Zsoltárok 55
1 A karmesternek, hárfajátékon. Oktató dal Dávidtól. Figyelj, oh Isten, imámra, ne húzódj el könyörgésemtől!
Musiqi rəhbəri üçün. Davudun simli alətlərin müşayiəti ilə oxunan maskili. Ey Allah, duamı dinlə, Yalvarışımdan gizlənmə!
2 Figyelmezz rám és hallgass meg engem, erőlködöm panaszomban és nyögök:
Yaxşı qulaq as mənə, bir cavab söylə, Düşüncələrim məni narahat edir, Çaş-baş qalmışam.
3 az ellenség szavától, a gonosznak szorítása miatt; mert jogtalanságot zúdítanak reám, és haraggal gyűlölnek engem.
Düşmənin səsindən, Zalımların zülmündən narahatam. Məni onların şər işləri sarsıdır, Onlar qəzəblə mənə qəsd-qərəz qurur.
4 Szívem reszket én bennem, s halálos ijedelmek estek reám;
Köksümdəki ürəyim sancır, Ölüm dəhşəti üzərimə düşdü.
5 félelem és remegés jön belém, s elborít a borzadály.
Mənə qorxu və titrətmə gəlib, Canımı vicvicə bürüyüb.
6 Mondtam: Vajha szárnyam volna, mint a galambnak, repülnék és megpihennék;
Dedim: «Kaş göyərçin kimi qanadlarım olaydı, Uçub rahatlıq tapaydım.
7 íme, messze elbujdosnék, megszállnék a pusztában! Széla.
Doğrudan da, uzaqlara qaçardım, Çöllərdə məskən salardım. (Sela)
8 Oda sietnék, a hol menedékem van rohanó szél elől, vikar elől.
Bu sərt yellərdən, qasırğalardan Daldalanmaq üçün tez bir yerə gedəydim».
9 Rontsd meg, Uram, oszlasd meg nyelvüket, mert erőszakot és viszályt láttam a városban:
Ey Xudavənd, bu şəhəri alt-üst et, Oradakıların dillərinə ayrılıq sal. Orada zorakılıq, dava gördüm;
10 Nappal és éjjel körüljárják azt falain; jogtalanság és baj van ő benne.
Bunlar gecə-gündüz divarlarının üstündə dolanır, Pislik və şər şəhərin içindədir,
11 Veszedelem van ő benne s nem mozdul el piaczáról elnyomás és csalárdság.
Aralarında qırğın var, Meydanlarından hədə-qorxu və fırıldaq çıxır.
12 Mert nem ellenség gyaláz engem, azt elviselném, nem gyűlölőm fenhéjázott ellenem, ő előle elrejtőzném;
Əgər məni düşmən təhqir etsəydi, dözərdim, Yağı qarşımda qürrələnsəydi, gizlənərdim.
13 hanem te magamféle ember, társam és meghittem,
Amma bunu sən etdin, ey rəfiqim, Ey yoldaşım, ürək həmdəmim.
14 a kivel együtt édesen tanakodtunk, Isten házába jártunk a sokadalom közt.
Səninlə şirin-şirin söhbət edərdik, Allah evinə birgə gedərdik.
15 Rontson rájuk a lialál, szálljanak le az alvilágba elevenen; mert gonoszságok vannak lakukban, belsejükben. (Sheol h7585)
Qoy düşmənlərə qəfil ölüm gəlsin, Onlar diri-diri ölülər diyarına düşsün, Çünki şər onların evində və qəlbindədir. (Sheol h7585)
16 Én az Istenhez kiáltok fel, és az Örökkévaló megsegít engem.
Mənsə Allahı səsləyərəm, Rəbb məni xilas edər.
17 Este és reggel és délben panaszkodom és nyögök, és ő hallotta szavamat;
Səhər, günorta, axşam nalə çəkirəm, Ah-zar edirəm, O, səsimi eşidir.
18 kiváltotta békében lelkemet, az ellenem viselt harczból, mert sokan voltak ellenem.
Çoxları əleyhimə çıxır, Amma O, canımı döyüşdən qoruyur.
19 Meghallja Isten és lealázza őket, az ősidőben trónoló — Szelá – kik számára nincsen változás és nem félték Istent.
Əzəldən bəri taxtında oturan Allah Məni eşidib onları zəlil edəcək. (Sela) Çünki onlar əsla dəyişməz, Allahdan qorxmurlar.
20 Kinyújtotta kezeit meghittjeire, megszentségtelenítette szövetségét.
Yoldaşım dostuna əl qaldırır, Dostluq əhdini pozur.
21 Simább a vajnál szája, de harc a szíve; lágyabbak szavai az olajnál, de azok kirántott kardok.
Onun dili kərə yağından da yağlıdır, Qəlbində isə çəkişmələr yaşayır, Sözləri zeytun yağından yumşaqdır, Amma sıyrılmış qılınclardır.
22 Vesd az Örökkévalóra terhedet, ő majd eltart téged; nem engedi soha tántorogni az igazat!
Sən qayğı yükünü Rəbbə ver, Qoy sənə dayaq olsun. O heç vaxt salehə sarsıntı verməz.
23 Te pedig, Isten, leszállítod őket a verem gödrébe; vérontás és csalárdság emberei napjaik felét sem érik el, de én bízom benned.
Ey Allah, qanlı, hiyləgər adamları Qəbirə endirəcəksən. Onların ömrü yarıya çatmayacaq. Amma mən yalnız Sənə güvənirəm!
