< Zsoltárok 147 >

1 Dicsérjétek az Urat! Hiszen Istenünkről énekelni jó; hiszen őt dicsérni gyönyörűséges és illendő dolog!
Rəbbə həmd edin! Allahımızı tərənnüm etmək nə qədər yaxşıdır! O buna layiqdir, Ona həmdlər söyləmək xoşdur!
2 Az Úr építi Jeruzsálemet, összegyűjti Izráelnek elűzötteit;
Rəbb Yerusəlimi bərpa edər, İsrailin əsarətdə olanlarını yığıb-gətirər.
3 Meggyógyítja a megtört szívűeket, és bekötözi sebeiket.
O, sınıq qəlblərə şəfa verər, Yaralarını sarıyar.
4 Elrendeli a csillagok számát, és mindnyájokat nevéről nevezi.
Ulduzların sayını hesablar, Hər birini öz adı ilə çağırar.
5 Nagy a mi Urunk és igen hatalmas, s bölcseségének nincsen határa.
Xudavəndimiz əzəmətlidir, Qüvvəti çoxdur, dərrakəsi hədsizdir!
6 Megtartja az Úr a nyomorultakat; a gonoszokat földig megalázza.
Rəbb məzlumları ayağa qaldırar, Pisləri isə toz-torpaq içinə atar.
7 Énekeljetek az Úrnak hálaadással, pengessetek hárfát a mi Istenünknek!
Rəbbə şükür nəğməsi söyləyin, Allahımızı lira ilə tərənnüm edin!
8 A ki beborítja az eget felhővel, esőt készít a föld számára, és füvet sarjaszt a hegyeken;
O, göyləri buludlarla bürüyər, Yer üzünü yağışla təmin edər, Dağlarda ot bitirər.
9 A ki megadja táplálékát a baromnak, a holló-fiaknak, a melyek kárognak.
O, heyvanlara yem verər, Çığırışan quzğun balalarını yemlər.
10 Nem paripák erejében telik kedve, nem is a férfi lábszáraiban gyönyörködik;
O, güclü atlardan zövq almaz, Qüvvətli addımlardan razı qalmaz.
11 Az őt félőkben gyönyörködik az Úr, a kik kegyelmében reménykednek.
Amma Rəbb Ondan qorxanlardan, Onun məhəbbətinə ümid bağlayanlardan razı qalar.
12 Dicsőitsd Jeruzsálem az Urat! Dicsérd, oh Sion, a te Istenedet!
Ey Yerusəlim, Rəbbi mədh et! Ey Sion, Allahına həmd et!
13 Mert erősekké teszi kapuid zárait, s megáldja benned a te fiaidat.
Çünki darvazalarının cəftələrini bərkidər, Sənin əhalinə bərəkət verər.
14 Békességet ád határaidnak, megelégít téged a legjobb búzával.
Sərhədinə əmin-amanlıq, Sənə doyunca əla taxıl yetirər.
15 Leküldi parancsolatát a földre, nagy hirtelen lefut az ő rendelete!
Kəlamını yer üzünə yollar, Onun sözü tez yayılar.
16 Olyan havat ád, mint a gyapjú, és szórja a deret, mint a port.
Ağ yun kimi qar yağdırar, Kül kimi qırov salar.
17 Darabokban szórja le jegét: ki állhatna meg az ő fagya előtt?
Parça-parça dolu tökər. Onun soyuğuna kim dözə bilər?
18 Kibocsátja szavát s szétolvasztja őket; megindítja szelét s vizek folydogálnak.
Buyruq verəndə buz əriyər, Külək əsdirəndə sular sel tək axar.
19 Közli igéit Jákóbbal, törvényeit s végzéseit Izráellel.
O, Yaqub nəslinə sözlərini, İsraillilərə qanun və hökmlərini bildirir.
20 Nem tesz így egyetlen néppel sem; végzéseit sem tudatja velök. Dicsérjétek az Urat!
Başqa millətlər üçün belə etməyib, Heç birinə hökmlərini bildirməyib. Rəbbə həmd edin!

< Zsoltárok 147 >