< Jọn 8 >

1 Ma Jisọs rigooro nʼUgwu Oliv.
Ka naʻe ʻalu ʻa Sisu ki he moʻunga ʻoe ʻOlive.
2 Nʼisi ụtụtụ echi ya, ọ bịara ọzọ nʼụlọnsọ ukwuu ebe ọtụtụ mmadụ bịakwutere ya. Ọ nọdụrụ ala malite ikuziri ha ihe.
Pea toe haʻu hengihengi ia ki he falelotu lahi, pea haʻu ʻae kakai kotoa pē kiate ia; pea nofo ia, ʻo ako kiate kinautolu.
3 Ndị ozizi iwu na ndị Farisii dọkpụtara otu nwanyị ha jidere nʼịkwa iko. Ha mere ka o guzo nʼihu igwe mmadụ ahụ niile.
Pea ko e kau tangata tohi mo e Fālesi naʻa nau ʻomi kiate ia ʻae fefine naʻe moʻua ʻi he tono tangata; ʻonau tuku ia ki he haʻohaʻonga,
4 Ha sịrị ya, “Onye ozizi, anyị jidere nwanyị a ka ọ na-akwa iko.
Pea nau pehē kiate ia, “Akonaki, naʻe moʻua ʻae fefine ni lolotonga ʻene tono tangata.
5 Nʼiwu, Mosis nyere anyị ikike ka e jiri okwute tugbuo onye mere ihe dị otu a. Gịnị ka i nwere ikwu banyere nke a?”
Pea ko eni, naʻe fekau ʻe Mōsese kiate kimautolu ʻi he fono, ke tolongaki ia ʻaki ʻae maka: ka ko e hā hoʻo lea?”
6 Ha kwuru nke a iji nwalee ya, iji nweta ihe ha ga-eji ebo ya ebubo. Ma Jisọs hulatara ala were mkpịsịaka ya dee ihe nʼala.
Naʻa nau lea pehē, ko ʻenau ʻahiʻahiʻi ia, koeʻuhi ke nau talakoviʻi ai ia. Ka naʻe tulolo hifo ʻa Sisu, pea tohi ʻaki hono tuhu ki he kelekele.
7 Mgbe ha nọgidere na-ajụ ya ajụjụ, o biliri sị ha, “Onye ọbụla nʼime unu na-emebeghị mmehie ọbụla, ya buru ụzọ tụọ ya nkume.”
Pea ʻi heʻenau kei fehuʻi pe kiate ia, naʻe tuʻu ki ʻolunga ia, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “Ko ia ia ʻiate kimoutolu ʻoku taʻeangahala, ke lī ʻe ia ʻae fuofua maka ki ai.”
8 Ọzọ, o hulatakwara ala malite ide ihe ọ na-ede nʼala.
Pea toe tulolo ia, ʻo tohi ki he kelekele.
9 Mgbe ha nụrụ nke a, ha niile nʼotu nʼotu, malite nʼonye okenye ha, sitere nʼebe ahụ pụọ. Nʼikpeazụ, ọ fọdụrụ naanị Jisọs na nwanyị ahụ, ebe o guzoro nʼihu ya.
Pea ko kinautolu naʻe fanongo ai, ʻi he valokia ʻakinautolu ʻe honau ʻatamai, naʻa nau taki taha ʻalu kituʻa, ʻo fuofua fai mei he ki muʻa ʻo aʻu ki he ki mui: pea toe tokotaha ʻa Sisu, kae tuʻu ʻae fefine ʻi loto.
10 Jisọs guzoro ọtọ jụọ ya sị, “Nwanyị, oleekwanụ ha? Ọ dịghị onye mara gị ikpe?”
Pea kuo tuʻu hake ʻa Sisu, ʻo ʻikai mamata ki ha taha ka ko e fefine pe, pea pehē ʻe ia ki ai, “Fefine, ko e fē ʻakinautolu naʻa nau fakaʻiloʻi koe?” ʻOku ʻikai fakahalaia koe ʻe ha taha?
11 Ọ sịrị, “O nweghị onye ọbụla Onyenwe anyị.” Jisọs sịrị ya, “Mụ onwe m amakwaghị gị ikpe: Gawa, kama emehiekwala ọzọ.”
Pea pehē ʻe ia, “ʻEiki, ʻoku ʻikai ha taha. Pea talaange ʻe Sisu kiate ia, “Pea ʻoku ʻikai te u fakahalaia koe: ʻalu pea ʻoua ʻe toe fai angahala.”
12 Ọzọ, Jisọs gwara ha sị, “Abụ m ihe nke ụwa. Onye ọbụla na-eso m agaghị ejegharị nʼọchịchịrị, kama ọ ga-enwe ìhè nke ndụ.”
Pea toe lea ai ʻa Sisu kiate kinautolu, ʻo pehē, “Ko au ko e maama ʻo māmani: ko ia ʻoku muimui ʻiate au, ʻe ʻikai ʻalu ia ʻi he poʻuli, ka ʻe ʻiate ia ʻae maama ʻoe moʻui.”
13 Ndị Farisii sịrị, “Ị na-agbara onwe gị ama! Ya mere ama ị na-agbara onwe gị abụghị ezie.”
Ko ia naʻe pehē ai ʻae kau Fālesi kiate ia, “ʻOku ke fakamoʻoni kiate koe; ʻoku ʻikai moʻoni hoʻo fakamoʻoni.
14 Ma Jisọs zara sị, “A sịkwarị na mụ na-agbara onwe m ama, ama m na-agba bụ eziokwu. Nʼihi na-amara m ebe m si bịa, marakwa m ebe m na-aga. Ma unu aghọtaghị ebe m si bịa, maọbụ ebe m na-aga.
Pea leaange ʻa Sisu, ʻo pehē kiate kinautolu, “ʻOku ou fakamoʻoni kiate au, ka ʻoku moʻoni ʻeku fakamoʻoni: he ʻoku ou ʻilo ʻaia ʻoku ou haʻu mei ai, mo ia ʻoku ou ʻalu ki ai; ka ʻoku ʻikai te mou ʻilo ʻaia ʻoku ou haʻu mei ai, pe ko ia ʻoku ou ʻalu ki ai.
15 Unu na-ekpe ikpe dị ka mmadụ; ma ekpeghị m onye ọbụla ikpe.
‌ʻOku mou fakamaau fakakakano pē; ʻoku ʻikai te u fakamaau ha tokotaha.
16 Ma ọ bụrụ na m ekpe ikpe, ikpe m bụ eziokwu nʼihi na ọ bụghị naanị m nọ, kama ọ bụ mụ na Nna m, onye zitere m.
Pea kapau te u fakamaau, ʻoku moʻoni ʻeku fakamaau he ʻoku ʻikai teu tokotaha pe, ka ko au mo e Tamai naʻa ne fekau au.
17 E dere nʼiwu unu sị, ‘ama mmadụ abụọ gbara bụ eziokwu.’
Pea kuo tohi foki ʻi hoʻomou fono, ko e fakamoʻoni ʻae tangata ʻe toko ua ʻoku moʻoni.
18 Ana m agba ama banyere onwe m. Nna m, onye zitere m, na-agbakwa ama banyere m.”
Ko e tokotaha au ʻoku ou fakamoʻoni au, pea ko e Tamai naʻa ne fekau au ʻoku ne fakamoʻoni kiate au.”
19 Mgbe ahụ ha jụrụ ya, “Olee ebe Nna gị nọ?” Jisọs zara, “Unu amaghị m, unu amakwaghị Nna m. Ọ bụrụ na unu matara m unu ga-amatakwa onye Nna m bụ.”
Pea naʻa nau pehē kiate ia, “Ko e fē hoʻo Tamai? Pea talaange ʻe Sisu, ʻOku ʻikai te mou ʻilo au, pe ko ʻeku Tamai: ka ne mou ʻilo au, pehē, kuo mou ʻilo mo ʻeku Tamai foki.
20 Okwu ndị a niile ka o kwuru nʼụlọnsọ ukwu ha, mgbe ọ na-akụzi ihe na mpaghara ụlọ ahụ ebe a na-adọba onyinye. Ma ọ dịghị onye ọbụla jidere ya nʼihi na oge ya erubeghị.
Naʻe lea ʻaki ʻe Sisu ʻae ngaahi lea ni ʻi he tukunga koloa, ʻi heʻene akonaki ʻi he falelotu lahi: pea naʻe ʻikai puke ia ʻe ha taha; he naʻe teʻeki hokosia hono ʻaho.
21 Ọzọ ọ gwara ha, “Aga m ahapụ unu, unu ga-achọ m, ma unu ga-anwụ nʼime mmehie unu. Ma unu apụghị ịbịa nʼebe m na-aga.”
Pea toe tala ʻe Sisu kiate kinautolu, “ʻOku ou ʻalu, pea te mou kumi kiate au, ka te mou mate ʻi hoʻomou angahala: ko e potu ʻoku ou ʻalu ki ai, ʻe ʻikai te mou hokosia.”
22 Nke a mere ka ndị Juu na-asị, “Ọ ga-egbu onwe ya? Ọ bụ ya mere o ji sị, ‘Ebe m na-aga unu apụghị ị bịa’?”
Pea pehē ai ʻae kakai Siu, “ʻE tāmateʻi ʻe ia ia? He ʻoku ne pehē, ‘Ko e potu ʻoku ou ʻalu ki ai, ʻe ʻikai te mou hokosia.’”
23 Ma ọ sịrị ha, “Unu si nʼala ma esi m nʼelu bịa. Unu bụkwa ndị ụwa, ma abụkwaghị m nke ụwa a.
Pea tala ʻe ia kiate kinautolu, “ʻOku mei lalo ʻakimoutolu; ʻoku mei ʻolunga au: ʻoku ʻo māmani ʻakimoutolu; ʻoku ʻikai ʻo māmani au.
24 A sịrị m unu na unu ga-anwụ nʼime mmehie unu, naanị na unu kwenyere na mụ onwe m, bụ onye ahụ.”
Ko ia naʻaku lea ai kiate kimoutolu, te mou mate ʻi hoʻomou angahala: he kapau ʻoku ʻikai te mou tui ‘ko au ia,’ te mou mate pe ʻi hoʻomou angahala.”
25 Ha jụrụ ya, “Onye ka ị bụ?” Jisọs zara sị ha, “Abụ m onye ahụ m gwara unu na m bụ na mbụ.
Pea naʻa nau lea ai kiate ia, “Ko hai koe?” Pea pehēange ʻe Sisu kiate kinautolu, “ʻAia pe naʻaku tala ʻi muʻa kiate kimoutolu.”
26 E nwere m ọtụtụ ihe m ga-ekwu nʼikpe unu ikpe. Ma matanụ na onye ahụ zitere m bụ onye eziokwu. Nʼihi nke a, ihe niile m nụrụ site nʼọnụ ya ka m gwara ụwa.”
‌ʻOku lahi ʻae meʻa ke u tala mo valokiʻi ʻiate kimoutolu: ka ko ia naʻa ne fekau au ʻoku moʻoni ia; pea ʻoku ou fakahā ki māmani ʻae ngaahi meʻa ko ia kuo u fanongo ʻiate ia.
27 Ọ bụ ihe banyere Nna ya ka ọ na-agwa ha, ma ha aghọtaghị ya.
Naʻe ʻikai te nau ʻilo ko ʻene lea kiate kinautolu ki he Tamai.
28 Ya mere Jisọs sịrị, “Mgbe unu weliri Nwa nke Mmadụ elu, mgbe ahụ ka unu ga-ama na mụ onwe m bụ ya. Unu ga-amatakwa na ọ dịghị ihe m na-eme nʼonwe m, kama, dị ka Nna m ziri m ka m na-ekwu ihe ndị a.
Pea pehē ai ʻe Sisu kiate kinautolu, “Hili hoʻomou hiki ki ʻolunga ʻae Foha ʻoe tangata, pea te mou toki ʻilo ‘ko au ia,’ pea mo ʻeku taʻefai-ha-meʻa ʻiate au pe; kae hangē hono akoʻi au ʻe heʻeku Tamai, [ʻoku pehē ]ʻeku lea ki he ngaahi meʻa ni.
29 Onye ahụ nke zitere m na-anọnyekwara m. Ọ hapụghịkwa m mgbe ọbụla, nʼihi na ọ bụ ihe na-amasị ya ka m na-eme mgbe niile.”
Pea ko ia naʻa ne fekau au ʻoku ʻiate au: ʻoku ʻikai siʻaki au ke tokotaha pe ʻe he Tamai; he ʻoku ou fai maʻuaipē ʻae ngaahi meʻa ʻoku lelei ai ia.”
30 Mgbe ọ na-ekwu ihe ndị a, ọtụtụ kwenyere na ya.
Pea ʻi heʻene leaʻaki ʻae ngaahi lea ni, naʻe tui ʻae tokolahi kiate ia.
31 Jisọs gwara ndị Juu ndị kwere na ya, “Ọ bụrụ na unu anọgide nʼokwu m nʼezie unu ga-abụ ndị na-eso ụzọ m.
Pea pehē ai ʻe Sisu ki he kau Siu naʻe tui kiate ia, “Kapau te mou nofomaʻu ʻi heʻeku lea, pea ko ʻeku kau ākonga moʻoni ʻakimoutolu;
32 Unu ga-amatakwa eziokwu ahụ, eziokwu ahụ ga-emekwa ka unu nwere onwe unu.”
Pea te mou ʻilo ʻae moʻoni, pea ʻe fakatauʻatāinaʻi ʻakimoutolu ʻe he moʻoni.”
33 Ha zara ya, “Anyị bụ ụmụ Ebraham, o nwebeghị oge anyị ji bụrụ ohu onye ọbụla. Olee otu i si na-asị na a ga-eme ka anyị nwere onwe anyị?”
Pea pehē ʻe he niʻihi kiate ia, “Ko e hako ʻo ʻEpalahame ʻakimautolu, pea naʻe ʻikai te mau pōpula ki ha taha: pea ʻoku fēfeeʻi ʻa hoʻo lau, ‘ʻE fakatauʻatāinaʻi ʻakimoutolu?’”
34 Jisọs zara ha, “Nʼezie, nʼezie asị m unu, onye ọbụla na-eme mmehie bụ ohu mmehie.
Pea talaange ʻe Sisu kiate kinautolu, “Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, Ko ia ʻoku fai angahala, ko e pōpula ia ki he angahala.
35 Ohu enwekwaghị ọnọdụ mgbe ọbụla nʼezinaụlọ, ma ọkpara nwere ọnọdụ ruo ebighị ebi. (aiōn g165)
Pea ʻoku ʻikai nofomaʻuaipē ʻi he fale ʻae pōpula: [ka ]ʻoku nofomaʻuaipē ʻae ʻAlo. (aiōn g165)
36 Ya mere, ọ bụrụ na Ọkpara ahụ emee ka unu nwere onwe unu nʼezie, unu ga-abụ ndị nwere onwe unu.
Ko ia kapau ʻe fakatauʻatāinaʻi ʻakimoutolu ʻe he ʻAlo, te mou tauʻatāina moʻoni.
37 Ama m na unu bụ ụmụ ụmụ Ebraham, ma unu na-achọ igbu m nʼihi na okwu m enweghị ọnọdụ nʼime unu.
‌ʻOku ou ʻilo ko e hako ʻo ʻEpalahame ʻakimoutolu; ka ʻoku mou kumi ke tāmateʻi au, koeʻuhi ʻoku ʻikai ʻi homou loto ʻa ʻeku akonaki.
38 Ana m ekwu ihe m hụrụ nʼebe Nna m nọ, ma unu na-eme ihe unu nụrụ site nʼaka nna unu.”
‌ʻOku ou lea ʻaki ʻaia kuo u ʻiloʻi ʻi heʻeku Tamai: pea ʻoku mou fai ʻaia kuo mou ʻiloʻi ʻi hoʻomou tamai.”
39 Ha zara ya, “Ebraham bụ nna anyị.” Jisọs sịrị ha, “Ọ bụrụ na unu bụ ụmụ Ebraham, unu gara na-arụ ọrụ Ebraham rụrụ.
Naʻa nau leaange, ʻo pehē kiate ia, “Ko ʻemau tamai ʻa ʻEpalahame.” Pea talaange ʻe Sisu kiate kinautolu, “Ka ne ko e fānau ʻa ʻEpalahame ʻakimoutolu, pehē, te mou fai ʻae ngaahi ngāue ʻa ʻEpalahame.
40 Ma unu na-achọ igbu m, bụ onye gwara unu eziokwu ahụ m nụrụ nʼebe Chineke nọ. Ebraham emeghị otu a.
Ka ko eni ʻoku mou kumi ke tāmateʻi au, ko e tangata kuo tala ʻae moʻoni kiate kimoutolu, ʻaia kuo u fanongo ʻi he ʻOtua: naʻe ʻikai fai pehē ʻe ʻEpalahame.
41 Unu na-arụ ọrụ nna unu rụrụ.” Ha sịrị ya, “Anyị abụghị ụmụ a mụrụ site nʼịkwa iko; naanị Chineke ya onwe ya bụ otu Nna anyị nwere.”
‌ʻOku mou fai ʻae ngāue ʻa hoʻomou tamai.” Pea naʻa nau pehē ai kiate ia, “ʻOku ʻikai te mau tupu ʻi he feʻauaki; ʻoku taha pe ʻemau Tamai, ko e ʻOtua.”
42 Jisọs gwara ha, “Ọ bụrụ nʼezie na Chineke bụ Nna unu, unu ga-ahụ m nʼanya, nʼihi na ọ bụ Chineke zitere m. Abịaghị m site nʼike aka m.
Pea talaange ʻe Sisu kiate kinautolu, “Ka ne ko hoʻomou Tamai ʻae ʻOtua, te mou ʻofa kiate au: he naʻaku tupu ai ʻo haʻu mei he ʻOtua; pea naʻe ʻikai te u haʻu ʻiate au pe, ka naʻa ne fekau au.
43 Gịnị mere unu adịghị aghọta ihe m na-ekwu? Ọ bụ na unu enweghị ike ịnabata okwu m.
Ko e hā ʻoku ʻikai ai te mou ʻilo ʻeku lea? Ka koeʻuhi ʻoku ʻikai te mou fie fai ki heʻeku akonaki.
44 Unu bụ ụmụ nke nna unu ekwensu. Uche unu bụ imezu ihe nke nna unu na-achọ. Ọ bụ ogbu ọchụ site na mbụ. Ọ dịghị ejigide eziokwu nʼihi na eziokwu adịghị nʼime ya. Mgbe ọ na-ekwu okwu ụgha, ọ na-ekwu dị ka ọdịdị ya sịrị dị, nʼihi na ọ bụ onye ụgha bụrụkwa nna nke ụgha.
‌ʻOku mou ʻi [hoʻomou ]tamai ko e tēvolo, pea ko e holi ʻa hoʻomou tamai te mou fai. Ko e fakapō ia talu mei he kamataʻanga, pea naʻe ʻikai nofomaʻu ʻi he moʻoni koeʻuhi ʻoku ʻikai ha moʻoni ʻiate ia. ʻOka lea ʻaki ʻe ia ʻae loi, ʻoku ne lea ʻaki ʻene meʻa ʻaʻana: he ko e loi ia, mo e tamai ʻo ia.
45 Ma nʼihi na m na-ekwu eziokwu, ọ bụ ya mere unu ekwenyeghị na m.
Pea ko e meʻa ʻi heʻeku tala ʻae moʻoni [kiate kimoutolu], ʻoku ʻikai ai te mou tui kiate au.
46 O nwere onye nʼime unu pụrụ ịtụ m mmehie m nʼihu? Ọ bụrụ na m na-ekwu eziokwu, gịnị mere unu ekwenyeghị na m?
Ko hai ʻiate kimoutolu ʻoku ne fakaʻilo haʻaku angahala? Pea kapau ʻoku ou lea ʻaki ʻae moʻoni ko e hā ʻoku ʻikai ai te mou tui kiate au?
47 Onye ọbụla sitere na Chineke na-anụ ihe Chineke na-ekwu. Ihe kpatara unu adịghị anụ bụ maka unu abụghị ndị nke Chineke.”
Ko ia ʻoku ʻi he ʻOtua, ʻoku fanongo ia ki he ngaahi folofola ʻae ʻOtua: pea pehē, ʻoku ʻikai te mou fanongo, koeʻuhi ʻoku ʻikai ʻi he ʻOtua ʻakimoutolu.”
48 Ndị Juu zara sị, “Anyị e kwughị eziokwu mgbe anyị sịrị na ị bụ onye Sameria, na mmụọ ọjọọ bikwa nʼime gị?”
Pea leaange ʻae kakai Siu, [ʻonau ]pehē kiate ia, “ʻIkai ʻoku moʻoni ʻemau pehē, Ko e Samēlia koe, pea ʻoku ʻiate koe ha tēvolo?”
49 Jisọs zaghachiri, “Mmụọ ọjọọ ọbụla adịghị nʼime m, kama ana m asọpụrụ Nna m, ma unu adịghị asọpụrụ m.
Pea talaange ʻe Sisu, “ʻOku ʻikai ha tēvolo ʻiate au; ka ʻoku ou fakaʻapaʻapa ki heʻeku Tamai, pea ʻoku mou fakalieliaʻi au.
50 Anaghị m achọ otuto nke onwe m, kama ọ dị onye nke na-achọ ya. Ọ bụkwa ya bụ onye ikpe.
Pea ʻoku ʻikai teu kumi ʻae ongoongolelei ʻo ʻoku: ʻoku ai ha tokotaha ʻoku ne kumiʻi mo fakamaauʻi.
51 Nʼezie, nʼezie, agwa unu, onye ọbụla na-edebe okwu m agaghị anwụ ọzọ.” (aiōn g165)
Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala kiate kimoutolu, Kapau ʻe fai ʻe ha tangata ki heʻeku lea, ʻe ʻikai ʻaupito mamata ia ki he mate.” (aiōn g165)
52 Mgbe ahụ ndị Juu sịrị ya, “Anyị maara ugbu a na mmụọ ọjọọ bi nʼime gị. Ebraham nwụrụ anwụ ya na ndị amụma, ma gị onwe gị na-asị na onye ọbụla kwere na gị agaghị anwụ ruo mgbe ebighị ebi. (aiōn g165)
Pea lea ai ʻae kakai Siu kiate ia, “Ta ʻoku mau ʻilo ʻeni ʻoku ʻiate koe ha tēvolo. Kuo mate ʻa ʻEpalahame, mo e kau palōfita; ka ʻoku ke pehē, Kapau ʻe fai ʻe ha tangata ki heʻeku lea, ʻe ʻikai ʻaupito te ne kamata ʻae mate. (aiōn g165)
53 Ị dị ukwuu karịa nna anyị Ebraham? Ọ nwụrụ, ma ndị amụma nwụkwara. Onye ka ị na-eche na ị bụ?”
‌ʻOku ke lahi koe ki heʻemau tamai ko ʻEpalahame, ʻaia kuo mate? Pea, mate mo e kau palōfita: ʻoku ke pehē ko hai koe?”
54 Jisọs zara, “Ọ bụrụ na m etoo onwe m, otuto m bụ ihe efu, Nna m, onye unu na-asị na ọ bụ Chineke unu, bụ onye na-eto m.
Pea talaange ʻe Sisu, “Kapau te u fakaongolelei au, ko e meʻa noa pē ʻeku fakaongo: ko ʻeku Tamai ko ia ia ʻoku ne fakaongoleleiʻi au; ʻaia ʻoku mou pehē ai, ko homou ʻOtua ia:
55 Amaara m onye ọ bụ nʼagbanyeghị na unu amaghị ya. Aga m abụ onye ụgha ma ọ bụrụ na m ga-asị na-amaghị m onye ọ bụ. Amaara m ya na-edebekwa okwu ya.
Ka kuo ʻikai te mou ʻilo ia, ka ʻoku ou ʻilo ia: pea kapau te u pehē, ʻOku ʻikai te u ʻiloa ia, te u loi au ʻo hangē ko kimoutolu: ka ʻoku ou ʻilo ia, pe au tuitala ki heʻene folofola.
56 Nna unu Ebraham ṅụrịrị ọṅụ mgbe o chetara na ọ ga-ahụ ụbọchị m; ọ hụrụ ya ma ṅụrịakwa ọnụ.”
Naʻe mātuʻaki fiefia ʻa hoʻomou tamai ko ʻEpalahame ke mamata ki hoku ʻaho: pea naʻe mamata ia, pea fiefia.
57 Ndị Juu sịrị ya, “Ị gbabeghị iri afọ ise ma ị hụla Ebraham?”
Pea lea ʻae kakai Siu kiate ia, “ʻOku teʻeki ai nimangofulu taʻu ho motuʻa, pea kuo ke mamata kia ʻEpalahame?”
58 Jisọs sịrị ha, “Nʼezie, nʼezie agwa m unu, tupu amụọ Ebraham, mụ onwe m nọ ya.”
Pea talaange ʻe Sisu kiate kinautolu, “Ko e moʻoni, ko e moʻoni, ʻoku ou tala kiate kimoutolu, Ki muʻa ʻia ʻEpalahame, ‘ʻOku ou ʻi ai au.’”
59 Ya mere, ha tụtụlitere nkume ịtụ ya, ma Jisọs zoro onwe ya, sitekwa nʼụlọnsọ ukwuu ahụ pụọ.
Pea naʻa nau toʻo hake ʻae ngaahi maka, ke nau lisingi ʻaki ia; ka naʻe fufū ʻe Sisu ia, pea ʻalu ia ʻi honau lotolotonga mei he falelotu lahi, pea hao ai.

< Jọn 8 >