Zsoltárok 88
1 Ének, zsoltár. Kórach fiaitól. A karmesternek, Máchalát szerint, éneklésre. Oktató dal az ezráchi Hémántól. Örökkévaló, segítségem Istene, nappal kiáltok, meg éjjel teelőtted;
Bir ilahi. Qorah övladlarının məzmuru. Musiqi rəhbəri üçün Ezrahlı Hemanın «Maxalat leannot» üstə oxunan maskili. Ya Rəbb, ey məni qurtaran Allah, Gecə-gündüz Sənə yalvarıram!
2 jusson eléd imádságom, hajlítsd füledet fohászkodásomra.
Qoy duam Sənə çatsın, Qulaq as naləmə.
Bəlalardan canım boğazıma gəldi, Həyatım ölülər diyarına yaxınlaşır. (Sheol h7585)
4 Azokhoz számíttattam, kik a gödörbe szállnak, olyan lettem mint erő nélkül levő férfi
Qəbirə düşənlərin içində sayılıram, Sanki məndə taqət qalmayıb.
5 a holtak között, odavetve, miként megölöttek, sírban fekvők, kikről nem emlékezel többé, hisz ők elszakíttattak kezedtől.
Elə bil ölülər içinə düşmüşəm, Yaddaşından silinmişəm, Köməyindən əlimi üzmüşəm, Məzarda yatan meyitlər kimiyəm.
6 Helyeztél engem a legal só gödörbe, sötétségbe, mélységbe.
Məni dərin qəbirə, Dərin, qaranlıq bir yerə saldın.
7 Haragod reám eresztette súlyát, és mind a hullámaiddal sújtottál. Széla.
Qəzəbin üstümə gəldi, Təlatümün tamamilə məni əzdi. (Sela)
8 Eltávolítottad ismerőseimet tőlem, utálattá tettél engem nekik, elzárva vagyok, nem juthatok ki.
Tanışlarımı məndən uzaqlaşdırdın, Onlarda mənə qarşı ikrah yaratdın. Qapalı qalmışam, çıxa bilmirəm,
9 Szemem elepedt a nyomortól, hívtalak téged, Örökkévaló, mindennap, kiterjesztettem hozzád kezeimet.
Bu zülmümdən gözlərimin nuru sönür. Ya Rəbb, hər gün Səni çağırıram, Sənə əl açıram.
10 A holtaknak teszel-e csodát, avagy árnyak kelnek-e föl, magasztalnak-e téged? Széla.
Xariqələrini ölülərəmi göstərəcəksən? Kölgələrmi qalxıb Sənə şükür edəcək? (Sela)
11 Elbeszélik-e a sírban szeretetedet, hűségedet az enyészetben?
Məhəbbətin məzardamı, Sədaqətin Həlak yerindəmi bəyan olunacaq?
12 Ismerik-e a sötétségben csodádat, és igazságodat a feledés országában?
Xariqələrin qaranlıqdamı, Ədalətin unudulma diyarındamı tanınacaq?
13 Én pedig hozzád, oh Örökkévaló, fohászkodtam és reggel elédbe jut imádságom.
Mən isə, ya Rəbb, Səni imdada çağırıram, Duam hər səhər hüzuruna qalxır.
14 Miért, oh Örökkévaló, veted el lelkemet, rejted el arczodat előlem?
Ya Rəbb, niyə məni rədd edirsən? Niyə məndən üzünü gizlədirsən?
15 Szegény vagyok én és sínylődő ifjuságtól fogva, viselem ijedelmeidet, oda vagyok.
Mən uşaqlıqdan məzlumam, ölümcül haldayam, Göstərdiyin dəhşətlərdən çarəsiz qalmışam.
16 Elvonulnak fölöttem föllobbanásaid, rettentéseid megsemmisítettek engem.
Qəzəbin üzərimdən basır, Verdiyin vahimələrdən məhv oluram.
17 Körülvettek mint a víz egész nap, közrefogtak engem egyaránt.
Bunlar sel kimi məni dövrəyə salır, Bunlar birgə həmişə başımın üstünü alır.
18 Eltávolítottál tőlem barátot és társat, ismerőseim – csupa sötétség.
Yarımı, yoldaşımı məndən uzaqlaşdırmısan, Yalnız qaranlıqla həmdəm olmuşam.
