Jób 39
1 Ismered-e a kőszáli zergék ellésének idejét, a szarvasünőnek vajúdását megvigyázod-e;
Dağ keçilərinin nə vaxt doğduğunu bilirsənmi? Maralların balalamasının vaxtını sən gözləyirsənmi?
2 számlálod-e a hónapokat, melyeket kitöltenek, s ismered-e ellésük idejét?
Onlar boğaz olanda ayını-gününü sən sayırsanmı? Nə vaxt doğacaqlarını bilirsənmi?
3 Legörnyednek, kölykeiket világra hozzák, fájdalmaikat elbocsátják.
Diz çöküb balalarını doğar, Ağrılardan qurtarar.
4 Fiaik erőre kapnak, felnövekednek a szabadban, kimennek és nem térnek vissza.
Balaları çöldə böyüyüb güc alar, Gedər, geri qayıtmaz.
5 Ki bocsátotta szabadon a vadszamarat, s az erdei szamár köteleit ki oldotta meg?
Kim vəhşi eşşəyi azad buraxdı? Kim onun iplərini açdı?
6 Amelynek a sivatagot tettem házává, és lakásává a sós földet;
Ona çölləri məskən verdim, Şoran düzləri ona yurd etdim.
7 nevet a városnak zaján, a hajtónak lármázását nem hallja;
O, şəhərdəki izdihama gülər, Sahibinin hay-küyünü eşitməz.
8 a mit a hegyeken kifürkészett, az legelője, s minden zöld után kutat.
Təpələri dolaşıb otlar, Yaşıllığı axtarar.
9 Akarna-e a reém téged szolgálni, avagy meghál-e jászolodnál?
Çöl öküzü sənə xidmət etmək istəyərmi? Gecəni sənin axurunda keçirərmi?
10 Odakötöd-e a reémet istrángjával a barázdához, vagy boronálja-e a völgyeket to utánad?
Kotan sürsün deyə onu boyunduruğa sala bilərsənmi? Ardınca dərələrdə şırım aça bilərmi?
11 Bízhatsz-e benne, mert nagy az ereje, s ráhagyhatod-e szerzeményedet?
Onun hədsiz gücünə bel bağlaya bilərsənmi? Ona ağır iş gördürə bilərsənmi?
12 Hiszel-e benne, hogy behordja vetésedet s begyűjti szérűdre?
Çöl öküzünə etibar edə bilərsən ki, Əkininin məhsulunu daşısın, Onu xırmanına yığsın?
13 A strucznak szárnya vígan csattog, vajon tolla jámbor-e, meg tollazata?
Dəvəquşu qanadını sevinclə çırpar, Amma onun qanadı nə leyləyin qanadları ilə, Nə də ki pərləri ilə müqayisə olunur.
14 Mert a földnek hagyja tojásait és a poron melegíti,
Yerdə yumurtalayır, Onları toz-torpaq üstündə qızdırır.
15 s felejti, hogy a láb eltiporja s a mező vadja széttapossa;
Yadından çıxarır ki, yumurtalar ayaq altında sınır, Çöl heyvanlarının ayağı altında qalır.
16 keménykedik fiókáival, mintha nem volnának övéi, hogy hiába a fáradalma, az nem a rettegése;
Balaları ilə elə sərt rəftar edir ki, Elə bil özününkü deyil, Çəkdiyi zəhmətin boşa getməsindən narahat olmaz.
17 mert Isten elfeledtette vele a bölcsséget, s nem adott neki részt az értelemben.
Çünki Allah ona müdriklik verməyib, Ona dərrakə bəxş etməyib.
18 A midőn a magasba szökell, neveti a lovat és lovasát.
Qaçmaq üçün yenə qanad açanda Ata və atlıya gülər.
19 Adsz-e a lónak erőt, öltesz-e nyakára sörényt?
Ata güc verən sənsənmi? Boynuna yalı qoyan sənsənmi?
20 Ugráltatod-e mint a sáskát?
Onu çəyirtkə kimi tullandıran sənsənmi? Onun təmtəraqlı kişnəməsi xof salır.
21 Fenséges tüsszögése – rettenet.
Dərələrə ayağını bərk vurur, Öz qüvvəsi ilə sevinib-coşur, Silahlıların qabağına çıxır.
22 Kémlelnek a síkon, akkor örvend erejében, kivonul a fegyver elébe; nevet a félelemnek, s nem retten meg s nem hátrál meg kard elől.
Qorxuya gülər, heç bir şeydən çəkinməz, Qılınc qarşısında ayağını geri çəkməz.
23 Fölötte zörög a tegez, villogó dárda és lándzsa;
Onun üstündə oxdan cingildəyir, Parlaq nizə və mizraq şimşək tək keçir.
24 tombolva és háborogva habzsolja a földet, s nem marad helyén, a mikor hallik a harsona.
Coşanda qəzəblənib yeri-yurdu qapır, Şeypur çalınan kimi yerindən dik atılır.
25 A mint hallik a harsona, azt mondja: Haj; messziről szimatolja a csatát, a vezérek dörgedelmét és a riadást.
Şeypur çalınanda “hiaaa!” deyib kişnəyir, Döyüş qoxusunu, sərkərdələrin gurlayan səsini, Döyüşün nərəsini uzaqdan hiss edir.
26 A te értelmedből repül-e fel a karvaly s terjeszti szárnyait a délnek;
Məgər qırğı sənin dərrakənləmi uçur, Cənuba tərəf qanad açır?
27 avagy parancsodra emelkedik-e a sas, midőn magasba rakja fészkét?
Məgər qartal sənin əmrinləmi göyə qalxır, Uca yerlərdə özünə yuva qurur?
28 Sziklán lakik és honol, sziklának fokán és hegyi várban;
Sıldırım qayalarda yaşayır, Şiş uclu qayalarda məskən salır.
29 onnan kémlel eledelre, messzire tekintenek ki szemei:
Oradan şikarını axtarır, Gözləri onları uzaqdan görür.
30 fiókái pedig vért hörpölnek, s a hol holttetemek vannak, ott van ő.
Onun balaları qanla qidalanır, Harada leş olsa, o da oradadır».
