Zsoltárok 22
1 Az éneklőmesternek az ajjelethassakhar szerint; Dávid zsoltára. Én Istenem, én Istenem, miért hagytál el engemet? Távol van megtartásomtól jajgatásomnak szava.
Musiqi rəhbəri üçün. Davudun «Ayyelet haşşaxar» üstə oxunan məzmuru. Ey Allahım, Allahım, niyə məni tərk etdin? Niyə ah-zarımdan uzaq durursan, mənə imdad etmirsən?
2 Én Istenem, kiáltok nappal, de nem hallgatsz meg; éjjel is és nincs nyugodalmam.
Ey Allahım, gündüz çağıranda mənə cavab vermirsən, Gecə rahatlığım yoxdur.
3 Pedig te szent vagy, a ki Izráel dícséretei között lakozol.
Nə qədər müqəddəssən! İsrailin həmdləri üzərində taxt quran Sənsən!
4 Benned bíztak atyáink; bíztak és te megszabadítottad őket.
Ata-babalarımız Sənə güvənmişdi, Sənə güvənəndə onları xilas etdin.
5 Hozzád kiáltottak és megmenekültek; benned bíztak és nem szégyenültek meg.
Sənə yalvararkən qurtuldular, Sənə güvənərkən rüsvay olmadılar.
6 De én féreg vagyok s nem férfiú; embereknek csúfja és a nép útálata.
Lakin mən torpaq qurduyam, insan deyiləm, Adamların tənə hədəfiyəm, Xalq mənə xor baxır.
7 A kik engem látnak, mind csúfolkodnak rajtam, félrehúzzák ajkaikat és hajtogatják fejöket:
Məni hər görən lağ edir, Dodaq büzüb, başını yırğalayıb belə deyir:
8 Az Úrra bízta magát, mentse meg őt; szabadítsa meg őt, hiszen gyönyörködött benne!
«Qoy güvəndiyi Rəbb onu azad etsin, Rəbb ondan razı qalıb, qoy onu xilas etsin».
9 Mert te hoztál ki engem az anyám méhéből, és biztattál engem anyámnak emlőin.
Lakin bətndən dünyaya məni gətirən, Ana qucağında ikən mənə əminlik verən Sənsən.
10 Születésem óta a te gondod voltam; anyám méhétől fogva te voltál Istenem.
Doğulandan bəri Səndən asılıyam, Ana bətnindən bəri Allahım Sənsən.
11 Ne légy messze tőlem, mert közel a nyomorúság, és nincs, a ki segítsen.
Məndən uzaq durma, çünki əzab yaxındır, Köməyimə çatan yoxdur.
12 Tulkok sokasága kerített be engem, körülfogtak engem Básán bikái.
Nə qədər buğa məni dövrəyə salıb, Güclü Başan buğaları yan-yörəmi bürüyüb.
13 Feltátották rám szájokat, mint a ragadozó és ordító oroszlán.
Yırtıcı aslanlar kimi nərə çəkirlər, Məni parçalamaq üçün ağızlarını açırlar.
14 Mint a víz, úgy kiöntettem; csontjaim mind széthullottak; szívem olyan lett, mint a viasz, megolvadt belső részeim között.
Mən su kimi töküldüm, Bütün sümüklərim oynaqlarından çıxdı, Köksümdəki ürəyim mum kimi əridi.
15 Erőm kiszáradt, mint cserép, nyelvem ínyemhez tapadt, és a halál porába fektetsz engemet.
Saxsı parçası kimi gücüm qurudu, Dilim damağıma yapışdı, Sən məni torpağa salıb ölüm verdin.
16 Mert ebek vettek körül engem, a gonoszok serege körülfogott; átlyukasztották kezeimet és lábaimat.
Şər insanlar dəstəsi məni dövrəyə aldı, İt sürüsü kimi yan-yörəmi bürüdülər, Ayaqlarımı, əllərimi deşdilər.
17 Megszámlálhatnám minden csontomat, ők pedig csak néznek s bámulnak rám.
Sümüklərimi saya bilirəm, Onlar baxırlar, gözlərini mənə zilləyirlər!
18 Megosztoznak ruháimon, és köntösömre sorsot vetnek.
Aralarında paltarlarımı bölüşdürürlər, Geyimim üçün püşk atırlar.
19 De te, Uram, ne légy messze tőlem; én erősségem, siess segítségemre.
Ya Rəbb, uzaq durma, Ey mənim Qüdrətlim, dadıma tez çat!
20 Szabadítsd meg lelkemet a kardtól, s az én egyetlenemet a kutyák körmeiből.
Həyatımı qılıncdan qurtar, Canımı itlərin caynağından qurtar,
21 Ments meg engem az oroszlán torkából, és a bivalyok szarvai közül hallgass meg engem.
Məni aslanın ağzından xilas et! Çöl öküzləri məni buynuzlayarkən mənə cavab ver.
22 Hadd hirdessem nevedet atyámfiainak, és dicsérjelek téged a gyülekezetben.
İsmini qardaşlarıma elan edəcəyəm, Camaat arasında Sənə həmd söyləyəcəyəm:
23 Ti, a kik félitek az Urat, dicsérjétek őt! Jákób minden ivadékai dicsőítsétek őt, és féljétek őt Izráel minden magzata!
«Siz ey Rəbdən qorxanlar, Ona həmd edin, Ey bütün Yaqub nəsli, Onu şərəfləndirin, Siz ey İsrail nəsli, Ona ehtiram edin!
24 Mert nem veti meg és nem útálja meg a szegény nyomorúságát; és nem rejti el az ő orczáját előle, és mikor kiált hozzá, meghallgatja.
Çünki Rəbb bu məzlumun dərdinə xor baxmadı, Ondan ikrah edərək üzünü gizlətmədi, İmdada çağıranda səsinə cavab verdi».
25 Felőled lesz dicséretem a nagy gyülekezetben. Az én fogadásaimat megadom azok előtt, a kik félik őt.
Çoxlu camaat arasında həmd etdiyim Sənsən! Səndən qorxanların önündə əhd etdiyim təqdimləri verəcəyəm.
26 Esznek a nyomorultak és megelégesznek, dicsérik az Urat, a kik őt keresik. Éljen szívetek örökké!
Qoy məzlumlar doyunca yesin, Rəbbi axtaranlar Ona həmd etsin! Qoy canınız həmişə sağ olsun!
27 Megemlékeznek és megtérnek az Úrhoz a föld minden határai, és leborul előtted a pogányok minden nemzetsége.
Yer üzünün qurtaracağınadək hər yerdə yaşayanlar Rəbbi xatırlayacaq, Ona tərəf dönəcəklər. Bütün millətlərin soyları Onun hüzurunda səcdə qılacaq.
28 Mert az Úré a királyi hatalom, uralkodik a pogányokon is.
Çünki hökmranlıq Rəbbindir, Millətlər üzərində səltənət sürən Odur!
29 Esznek és leborulnak a föld gazdagai mind; ő előtte hajtanak térdet, a kik a porba hullanak, és a ki életben nem tarthatja lelkét.
Bütün dünya zənginləri yeyib-doyacaq, Rəbbin hüzurunda səcdə qılacaq. Torpağa düşənlərin hamısı – Özlərini ölümdən saxlaya bilməyənlər Onun hüzurunda diz çökəcəklər.
30 Őt szolgálják a fiak, az Úrról beszélnek az utódoknak.
Gələcək nəsillər Ona qulluq edəcək, Xudavənd haqqında övladlarına deyəcək;
31 Eljőnek s hirdetik az ő igazságát az ő utánok való népnek, hogy ezt cselekedte!
Onun ədalətini, Onun əməllərini Gələcəkdə doğulan xalqa bildirəcək.
