< Zsoltárok 77 >
1 Az éneklőmesternek, Jedutunnak; Aszáfé, zsoltár. Szavamat Istenhez emelem és kiáltok; szavamat Istenhez emelem, hogy figyelmezzen reám.
Musiqi rəhbəri Yedutun üçün. Asəfin məzmuru. Allahı səsləyirəm, fəryad edirəm, Allahı səsləyirəm, O məni dinlər.
2 Nyomorúságom idején az Urat keresem; kezem feltartom éjjel szünetlenül; lelkem nem akar vigasztalást bevenni.
Dar günümdə Xudavəndi axtarıram, Bütün gecə durmadan, Könlüm ovunmadan Ona əl açmışam.
3 Istenről emlékezem és sóhajtok; róla gondolkodom, de elepedt az én lelkem. (Szela)
Allahı yada salarkən təlaşa düşürəm, Dərindən fikirləşəndə ruhdan düşürəm. (Sela)
4 Szemeimet ébren tartod; hánykolódom, de nem szólhatok.
Qoymursan gözlərimi yumum, Üzgünlükdən danışa bilmirəm.
5 Elmélkedem a régi napokról, a hajdankor éveiről.
Düşünürəm keçən günləri, Ötən dövranı, illəri.
6 Megemlékezem éjjel az én énekeimről; szívemben elgondolkodom és azt kutatja lelkem:
Oxuduğum ilahi gecələr yadıma düşür, Ürəyimdə düşünəndə könlüm məndən soruşur:
7 Avagy mindörökké elvet-é az Úr? és nem lesz-é többé jóakaró?
«Xudavənd məni əbədilikmi tərk edib? Bir daha məndən razı qalmayacaqmı?
8 Avagy végképen elfogyott-é az ő kegyelme? vagy megszűnik-é igérete nemzedékről nemzedékre?
Məhəbbəti həmişəlik qurtardımı? Vədi nəsildən-nəslə qədər sona çatdımı?
9 Avagy elfelejtkezett-é könyörülni Isten? avagy elzárta-é haragjában az ő irgalmát? (Szela)
Allah rəhm etməyi unudubmu, Mərhəmətinin yerini qəzəb tutdumu?» (Sela)
10 És mondám: Ez az én betegségem, hogy a Fölségesnek jobbja megváltozott.
Dedim: «Bu mənim üçün bəladır, Haqq-Taala daha gücünü göstərmir».
11 Megemlékezem az Úrnak cselekedeteiről, sőt megemlékezem hajdani csodáidról;
Ya Rəbb, Sənin əməllərini yada salıram, Bəli, xatırlayıram, ta qədimdən xariqələr göstərmisən.
12 És elmélkedem minden cselekedetedről, és tetteidről gondolkozom.
Sənin bütün işlərini dərindən düşünürəm, Əməllərin barədə xəyala dalıram.
13 Oh Isten, a te utad szentséges; kicsoda olyan nagy Isten, mint az Isten?
Allahın yolu müqəddəsdir. Allah kimi böyük hansı allah var?
14 Te vagy az Isten, a ki csodát mívelsz; megmutattad a népek között a te hatalmadat.
Xariqələr yaradan Allah Sənsən, Xalqlar arasında qüdrətini göstərmisən.
15 Megváltottad népedet karoddal a Jákób és a József fiait. (Szela)
Əl uzadıb xalqını, Yaqub, Yusif övladlarını azad etmisən. (Sela)
16 Láttak téged a vizek, oh Isten, láttak téged a vizek és megfélemlének; a mélységek is megrázkódának.
Ey Allah, sular Səni gördü, Səni görən sular qorxdu, Hətta ümmanlar lərzəyə gəldi.
17 A felhők vizet ömlesztének; megzendülének a fellegek, és a te nyílaid széllyel futkostanak.
Buludlar yağışa döndü, Göylərdən gurultular eşidildi, Hər tərəfə oxların töküldü.
18 Mennydörgésed zúgott a forgószélben; villámlásaid megvilágosították a mindenséget; megrázkódott és megindult a föld.
Qasırğanın içindən ildırım çaxdı, Şimşəklər yer üzünə işıq saçdı, Yer lərzəyə gəlib sarsıldı.
19 Utad a tengeren volt és ösvényed a nagy vizeken; és nyomaid nem látszottak meg.
Sən dənizdə, ümman sularda yol açdın, Amma ayaq izlərin məlum olmadı.
20 Vezetted mint nyájat, a te népedet, Mózesnek és Áronnak kezével.
Sən Musa və Harunun əli ilə Xalqını bir sürü kimi aparmışdın.