< Zsoltárok 9 >
1 A karmesternek, Mút-labbénre. Zsoltár Dávidtól. Hadd magasztalom az Örökkévalót egész szívemmel, hadd beszélem el mind a csodatotteidet!
Musiqi rəhbəri üçün. Davudun «Mut-labben» üstə oxunan məzmuru. Bütün ürəyimlə Rəbbə şükür edəcəyəm, Bütün xariqələrini deyəcəyəm.
2 Hadd örvendek és ujjongok benned, hadd zengem nevedet, oh Legfelső!
Sənə görə fərəhimdən sevinib cuşa gələcəyəm, Ey Haqq-Taala, ismini tərənnüm edəcəyəm!
3 A mikor hátrafordulnak ellenségeim, megbotlanak s elvesznek színed elől.
Düşmənlərim geri dönəndə Sənin önündə səndələyərək yıxılıb məhv olurlar.
4 Mert te elvégezted ítéletemet és ügyemet, trónra ültél, igazságos biró.
Çünki Sən haqqımı və mübarizəmi gördün, Taxtında oturub ədalətlə hökm etdin.
5 Megdorgáltál nemzeteket, elveszítotted a gonoszt, eltörölted nevüket mindörökre.
Sən millətləri məzəmmət, pisləri yox etdin, Adlarını əbədilik sildin.
6 Az ellenségek eltüntek – romok mindétig; városokat szakítottál ki – elveszett az ő emlékük.
Düşmənin sonu çatdı, o əbədi viran oldu, Şəhərlərini təməlindən qopartdın, Onların xatirəsi də məhv oldu.
7 De az Örökkévaló örökké trónol, megszilárdította az ítéletre trónját.
Rəbb isə əbədi olaraq hökmranlıq edir, O, taxtını hökm üçün qurub.
8 És ő itéli igazsággal a világot, megbírálja a nemzeteket egyenességgel;
Dünyaya ədalətlə hökm edir, Ümmətlərə insafla hakimlik edir.
9 hogy legyen az Örökkévaló mentsvárúl az elnyomottnak, mentsvárúl az inség idejében.
Rəbb məzlumların pənahgahıdır, Sıxıntı anlarında müdafiə qalasıdır.
10 Bíznak tehát benned, a kik nevedet ismerik, mert nem hagytad el a téged keresőket, Örökkévaló.
İsmini tanıyanlar Sənə güvənir, Çünki, ya Rəbb, Səni axtaranları tərk etməzsən!
11 Zengjetek az Örökkévalónak, ki Cziónban székel, jelentsétek a népek közt cselekedeteit.
Sionun sakini olan Rəbbi tərənnüm edin! Xalqlar arasında Onun işlərini bəyan edin!
12 Mert a ki az elontott vért követeli, megemlékezett azokról, nem felejtette el az alázatosak kiáltását.
O, tökülən qanın qisasını alır, yadda saxlayır, Məzlumların fəryadını unutmur.
13 Kegyelmezz nekem, Örökkévaló, lásd nyomorgásomat gyülölőimtől, ki fölemelsz engem a halál kapúiból;
Ya Rəbb, rəhm et! Ey ölüm qapılarından məni qurtaran, Mənə nifrət edənlərin üzündən çəkdiyim dərdə bax!
14 azért, hogy elbeszélhessem minden dicséretedet, Czión leányának kapuiban vigadhassak segítségedben.
Sion qızının darvazalarında Qoy Sənə edilən həmdlərimdən danışım, Səndə xilas taparaq şadlanım!
15 Elsülyedtek nemzetek a veremben, melyet készítottek; a hálóban, melyet elrejtettek, megfogatott a lábuk.
Millətlər qazdıqları quyuya özləri düşüb, Qurduqları tələyə öz ayaqları ilişib.
16 Megismertette magát az Örökkévaló: ítéletet elvégzett, keze művei által tőrbe esik a gonosz. Higgájón. Széla.
Rəbb Özünü göstərib hökmünü yeritdi, Pislər öz əməlləri ilə tora düşdü. Hiqqayon, (Sela)
17 Az alvilágba térnek a gonoszok, mind a nemzetek, az istenfelejtők. (Sheol )
Pis adamlar ölülər diyarına düşəcək, Allahı unudan bütün millətlər də oraya gedəcək. (Sheol )
18 Mert nem mindétig felejtetik el a szűkölködő, a szegények reménye nem vész el örökké.
Çünki fəqir adam həmişəlik unudulmaz, Məzlumun ümidi əbədi olaraq boşa çıxmaz.
19 Kelj föl, Örökkévaló, ne hatalmaskodjék a halandó, itéltessenek a nemzetek a te színed előtt;
Ya Rəbb, qalx, qoy insan qalib gəlməsin, Sənin hüzurunda millətlər məhkum edilsin.
20 szerezz, Örökkévaló, félelmet nekik, tudják meg a nemzetek, hogy halandók ők! Széla.
Ya Rəbb, qoy millətlər Səndən qorxsunlar, Qoy onlar bilsinlər ki, yalnız insandırlar. (Sela)