Zsoltárok 88
1 Ének. A Kóráh fiainak zsoltára. Az éneklőmesternek a Mahalath-lehannóthra. Az Ezrahita Hémán tanítása. Uram, szabadításomnak Istene! Nappal kiáltok, éjjelente előtted vagyok:
Bir ilahi. Qorah övladlarının məzmuru. Musiqi rəhbəri üçün Ezrahlı Hemanın «Maxalat leannot» üstə oxunan maskili. Ya Rəbb, ey məni qurtaran Allah, Gecə-gündüz Sənə yalvarıram!
2 Jusson elődbe imádságom, hajtsad füled az én kiáltozásomra!
Qoy duam Sənə çatsın, Qulaq as naləmə.
Bəlalardan canım boğazıma gəldi, Həyatım ölülər diyarına yaxınlaşır. (Sheol h7585)
4 Hasonlatossá lettem a sírba szállókhoz; olyan vagyok, mint az erejevesztett ember.
Qəbirə düşənlərin içində sayılıram, Sanki məndə taqət qalmayıb.
5 A holtak közt van az én helyem, mint a megölteknek, a kik koporsóban feküsznek, a kikről többé nem emlékezel, mert elszakasztattak a te kezedtől.
Elə bil ölülər içinə düşmüşəm, Yaddaşından silinmişəm, Köməyindən əlimi üzmüşəm, Məzarda yatan meyitlər kimiyəm.
6 Mély sírba vetettél be engem, sötétségbe, örvények közé.
Məni dərin qəbirə, Dərin, qaranlıq bir yerə saldın.
7 A te haragod reám nehezedett, és minden haboddal nyomtál engem. (Szela)
Qəzəbin üstümə gəldi, Təlatümün tamamilə məni əzdi. (Sela)
8 Elszakasztottad ismerőseimet tőlem, útálattá tettél előttök engem; berekesztettem és ki nem jöhetek.
Tanışlarımı məndən uzaqlaşdırdın, Onlarda mənə qarşı ikrah yaratdın. Qapalı qalmışam, çıxa bilmirəm,
9 Szemem megsenyvedett a nyomorúság miatt; kiáltalak téged Uram minden napon, hozzád terjengetem kezeimet.
Bu zülmümdən gözlərimin nuru sönür. Ya Rəbb, hər gün Səni çağırıram, Sənə əl açıram.
10 Avagy a holtakkal teszel-é csodát? Felkelnek-é vajjon az árnyak, hogy dicsérjenek téged? (Szela)
Xariqələrini ölülərəmi göstərəcəksən? Kölgələrmi qalxıb Sənə şükür edəcək? (Sela)
11 Beszélik-é a koporsóban a te kegyelmedet, hűségedet a pusztulás helyén?
Məhəbbətin məzardamı, Sədaqətin Həlak yerindəmi bəyan olunacaq?
12 Megtudhatják-é a sötétségben a te csodáidat, és igazságodat a feledékenység földén?
Xariqələrin qaranlıqdamı, Ədalətin unudulma diyarındamı tanınacaq?
13 De én hozzád rimánkodom, Uram, és jó reggel elédbe jut az én imádságom:
Mən isə, ya Rəbb, Səni imdada çağırıram, Duam hər səhər hüzuruna qalxır.
14 Miért vetsz el hát Uram engem, és rejted el orczádat én tőlem?
Ya Rəbb, niyə məni rədd edirsən? Niyə məndən üzünü gizlədirsən?
15 Nyomorult és holteleven vagyok ifjúságomtól kezdve; viselem a te rettentéseidet, roskadozom.
Mən uşaqlıqdan məzlumam, ölümcül haldayam, Göstərdiyin dəhşətlərdən çarəsiz qalmışam.
16 Általmentek rajtam a te búsulásaid; a te szorongatásaid elemésztettek engem.
Qəzəbin üzərimdən basır, Verdiyin vahimələrdən məhv oluram.
17 Körülvettek engem, mint a vizek egész napon; együttesen körülöveztek engem.
Bunlar sel kimi məni dövrəyə salır, Bunlar birgə həmişə başımın üstünü alır.
18 Elszakasztottál tőlem barátot és rokont; ismerőseim a – setétség.
Yarımı, yoldaşımı məndən uzaqlaşdırmısan, Yalnız qaranlıqla həmdəm olmuşam.
