Zsoltárok 22
1 A karmesternek. A Hajnal szarvasünője azerint. Zsoltár Dávidtól. Istenem, Istenem, miért hagytál el engem, távol vannak segítségemtől kiáltásom szavai?
Musiqi rəhbəri üçün. Davudun «Ayyelet haşşaxar» üstə oxunan məzmuru. Ey Allahım, Allahım, niyə məni tərk etdin? Niyə ah-zarımdan uzaq durursan, mənə imdad etmirsən?
2 Istenem, nappal hívlak és nem felelsz, s éjjel, és nincs számomra csillapulás.
Ey Allahım, gündüz çağıranda mənə cavab vermirsən, Gecə rahatlığım yoxdur.
3 Pedig te szent v agy. lakozol Izraél dicsérő dalai közt;
Nə qədər müqəddəssən! İsrailin həmdləri üzərində taxt quran Sənsən!
4 te benned bíztak őseink, bíztak és te kiszabadítottad őket.
Ata-babalarımız Sənə güvənmişdi, Sənə güvənəndə onları xilas etdin.
5 Hozzád kiáltottak és megmenekültek, benned bíztak és nem szégyenültek meg.
Sənə yalvararkən qurtuldular, Sənə güvənərkən rüsvay olmadılar.
6 De én féreg vagyok és nem férfi, emberek esúfja a népnek megvetettje.
Lakin mən torpaq qurduyam, insan deyiləm, Adamların tənə hədəfiyəm, Xalq mənə xor baxır.
7 Mind a kik 1átnak, gúnyolódtak rajtam, félrehúzzák az ajkat, fejet ráznak.
Məni hər görən lağ edir, Dodaq büzüb, başını yırğalayıb belə deyir:
8 Hárítsd az Örökkévalóra! Majd megszabadítja őt, megmenti, mert kedveli őt.
«Qoy güvəndiyi Rəbb onu azad etsin, Rəbb ondan razı qalıb, qoy onu xilas etsin».
9 Igen is, te vagy az, a ki anyaméhből kivontál, biztatóm anyámnak emlőin;
Lakin bətndən dünyaya məni gətirən, Ana qucağında ikən mənə əminlik verən Sənsən.
10 te reád vettettem születéstől fogva, anyám méhétől fogva Istenem vagy.
Doğulandan bəri Səndən asılıyam, Ana bətnindən bəri Allahım Sənsən.
11 Ne légy távol tőlem, mert közel a szorongatás, mert nincs, a ki segít.
Məndən uzaq durma, çünki əzab yaxındır, Köməyimə çatan yoxdur.
12 Környékeztek engem tulkok, sokan, Básán bikái hekerítottek engem;
Nə qədər buğa məni dövrəyə salıb, Güclü Başan buğaları yan-yörəmi bürüyüb.
13 fölnyitották reám szájuhat, akár széttépő és ordító oroszlán.
Yırtıcı aslanlar kimi nərə çəkirlər, Məni parçalamaq üçün ağızlarını açırlar.
14 Mint a. víz, öntettem ki, szétváltak mind a csontjaim; olyan lett szívem, mint a viasz, elolvadt belsőmben.
Mən su kimi töküldüm, Bütün sümüklərim oynaqlarından çıxdı, Köksümdəki ürəyim mum kimi əridi.
15 Kiszáradt mint cserép az erőm, nyelvem oda tapasztva szájkapcsaimhoz: halál porába fektetsz engemet.
Saxsı parçası kimi gücüm qurudu, Dilim damağıma yapışdı, Sən məni torpağa salıb ölüm verdin.
16 Mert környékeztek engem ebek, gonosztevők hordája körülfogott engem, mint oroszlán, kezeimen és lábaimon;
Şər insanlar dəstəsi məni dövrəyə aldı, İt sürüsü kimi yan-yörəmi bürüdülər, Ayaqlarımı, əllərimi deşdilər.
17 megazámlálhatom mind a csontjaimat: ők tekintenek, néznek reám.
Sümüklərimi saya bilirəm, Onlar baxırlar, gözlərini mənə zilləyirlər!
18 Szétosztják maguk közt ruháimat, és öltözetemre sorsot vetnek.
Aralarında paltarlarımı bölüşdürürlər, Geyimim üçün püşk atırlar.
19 Te pedig, Örökkévaló, ne légy távol, én erősségem, segítségemre siess!
Ya Rəbb, uzaq durma, Ey mənim Qüdrətlim, dadıma tez çat!
20 Mentsd meg a kardtól lelkemet, ebnek hatalmától magános lelkemet.
Həyatımı qılıncdan qurtar, Canımı itlərin caynağından qurtar,
21 Segíts meg engem oroszlán szájából és rémek szarvaitól – vajha meghallgatnál!
Məni aslanın ağzından xilas et! Çöl öküzləri məni buynuzlayarkən mənə cavab ver.
22 Hadd beszéljem el nevedet testvéreimnek, gyülekezet közepette dicsérlek téged.
İsmini qardaşlarıma elan edəcəyəm, Camaat arasında Sənə həmd söyləyəcəyəm:
23 Istenfélők ti, dícsérjétek őt, Jákób egész magzatja, tiszteljétek őt és remegjetek tőle, Izraél egész magzatja!
«Siz ey Rəbdən qorxanlar, Ona həmd edin, Ey bütün Yaqub nəsli, Onu şərəfləndirin, Siz ey İsrail nəsli, Ona ehtiram edin!
24 Mert nem vetette meg és nem utálta meg a nyomorúnak nyomorát és nem rejtette el arczát előle, és mikor fohászhodott hozzá, hallgatott rá.
Çünki Rəbb bu məzlumun dərdinə xor baxmadı, Ondan ikrah edərək üzünü gizlətmədi, İmdada çağıranda səsinə cavab verdi».
25 Tőled való dicsérő dalom nagy gyülekezetben, fogadásaímat megfizetem azok előtt, kik őt félik.
Çoxlu camaat arasında həmd etdiyim Sənsən! Səndən qorxanların önündə əhd etdiyim təqdimləri verəcəyəm.
26 Egyenek az alázatosak és lakjanak jól, dicsérjék az Örökkévalót, kik őt keresik éledjen fel szívetek mindétig!
Qoy məzlumlar doyunca yesin, Rəbbi axtaranlar Ona həmd etsin! Qoy canınız həmişə sağ olsun!
27 Megemlékeznek róla és megtérnek az Örökkévalóhoz mind a föld szélei, és leborulnak előtted mind a nemzetek családjai.
Yer üzünün qurtaracağınadək hər yerdə yaşayanlar Rəbbi xatırlayacaq, Ona tərəf dönəcəklər. Bütün millətlərin soyları Onun hüzurunda səcdə qılacaq.
28 Mert az Örökkévalóé a. királyság, s ő uralkodik a nemzeteken.
Çünki hökmranlıq Rəbbindir, Millətlər üzərində səltənət sürən Odur!
29 Ettek és leborúltak mind a föld kövérjei; előtte letérdelnek mind a porba sülyedők, és a ki lelkét nem tartotta fönn.
Bütün dünya zənginləri yeyib-doyacaq, Rəbbin hüzurunda səcdə qılacaq. Torpağa düşənlərin hamısı – Özlərini ölümdən saxlaya bilməyənlər Onun hüzurunda diz çökəcəklər.
30 Ivadék fogja őt szolgální, elbeszélnek majd az Lrról a nemzedékneh;
Gələcək nəsillər Ona qulluq edəcək, Xudavənd haqqında övladlarına deyəcək;
31 jönnek majd és hirdetik igazságát a születendő népnek, hogy ő cselekedte!
Onun ədalətini, Onun əməllərini Gələcəkdə doğulan xalqa bildirəcək.
