Zsoltárok 102
1 A nyomorultnak imádsága, a mikor eleped és kiönti panaszát az Úr elé. Uram, hallgasd meg az én imádságomat, és kiáltásom jusson te hozzád!
Bir məzlumun duası. Taqətdən düşüb Rəbbin hüzurunda şikayətlənəndə. Ya Rəbb, bu duama qulaq as, Qoy fəryadım Sənə çatsın.
2 Ne rejtsd el a te orczádat tőlem; mikor szorongatnak engem, hajtsd hozzám a te füledet; mikor kiáltok, hamar hallgass meg engem!
Nə olar, dar günümdə üzünü məndən gizlətmə, Qulaq as, Səni çağırarkən mənə tez cavab ver.
3 Mert elenyésznek az én napjaim, mint a füst, és csontjaim, mint valami tűzhely, üszkösök.
Günlərim tüstü kimi çəkilir, Sümüklərim elə bil yanıb közə dönür.
4 Letaroltatott és megszáradt, mint a fű az én szívem; még kenyerem megevéséről is elfelejtkezem.
Ürəyim kəsilib atılan ot kimi saralıb-solur, Çörək yemək belə, yadımdan çıxır.
5 Nyögésemnek szavától csontom a húsomhoz ragadt.
Ah-zar çəkməkdən Bir dəri, bir sümük qalmışam.
6 Hasonló vagyok a pusztai pelikánhoz; olyanná lettem, mint a bagoly a romokon.
İndi çöldəki yapalağa bənzəyirəm, Viranəlik bayquşu kimiyəm.
7 Virrasztok és olyan vagyok, mint a magános madár a háztetőn.
Gözümə yuxu getmir, Damda tənha qalan bir quşa bənzəyirəm.
8 Minden napon gyaláznak engem ellenségeim, csúfolóim esküsznek én reám.
Bütün gün düşmənlərim məni təhqir edir, Mənə istehza edənlər adımla lənət oxuyur.
9 Bizony a port eszem kenyér gyanánt, és italomat könyekkel vegyítem,
Yeməyim çörək yerinə kül olub, İçməyim göz yaşıma qarışıb.
10 A te felindulásod és búsulásod miatt; mert felemeltél engem és földhöz vertél engem.
Çünki qəzəbindən, hiddətindən Məni götürüb bir tərəfə atmısan.
11 Napjaim olyanok, mint a megnyúlt árnyék; magam pedig, mint a fű, megszáradtam.
Günlərim axşamın kölgəsi kimi keçir, Bir ot kimi quruyuram.
12 De te Uram örökké megmaradsz, és a te emlékezeted nemzetségről nemzetségre áll.
Lakin Sən, ya Rəbb, əbədi taxtında əyləşmisən, Sənin şöhrətin nəsildən-nəslə deyiləcək.
13 Te kelj fel, könyörülj a Sionon! Mert ideje, hogy könyörülj rajta, mert eljött a megszabott idő.
Sən qalxıb Siona mərhəmət edəcəksən, Zamanını təyin etdin, indi ona lütf ediləcək.
14 Mert kedvelik a te szolgáid annak köveit, és a porát is kímélik.
Çünki Sənin qulların onun daşlarını əziz tuturlar, Onun toz-torpağına necə də acıyırlar.
15 És félik a népek az Úrnak nevét, és e földnek minden királya a te dicsőségedet;
Millətlər Rəbbin ismindən, Dünyanın bütün padşahları Onun əzəmətindən qorxacaqlar.
16 Mivelhogy az Úr megépítette a Siont, megláttatta magát az ő dicsőségében.
Rəbb Sionu yenidən bərpa edəcək, Əzəmətində görünəcək,
17 Oda fordult a gyámoltalanok imádsága felé, és azoknak imádságát meg nem útálta.
Yoxsulların duasına qulaq asacaq, Yalvarışlarına xor baxmayacaq.
18 Irattassék meg ez a következő nemzedéknek, és a teremtendő nép dicsérni fogja az Urat.
Sonrakı övladları Rəbbə həmd etsin deyə Qoy gələcək nəsil üçün belə yazılsın:
19 Mert alátekintett az ő szentségének magaslatáról; a mennyekből a földre nézett le az Úr.
«Rəbb müqəddəs yüksəklikdən, Göylərdən yer üzünə nəzər saldı;
20 Hogy meghallja a fogolynak nyögését, és hogy feloldozza a halálnak fiait.
Əsirlərin naləsini eşitmək üçün, Ölümə aparılanları azad etmək üçün».
21 Hogy hirdessék a Sionon az Úrnak nevét, és az ő dicséretét Jeruzsálemben.
Ona görə Rəbbin ismini Sionda elan edəcəklər, Yerusəlimdə Ona həmdlər söyləyəcəklər
22 Mikor egybegyűlnek a népek mindnyájan, és az országok, hogy szolgáljanak az Úrnak.
Rəbbə xidmət etmək üçün gələrkən, Xalqlar, ölkələr bir yerə gələrkən.
23 Megsanyargatta az én erőmet ez útban, megrövidítette napjaimat.
Yolda ikən Rəbb gücümü azaltdı, O, ömrümü qısaltdı.
24 Ezt mondám: Én Istenem! Ne vígy el engem az én napjaimnak felén; a te esztendeid nemzedékek nemzedékéig tartanak.
Dedim: «Ey Allahım, canımı alma, ömrümün yarısıdır, Sənin illərin nəsillərdən-nəsillərə çatır».
25 Régente fundáltad a földet, s az egek is a te kezednek munkája.
Yerin təməlini əzəldən qurmusan, Göylər Sənin əllərinin işidir!
26 Azok elvesznek, de te megmaradsz; mindazok elavulnak, mint a ruha; mint az öltözetet, elváltoztatod azokat, és elváltoznak.
Onlar yox olacaq, amma Sən qalacaqsan, Hamısı paltar kimi köhnələcək, Onları geyim kimi dəyişdirəcəksən, Keçib-gedəcəklər.
27 De te ugyanaz vagy, és a te esztendeid el nem fogynak.
Amma Sən dəyişməzsən, İllərin tükənməzdir.
28 A te szolgáidnak fiai megmaradnak, és az ő magvok erősen megáll előtted.
Qullarının övladları yaşayacaq, Nəvə-nəticələri hüzurunda dayanacaq.
