Zsoltárok 77

1 a karmesternek. Jedútún számára. Ászáftól. Zsoltár. Hangommal az Istenhez hadd kiáltok, hangommal az Istenhez, és ő figyel reám.

Musiqi rəhbəri Yedutun üçün. Asəfin məzmuru. Allahı səsləyirəm, fəryad edirəm, Allahı səsləyirəm, O məni dinlər.

2 Szorultságom napján az Urat kerestem; kezem éjjel kinyújtva van s nem dermed meg, vonakodott lelkem megvigasztalódni.

Dar günümdə Xudavəndi axtarıram, Bütün gecə durmadan, Könlüm ovunmadan Ona əl açmışam.

3 Istenre ha emlékezem, sóhajtanom kell; ha gondolkodom, elborul lelkem. Széla.

Allahı yada salarkən təlaşa düşürəm, Dərindən fikirləşəndə ruhdan düşürəm. (Sela)

4 Tartod szemem őrzőit, nyugtalankodom s nem beszélhetek.

Qoymursan gözlərimi yumum, Üzgünlükdən danışa bilmirəm.

5 Elgondolom a hajdankor napjait, az ősidőknek éveit.

Düşünürəm keçən günləri, Ötən dövranı, illəri.

6 Ha emlékezem éjjel hárfajátékomra, gondolkodnom kell szívemben és fürkész lelkem:

Oxuduğum ilahi gecələr yadıma düşür, Ürəyimdə düşünəndə könlüm məndən soruşur:

7 Örökre elvet-e az Úr és nem fog már többé kedvelni?

«Xudavənd məni əbədilikmi tərk edib? Bir daha məndən razı qalmayacaqmı?

8 Megszünt-e kegyelme mindenkorra, elfogyott-e az igéret nemzedékre meg nemzedékre?

Məhəbbəti həmişəlik qurtardımı? Vədi nəsildən-nəslə qədər sona çatdımı?

9 Elfelejtett-e könyörülni Isten, avagy haragban elzárta-e irgalmát? Széla.

Allah rəhm etməyi unudubmu, Mərhəmətinin yerini qəzəb tutdumu?» (Sela)

10 Azt mondtam: az a szenvedésem, hogy megváltozott a legfelsőnek jobbja.

Dedim: «Bu mənim üçün bəladır, Haqq-Taala daha gücünü göstərmir».

11 Emlékezem Jáh cselekedeteire, midőn emlékezem hajdankori csodádról;

Ya Rəbb, Sənin əməllərini yada salıram, Bəli, xatırlayıram, ta qədimdən xariqələr göstərmisən.

12 elmélkedem minden tettedről és cselekményeiden elgondolkodom.

Sənin bütün işlərini dərindən düşünürəm, Əməllərin barədə xəyala dalıram.

13 Isten, szentségben van az utad; ki oly nagy isten, mint az Isten?

Allahın yolu müqəddəsdir. Allah kimi böyük hansı allah var?

14 Te vagy az Isten, ki csodát mível, tudattad a népek közt erődet.

Xariqələr yaradan Allah Sənsən, Xalqlar arasında qüdrətini göstərmisən.

15 Megváltottad karoddal népedet, Jákób és József fiait. Széla.

Əl uzadıb xalqını, Yaqub, Yusif övladlarını azad etmisən. (Sela)

16 Láttak téged a vizek, oh Isten, láttak a vizek, megremegtek, meg is reszkettek a mélységek.

Ey Allah, sular Səni gördü, Səni görən sular qorxdu, Hətta ümmanlar lərzəyə gəldi.

17 Vizet ömlesztettek a felhők, dörejt hallattak a fellegek, nyilaid is szerte jártak;

Buludlar yağışa döndü, Göylərdən gurultular eşidildi, Hər tərəfə oxların töküldü.

18 hallik dörgésed a forgatagban, megvilágították villámok a világot, megreszketett és megrendült a föld.

Qasırğanın içindən ildırım çaxdı, Şimşəklər yer üzünə işıq saçdı, Yer lərzəyə gəlib sarsıldı.

19 Tengeren át volt utad és ösvényed nagy vizeken, és nyomdokaid nem voltak fölismerhetők.

Sən dənizdə, ümman sularda yol açdın, Amma ayaq izlərin məlum olmadı.

20 Vezetted népedet, mint juhokat, Mózes és Áron által.

Sən Musa və Harunun əli ilə Xalqını bir sürü kimi aparmışdın.