Zsoltárok 103
1 Dávidtól. Áldjad, én lelkem, az Örökkévalót s egész belsőm az ő szent nevét!
Davudun məzmuru. Rəbbə alqış et, ey könlüm, Ey bütün varlığım, Onun müqəddəs adına alqış et!
2 Áldjad, én lelkem, az Örökkévalót s ne feledkezzél meg mind az ő tetteiről!
Rəbbə alqış et, ey könlüm, Unutma etdiyi yaxşılıqları:
3 Ő az, ki megbocsátja minden bűnödet, ki meggyógyítja minden betegségedet;
Odur bütün təqsirlərini əfv edən, Bütün xəstəliklərinə şəfa verən.
4 ki veremből váltja meg éltedet, ki körülvesz téged szeretettel s irgalommal;
Odur həyatını məzara düşməkdən qurtaran, Məhəbbətin, mərhəmətin tacını başına qoyan.
5 ki jóval tartja el díszedet, hogy megújhodik sasként ifjúságod.
Odur ömür boyu səni bərəkəti ilə doyduran, Səni təzələyib gənc, gümrah qartala oxşadan.
6 Igazságot tesz az Örökkévaló és jogot mind a zsaroltaknak.
Rəbb bütün miskinlər üçün Haqq və ədalət edir.
7 Megismerteti útjait Mózessel, Izraél fiaival cselekvéseit:
Yollarını Musaya, Əməllərini İsrail övladlarına göstərib.
8 irgalmas és kegyelmes az Örökkévaló, hosszantűrő és bőséges a szeretetben.
Rəbb rəhmli və lütfkardır, Hədsiz səbirli və bol məhəbbətlidir.
9 Nem mindétig fog pörölni s nem örökké haragot tartani.
Həmişə töhmətləndirməz, Qəzəbi sonsuza qədər sürməz.
10 Nem vétkeink szerint járt el velünk, s nem bűneink szerint bánt velünk.
Bizimlə günahlarımıza görə davranmaz, Təqsirlərimizin əvəzini çıxmaz.
11 Mert amint magas az ég a föld fölött: hatalmas volt szeretete az ő tisztelői fölött.
Çünki göylər yerdən nə qədər ucadırsa, Ondan qorxanlara olan məhəbbəti o qədər böyükdür.
12 Amint távol van kelet nyugattól: eltávolította tőlünk bűntetteinket.
Nə qədər şərq qərbdən uzaqdırsa, Qanunsuzluqlarımızı bizdən o qədər uzaqlaşdırıb.
13 Amint atya irgalmaz gyermekeinek, irgalmazott az Örökkévaló az ő tisztelőinek.
Ata övladlarına rəhm etdiyi kimi Rəbb də Ondan qorxanlara elə rəhm edir.
14 Mert ő ismeri hajlamunkat, emlékezik rá, hogy por vagyunk.
Çünki necə yarandığımızı bilir, Torpaqdan düzəlməyimizi unutmur.
15 Halandónak akár fű a napjai, mint a mező virága úgy virágzik;
İnsanınsa ömrü bir ota oxşar, Çəmən gülləri kimi çiçək açar,
16 mert szél vonult el rajta s nincsen, s nem ismeri őt többé a helye.
Üstündən yel əsərkən yox olur, Yerində izi belə, qalmır.
17 De az Örökkévaló szeretete öröktől-örökké van tisztelői fölött, s igazsága jut gyermekeik gyermekeinek:
Rəbbin isə Ondan qorxanlara olan məhəbbəti, Onların övladlarına olan salehliyi Əzəldən var, bu əbədi qalacaq.
18 azoknak kik szövetségét megőrzik s megemlékeznek rendeleteiről, hogy megtegyék.
Onun əhdinə vəfa edənlərə bunları göstərir, Qayda-qanunlarını yerinə yetirənləri unutmur.
19 Az Örökkévaló az égben szilárdította meg trónját és királysága a mindenségen uralkodik.
Rəbb taxtını göylərdə qurub, Hər yerdə hökmranlıq edir.
20 Áldjátok az Örökkévalót, ti angyalai, ti hatalmas erejűek, akik végezitek igéjét, hallgatván igéjének szavára!
Rəbbə alqış edin, ey Onun mələkləri, Ey Onun sözünə baxıb icra edən qüdrətli igidlər!
21 Áldjátok az Örökkévalót mind a seregei, szolgálattevői ti, akaratának végzői!
Rəbbə alqış edin, ey səmanın bütün orduları, İradəsini yerinə yetirən xidmətçiləri!
22 Áldjátok az Örökkévalót, mind a művei ti, uralmának minden helyein! Áldjad, én lelkem, az Örökkévalót!
Rəbbə alqış edin, ey Onun yaratdıqları, Ey Onun hökm etdiyi yer üzərində olan bütün varlıqlar! Rəbbə alqış et, ey könlüm!
