur;
11 Saan a makapagserbi dagiti papadi gapu iti ulep, ta pinunno ti dayag ni Yahweh ti balayna.
Et les prêtres ne pouvaient pas s’y tenir, ni remplir leur ministère à cause de la nuée; car la gloire du Seigneur avait rempli la maison du Seigneur.
12 Ket kinuna ni Solomon, “Kinuna ni Yahweh nga agnaed isuna iti nakaro a kinasipnget,
Alors Salomon dit: Le Seigneur a dit qu’il habiterait dans la nuée.
13 Ngem impatakderanka iti natan-ok a pagyanan, lugar a pagnaedam iti agnanayon.”
Ô Dieu, j’ai bâti cette maison pour votre demeure, et pour votre trône très affermi à jamais.
14 Ket simmango ti ari ket binendisionanna ti entero a gimong ti Israel, bayat nga agtaktakder ti amin a gimong ti Israel.
Et le roi tourna sa face, et bénit toute l’assemblée d’Israël: car toute l’assemblée d’Israël était présente.
15 Kinunana, “Madaydayaw koma ni Yahweh, a Dios ti Israel, a nagsao kenni David nga amak, ken nangtungpal iti daytoy babaen iti pannakabalinna, kunana,
Et Salomon dit: Béni le Seigneur Dieu d’Israël! lui qui a parlé de sa bouche à David mon père, et par ses mains a accompli sa parole, disant:
16 'Manipud iti aldaw a panangiruarko kadagiti tattaok nga Israel iti Egipto, awan ti pinilik a siudad kadagiti amin a tribu ti Israel a pakaipatakderan ti maysa a balay, tapno adda koma sadiay ti naganko. Nupay kasta, pinilik ni David a mangituray kadagiti tattaok nga Israel.'
Depuis le jour que j’ai retiré de l’Egypte mon peuple Israël, je n’ai point choisi de ville d’entre toutes les tribus d’Israël, afin qu’on me bâtît une maison et que mon nom y fût; mais j’ai choisi David, afin qu’il fût chef de mon peuple Israël.
17 Ita, adda iti puso ti amak a ni David a mangibangon iti maysa a balay nga agpaay iti nagan ni Yahweh a Dios ti Israel.
Et David mon père voulut bâtir une maison au nom du Seigneur Dieu d’Israël;
18 Ngem kinuna ni Yahweh kenni David nga amak, 'Gapu ta adda dita pusom nga ipatakderannak iti maysa a balay nga agpaay iti naganko, nasayaat dayta a panggep nga adda dita pusom.
Mais le Seigneur dit à David mon père: Quand tu as pensé en ton cœur à bâtir une maison à mon nom, tu as bien fait, en t’occupant de cela en ton esprit.
19 Nupay kasta, saanmonto nga ipatakder ti balay, ngem ketdi, ti anakmo a maiyanakto nga agtaud manipud kadagiti lasagmo, ti mangipatakder iti balay nga agpaay iti naganko.'
Cependant ce ne sera pas toi qui me bâtiras une maison; mais ton fils, qui sortira de tes flancs, sera celui qui bâtira une maison à mon nom.
20 Impatungpal ni Yahweh ti sao nga imbagana, ta naiyanakak a sumukat iti saad ni David nga amak, ket agtugawak iti trono ti Israel a kas inkari ni Yahweh. Impatakderko ti balay nga agpaay iti nagan ni Yahweh a Dios ti Israel.
Le Seigneur a continué la parole qu’il a dite: j’ai succédé à David mon père, je me suis assis sur le trône d’Israël, comme l’a dit le Seigneur, et j’ai bâti une maison au nom du Seigneur Dieu d’Israël.
21 Nangaramidak sadiay iti maysa a pagyanan ti lakasa ti tulag, nga ayan ti katulagan ni Yahweh, nga inaramidna kadagiti ammatayo idi inruarna ida manipud iti daga ti Egipto.”
Et j’ai établi là le lieu de l’arche, dans laquelle est l’alliance du Seigneur, qu’il fit avec nos pères, quand ils sortirent de la terre d’Egypte.
22 Timmakder ni Solomon iti sangoanan ti altar ni Yahweh, iti sangoanan ti amin a gimong ti Israel, ket ingngatona dagiti imana iti langit.
Or Salomon se tint debout devant l’autel du Seigneur, en présence de toute l’assemblée d’Israël, et il étendit ses mains vers le ciel,
23 Kinunana, “O Yahweh, Dios ti Israel, awan iti dios a kas kenka kadagiti langit iti ngato wenno iti daga iti baba, a kankanayon a napudnoka ti tulagmo kadagiti adipenmo nga agbibiag a naimpusoan iti sangoanam;
Et il dit: Seigneur Dieu d’Israël, il n’y a point de Dieu semblable à vous en haut, dans le ciel, et en bas, sur la terre: c’est vous qui conservez l’alliance et la miséricorde à vos serviteurs, qui marchaient devant vous en tout leur cœur;
24 sika a nangtungpal iti inkarim iti adipenmo a ni David nga amak. Wen, insawang iti ngiwatmo ket tinungpalmo daytoy babaen iti pannakabalinmo, a kas ita nga aldaw.
Qui avez gardé à votre serviteur, David mon père, ce que vous lui avez promis: vous l’avez dit de votre bouche et accompli par vos mains, comme ce jour le prouve.
25 Ita ngarud, O Yahweh, Dios ti Israel, ipatungpalmo ti inkarim iti adipenmo a ni David nga amak, idi kinunam, 'Saankanto a maawanan iti tao iti imatangko nga agtugaw iti trono ti Israel, no laeng agbiag dagiti kaputotam sigun iti pagayatak, a kas iti panagbiagmo.'
Maintenant donc, Seigneur Dieu d’Israël, conservez à votre serviteur David, mon père, ce que vous lui avez promis, disant: On ne t’enlèvera pas devant moi un homme qui doit s’asseoir sur le trône d’Israël, pourvu néanmoins que tes fils gardent leur voie, afin qu’ils marchent devant moi, comme toi tu as marché en ma présence.
26 Ita ngarud, O Dios ti Israel, ikararagko a mapasamak koma ti inkarim iti adipenmo a ni David nga amak.
Et maintenant, Seigneur Dieu d’Israël, qu’elles soient accomplies, les paroles que vous avez dites à votre serviteur, David mon père.
27 Ngem pudno kadi met nga agnaed ti Dios iti daga? Kitaem, ti entero a law-ang ken ti langit mismo ket saannaka a malaon – kasano pay ngarud daytoy a templo nga impatakderko!
Est-il donc croyable que Dieu habite véritablement sur la terre? Car, si le ciel et les cieux des cieux ne vous peuvent contenir, combien moins cette maison que j’ai bâtie?
28 Nupay kasta, pangngaasim ta ipangagmo daytoy a kararag ti adipenmo ken ti kiddawna, O Yahweh a Diosko; denggem ti araraw ken kararag ti adipenmo iti sangoanam ita nga aldaw.
Mais portez vos regards sur la prière de votre serviteur, et sur ses supplications. Seigneur mon Dieu: écoutez l’hymne et la prière que votre serviteur fait devant vous aujourd’hui,
29 Sikikita koma dagiti matam iti daytoy a templo iti rabii ken aldaw, iti lugar nga imbagam, 'Ti naganko ken ti presensiak ket addanto sadiay' - tapno dumngegka kadagiti ikararag ti adipenmo iti daytoy a lugar.
Afin que vos yeux soient ouverts sur cette maison nuit et jour; sur la maison de laquelle vous avez dit: Mon nom sera là; afin que vous exauciez la prière que vous fait en ce lieu votre serviteur;
30 Dumngegka ngarud iti kiddaw ti adipenmo ken kadagiti tattaom nga Israelita no agkararagkami iti daytoy a lugar. Wen, dumngegka manipud iti lugar a pagnanaedam, manipud iti langit; ket no dumngegka, mamakawanka.
Afin que vous exauciez la prière de votre serviteur, et de votre peuple Israël, quelque chose qu’ils demandent en ce lieu: et vous exaucerez dans le lieu de votre habitation, dans le ciel, et lorsque vous aurez exaucé vous serez propice.
31 No makabasol ti maysa a tao iti kaarubana ket kasapulan nga agsapata, ket no umay isuna ket agsapata iti sangoanan ti altarmo iti daytoy a balay,
Si un homme pèche contre son prochain, s’il a quelque serment par lequel il s’est lié, et qu’il vienne à cause de ce serment devant votre autel, dans votre maison,
32 denggem ngarud dita langit ket usigem dagiti adipenmo, dusaem dagiti nadangkes, iyegmo kenkuana ti pannusa a kaikarianna. Ken ipakaammom nga awan basol ti nalinteg, tapno maited kenkuana ti gungguna gapu iti kinalintegna.
Vous écouterez dans le ciel, et vous agirez et vous jugerez vos serviteurs, condamnant l’impie, ramenant sa voie sur sa tête, justifiant le juste, et lui rendant selon sa justice.
33 No parmeken ti kabusor dagiti tattaom nga Israelita gapu ta nagbasolda kenka, no agsublida kenka, agdaydayawda iti naganmo, agkararagda, ken agkiddawda iti pammakawan kenka iti daytoy a templo -
Si votre peuple Israël fuit devant ses ennemis (parce qu’il lui arrivera de pécher contre vous), et que, faisant pénitence et rendant gloire à votre nom, ils viennent, et vous prient et vous implorent dans cette maison,
34 panggaasim ngarud ta dumngegka dita langit ken pakawanem ti basol dagiti tattaom nga Israel; isublim ida iti daga nga intedmo kadagiti kapuonanda.
Exaucez-les dans le ciel, et remettez le péché de votre peuple Israël, et ramenez-les dans la terre que vous avez donnée à leurs pères.
35 No narekpan dagiti tangatang ket awan iti tudo gapu ta nagbasol dagiti tattao kenka - no agkararagda iti daytoy a disso, agdaydayawda iti naganmo, tallikudanda ti basolda no dusaem ida-
Si le ciel est fermé, s’il ne pleut point à cause de leurs péchés, et que, priant en ce lieu, ils fassent pénitence pour honorer votre nom, et qu’ils se convertissent, et quittent leurs péchés à cause de leur affliction,
36 dumngegka ngarud dita langit ken pakawanem ti basol dagiti adipenmo ken dagiti tattaom nga Israelita, no isurom ida iti naimbag a wagas a rumbeng a pagnaanda. Pagtudoem iti dagam, nga intedmo kadagiti tattaom a kas tawid.
Exaucez-les dans le ciel, et remettez les péchés de vos serviteurs et de votre peuple Israël: montrez-leur la voie droite par laquelle ils doivent marcher; et répandez de la pluie sur votre terre que vous avez donnée à votre peuple en possession.
37 Kas pagarigan, adda panagbisin iti daga, wenno kas pagarigan ta adda iti angol, pannakadadael ti mula wenno buot, dudon wenno igges, wenno kas pagarigan ta rinaut iti kabusor dagiti ruangan ti siudad iti dagada, wenno adda iti aniaman a didigra wenno sakit-
Si une famine se lève sur la terre, ou une peste, ou un air corrompu, ou la rouille, ou la sauterelle ou la nielle, et que votre peuple soit affligé par son ennemi, assiégeant ses portes, par toute sorte de plaies et toute sorte d’infirmités;
38 ken kas pagarigan ngarud ta agkararag ken agkiddaw ti maysa a tao wenno dagiti amin a tattaom nga Israelita- ammo ti tunggal maysa ti didigra iti pusona kas iyunnatna dagiti imana a sumango ditoy a templo.
Dans tout anathème et toute imprécation qui arrivera à un homme, quel qu’il soit, de votre peuple Israël: si quelqu’un reconnaît la plaie de son cœur, et qu’il étende ses mains dans cette maison,
39 Dumngegka koma manipud dita langit, ti lugar a pagnanaedam, mamakawan ken agtignayka, ket gunggunaam ti tunggal tao iti amin nga ar-aramidenna; ammom ti pusona, gapu ta siksika laeng ti makaammo kadagiti puso ti amin a tao.
Vous l’exaucerez dans le ciel, dans le lieu de votre habitation; vous lui redeviendrez propice, et vous ferez en sorte d’accorder à chacun selon toutes ses voies, comme vous verrez son cœur (parce que vous seul, vous connaissez le cœur de tous les enfants des hommes),
40 Aramidem daytoy tapno agbutengda koma kenka iti amin nga aldaw a panagbiagda iti daga nga intedmo kadagiti kapuonanmi.
Afin qu’ils vous craignent durant tous les jours qu’ils vivront sur la face de la terre que vous avez donnée à nos pères.
41 Kasta pay, maipapan iti ganggannaet a saan a kabilang kadagiti tattaom nga Israelita: no naggapu isuna manipud iti adayo a pagilian gapu iti naganmo-
De plus, lorsque l’étranger lui-même, qui n’est point de votre peuple Israël, viendra d’une terre lointaine, à cause de votre nom (car on entendra parler de votre grand nom, de votre main puissante, et de votre bras
42 ta mangngegandanto ti maipapan iti naindaklan a naganmo, ti nabileg nga imam, ken nakatag-ay a takiagmo - no umay isuna ket agkararag iti daytoy a templo,
Etendu en tous lieux): lors donc qu’il viendra, et qu’il priera en ce lieu,
43 ket pangngaasim ta dumngngegka manipud dita langit, ti lugar a pagnanaedam, ken aramidem ti aniaman a kidkiddawen kenka ti ganggannaet. Aramidem daytoy tapno amin dagiti bunggoy ti tattao iti daga ket maamoanda koma ti naganmo ken agbutengda kenka, a kas ti panagbuteng dagiti tattaom nga Israelita. Aramidem daytoy tapno maamoanda koma a daytoy a balay nga impatakderko ket maawagan babaen iti naganmo.
Vous l’exaucerez dans le ciel, dans votre demeure stable, et vous ferez toutes les choses pour lesquelles l’étranger vous invoquera, afin que tous les peuples de la terre apprennent à craindre votre nom, comme le fait votre peuple Israël, et qu’ils éprouvent que votre nom a été invoqué sur cette maison que j’ai bâtie.
44 Kas pagarigan ta rummuar dagiti tattaom a mapan makigubat iti kabusorda, aniaman a pangibaonam kadakuada, ken kas pagarigan ta agkararagda kenka, O Yahweh, a nakasango iti siudad a pinilim, ken nakasango iti balay nga impatakderko a maipaay iti naganmo.
Si votre peuple sort pour la guerre contre ses ennemis, et que, dans la voie, partout où vous les aurez envoyés, ils vous prient, tournés vers la cité que vous avez choisie, et vers la maison que j’ai bâtie à votre nom,
45 Dumngegka ngarud manipud dita langit kadagiti kararagda, iti kiddawda, ket tulungam ida.
Vous exaucerez aussi dans le ciel leurs prières et leurs supplications, et vous leur ferez justice.
46 Kas pagarigan ta agbasolda kenka, agsipud ta awan ti siasinoman a saan nga agbasol, ken kas pagarigan ta makaungetka kadakuada ket iyawatmo ida iti kabusor, tapno iyadayo ida ti kabusor a kas balud iti dagada, iti adayo man wenno asideg.
Que s’ils pèchent contre vous (car il n’y a point d’homme qui ne pèche), et qu’irrité, vous les livriez aux mains de leurs ennemis, qu’ils soient emmenés captifs dans la terre des ennemis, ou près ou loin;
47 Ket kas pagarigan ta maamirisda nga addada iti daga a nakaiyapananda, ket kas pagarigan ta agbabawi ken birukenda ti pabor nga aggapu kenka manipud iti daga dagiti nangtiliw kadakuada. Kas pagarigan ta kunaenda, 'Nagaramidkami ti dakes ken nagbasolkami. Nagbiagkami a sidadangkes.'
Qu’ils fassent pénitence en leur cœur dans le lieu de la captivité, et que, convertis, ils vous prient dans leur captivité, disant: Nous avons péché, nous avons agi iniquement, nous nous sommes conduits en impies;
48 Kas pagarigan ta agsublida kenka iti amin a pusoda ken iti amin a kararuada iti daga dagiti kabusorda a nangtiliw kadakuada, ken kas pagarigan ta agkararagda kenka a sumangoda iti dagada, nga intedmo kadagiti kapuonanda, ken sumangoda iti siudad a pinilim, ken sumangoda iti balay nga impatakderko a maipaay iti naganmo.
Qu’ils reviennent à vous en tout leur cœur et en toute leur âme dans la terre de leurs ennemis, dans laquelle ils ont été emmenés captifs, et qu’ils vous prient, tournés du côté de leur terre que vous avez donnée à leurs pères, de la ville que vous avez choisie, et du temple que j’ai bâti à votre nom,
49 Denggem ngarud ti kararagda, dagiti kiddawda dita langit, ti lugar a pagnanaedam, ket tulungam ida.
Vous exaucerez dans le ciel, dans le lieu stable de votre trône, leurs prières et leurs supplications; vous leur ferez justice;
50 Pakawanem dagiti tattaom, a nagbasol kenka, ken amin dagiti basbasolda a panagsalungasingda kadagiti bilinmo. Maasianka koma kadakuada iti sangoanan dagiti kabusorda a nangtiliw kadakuada, tapno maasian koma met dagiti kabusorda kadagiti tattaom.
Vous deviendrez propice à votre peuple qui a péché contre vous, en pardonnant toutes leurs iniquités par lesquelles ils ont prévariqué contre vous, et vous leur ferez miséricorde devant ceux qui les auront emmenés captifs, afin qu’ils aient pitié d’eux.
51 Isuda dagiti tattaom a pinilim, nga inispalmo manipud Egipto a kasla manipud iti tengnga ti urno a pakapandayan ti landok.
Car c’est votre peuple et votre héritage, que vous avez retirés de l’Egypte, du milieu de la fournaise de fer.
52 Kararagko a silulukat koma dagiti lapayagmo iti kiddaw ti adipenmo, ken kadagiti kiddaw dagiti tattaom nga Israelita, a denggem koma ida tunggal umasugda kenka.
Que vos yeux soient ouverts aux supplications de votre serviteur et de votre peuple Israël, afin que vous les exauciez dans toutes les choses pour lesquelles ils vous invoqueront.
53 Ta inlasinmo ida manipud kadagiti amin a tattao iti daga tapno agbalinda a kukuam ken umawat kadagiti karim, a kas iti impalawagmo babaen kenni Moises nga adipenmo, idi inruarmo dagiti ammami manipud Egipto, O Apo a Yahweh.”
Car c’est vous qui les avez séparés de tous les peuples de la terre pour votre héritage, comme vous l’avez dit par Moïse, votre serviteur, lorsque vous avez retiré nos pères de l’Egypte, ô Seigneur Dieu.
54 Isu nga idi nalpas nga inkarkararag ni Solomon daytoy a kararag ken kiddaw kenni Yahweh, timmakder isuna manipud iti sangoanan ti altar ni Yahweh, manipud iti panagparintumengna a nakangato dagiti imana a nakaturong kadagiti langit.
Or, il arriva que, lorsque Salomon, priant le Seigneur, eut achevé toutes ces prières et ces supplications, il se leva de devant l’autel du Seigneur; car il avait mis les deux genoux en terre, et il avait étendu les mains vers le ciel.
55 Timmakder isuna ket binendisionanna ti amin a gimong ti Israel iti napigsa a timek, kunana,
Il se tint donc debout, et il bénit toute l’assemblée d’Israël, à haute voix, disant:
56 “Madaydayaw koma ni Yahweh, a nangted iti inana kadagiti tattaona nga Israelita, a mangtungtungpal kadagiti amin a karina. Awan ti uray maysa a sao a saan a natungpal manipud kadagiti naimbag nga inkarkari ni Yahweh kenni Moises nga adipenna.
Béni le Seigneur, qui a donné du repos à son peuple Israël, selon tout ce qu’il a dit! Il n’est pas même tombé une seule parole touchant tous les biens qu’il nous a promis par Moïse son serviteur.
57 Adda koma ni Yahweh a Diostayo kadatayo, a kas iti kaaddana idi kadagiti kapuonantayo. Saannatayo koma pulos a panawan wenno baybay-an,
Que le Seigneur notre Dieu soit avec nous, comme il a été avec nos pères, ne nous abandonnant point, et ne nous rejetant point;
58 a pagruknuyenna koma dagiti pusotayo kenkuana, nga agbiagtayo iti amin a wagasna ken tungpalentayo dagiti bilinna ken dagiti alagadenna ken dagiti lintegna, nga imbilinna kadagiti ammatayo.
Mais qu’il incline nos cœurs vers lui, afin que nous marchions dans toutes ses voies, et que nous gardions ses commandements, ses cérémonies, et toutes les ordonnances qu’il a prescrites à nos pères;
59 Ket dagitoy koma nga insaok, a dinawatko iti sangoanan ni Yahweh, ket naasideg koma kenni Yahweh a Diostayo iti aldaw ken rabii, tapno tulunganna ti adipenna ken dagiti tattaona nga Israelita, a kas kasapulan iti inaldaw;
Et que ces mêmes paroles, par lesquelles j’ai prié devant le Seigneur, approchent du Seigneur notre Dieu, jour et nuit, afin qu’il fasse justice à son serviteur et à son peuple Israël chaque jour;
60 tapno dagiti amin a tattao iti daga ket maamoanda koma a ni Yahweh, isu ti Dios, ken awan ti sabali a Dios!
Afin que tous les peuples de la terre sachent que c’est le Seigneur qui est Dieu, et qu’il n’y en a point d’autre, excepté lui.
61 Napudno koma ngarud ti pusoyo kenni Yahweh a Diostayo, a surutenyo dagiti alagadenna ken tungpalenyo dagiti bilinna ita nga aldaw.”
Que notre cœur aussi soit parfait avec le Seigneur notre Dieu, afin que nous marchions dans ses décrets, et que nous gardions toujours ses commandements, comme nous faisons encore aujourd’hui.
62 Isu a nangidaton ti ari ken dagiti Israelita nga adda sadiay iti daton kenni Yahweh.
Ainsi le roi et tout Israël avec lui immolaient des victimes devant le Seigneur.
63 Nagidatag ni Solomon kadagiti daton a pannakikadua, nga indatonna kenni Yahweh: duapulo a ribu a bakbaka ken sangagasut ket duapulo a ribu a karnero. Inkonsagrar ngarud ti ari ken dagiti amin a tattao ti Israel ti balay ni Yahweh.
Et Salomon tua les hosties pacifiques qu’il immola au Seigneur, vingt-deux mille bœufs et cent vingt mille brebis; et le roi et les enfants d’Israël dédièrent le temple du Seigneur.
64 Iti isu met laeng nga aldaw, inkonsagrar ti ari ti tengnga ti paraangan iti sangoanan ti templo ni Yahweh, ta indatonna sadiay dagiti daton a mapuoran, dagiti daton a bukbukel ken ti taba dagiti daton a pannakikadua, gapu ta ti altar a gambang nga adda iti sangoanan ni Yahweh ket bassit unay a manglaon kadagiti daton a mapuoran, kadagiti daton a bukbukel, ken ti taba kadagiti daton a pannakikadua.
En ce jour-là, le roi consacra le milieu du parvis qui était devant la maison du Seigneur; car il offrit là l’holocauste, le sacrifice, et la graisse des hosties pacifiques, parce que l’autel d’airain qui était devant le Seigneur était trop petit et ne pouvait contenir l’holocauste, le sacrifice et la graisse des hosties pacifiques.
65 Isu nga inangay ni Solomon ti fiesta iti dayta a tiempo, ken dagiti Israelita nga adda sadiay, maysa a dakkel a gimong, manipud iti Lebo Hamat agingga iti waig ti Egipto, iti sangoanan ni Yahweh a Diostayo iti las-ud ti pito nga aldaw ken iti las-ud iti pito pay a sabali nga aldaw, sangapulo ket uppat amin nga aldaw.
Salomon fit donc en ce temps-là la fête célèbre, et tout Israël avec lui, une grande multitude étant accourue depuis l’entrée d’Emath jusqu’au fleuve d’Egypte, devant le Seigneur notre Dieu, durant sept jours et sept jours, c’est-à-dire durant quatorze jours.
66 Iti maikawalo nga aldaw, pinagawidna dagiti tattao, ket binendisioanda ti ari ken nagawidda kadagiti pagtaenganda nga addaan kinaragsak ken rag-o kadagiti pusoda gapu kadagiti amin a kinaimbag nga impakita ni Yahweh kenni David, nga adipenna, ken kadagiti tattaona nga Israelita.
Et, au huitième jour, il renvoya les peuples, qui, bénissant le roi, s’en allèrent dans leurs tabernacles avec allégresse et le cœur joyeux, pour tous les biens qu’avait faits le Seigneur à David son serviteur et à Israël son peuple.

< 1 Ar-ari 8 >