Jób 19
1 Felelt Jób és mondta:
Əyyub belə cavab verdi:
2 Meddig búsítjátok lelkemet és összezúztok szavakkal?
«Nə vaxtadək məni üzəcəksiniz, Məni sözlə əzəcəksiniz,
3 Immár tizedszer pirítottatok reám, nem szégyenlitek durván bánni velem?
On dəfədir ki, məni təhqir edirsiniz, Utanmadan mənə kəskin sözlər söyləyirsiniz.
4 De ha valóban tévedtem is, magamnál marad tévedésem.
Həqiqətən, azıb yanlış yola düşmüşəmsə, Səhvim öz üstümdə qalır.
5 Ha valóban fennhéjáztok ellenem s rám bizonyítjátok gyalázatomat:
Özünüzü, həqiqətən, məndən üstün tutursunuz, Eybimi üzümə vurursunuz.
6 tudjátok meg tehát, hogy Isten elnyomott engem s körülfogott engem hálójával.
Amma bilin ki, Allah mənə haqsızlıq etdi, Hər tərəfdən məni toruna saldı.
7 Lám, kiáltok erőszak, de reám hallgattatom meg, fohászkodom, de nincs ítélet.
Budur, “Zorakılıqdır!” deyə bağırıram, Bir cavab verən yoxdur, Kömək üçün nalə çəkirəm, ədalət yoxdur.
8 Utamat elfalazta, reám vonulhatok tova, s ösvényeimre sötétséget vet.
Keçə bilmirəm, yollarıma sədd çəkilib, Yollarımı qaranlığa salıb.
9 Méltóságomat lehúzta rólam s levette fejem koronáját.
Şərəfimi əynimdən soyundurub, Başımdan tacı götürüb.
10 Leront engem köröskörül, hogy eltűnök, s kirántotta, mint a fát, reményemet.
O məni hər tərəfdən yıxdı, əldən gedirəm, Ümidimi ağac kimi kökündən qopartdı.
11 Fellobbantotta ellenem haragját s olyannak tekint engem mint ellenségeit.
Mənə qarşı qəzəbi od tutub yandı, Məni Özünə düşmən saydı.
12 Egyaránt jöttek csapatai és feltöltik ellenem útjukat és táboroznak körülötte sátoromnak.
Orduları üstümə gəlir, Mənə qarşı torpaq qalağı düzəldir, Çadırımın ətrafında ordugah qurur.
13 Testvéreimet eltávolította tőlem, és ismerőseim bizony elidegenedtek tőlem.
Qardaşlarımı məndən uzaqlaşdırdı, Tanışlarım mənə yad oldu.
14 Elmaradtak rokonaim, és meghittjeim elfelejtettek.
Qohumlarım məni tərk eləyib, Yaxın dostlarım məni unudub.
15 Házam zsellérei és szolgálóim idegennek tekintenek engem, ismeretlen lettem szemeikben.
Evimin sakinləri və kənizlər Məni özgə sayır, Onların gözündə yad olmuşam.
16 Szolgámat hívtam s nem felel, szájammal kell könyörögnöm neki.
Qulumu çağırıram, Ağız açıb yalvarsam belə, cavab almıram.
17 Leheletem undorító a feleségemnek, és szagom a velem egy méhből valóknak.
Nəfəsimdən arvadımın da zəhləsi gedir, Qardaşlarım məndən iyrənir.
18 Gyerkőczök is megvetnek engem, a mint felkeltem, beszéltek ellenem.
Mənə hətta kiçik uşaqlar xor baxır, Ayağa duranda məni ələ salırlar.
19 Megutáltak mind a bizalmas embereim, és a kiket szerettem, ellenem fordultak.
Bütün səmimi dostlarım belə, məndən ikrah edir, Əzizlərim belə, əleyhimə çıxır.
20 Bőrömhöz és húsomhoz tapadt csontom, a csak fogaim bőrével menekültem meg?
Bir dəri, bir sümük qalmışam, Ölüm kandarına çatmışam.
21 Könyörüljetek, könyörüljetek rajtam ti, én barátaim, mert Isten keze megérintett engem!
Aman, ey dostlarım, aman, Allahın əli məni vurdu!
22 Mért üldöztök engem mint Isten s nem laktok jól húsommal?
Niyə məni Allah kimi qovursunuz? Niyə mənim ətimdən doymursunuz?
23 Bárha felíratnának szavaim, bárha csak könyvben jegyeztetnének föl;
Kaş ki sözlərim yazılaydı, Kitaba köçürüləydi,
24 vastollal meg ólommal örökre sziklába vésetnének be!
Dəmir qələmlə, qurğuşunla Əbədi qalmaq üçün bir qayaya həkk olaydı.
25 De én tudom, megváltóm él s utolsónak ott fog állni a por fölött.
Amma mən bilirəm ki, Satınalanım yaşayır, Axırda O, yer üzərində dayanacaq.
26 S bőröm után leverték azt – s húsom nélkül fogom látni Istent!
Dərim yox olandan sonra Bədən alıb Allahı görəcəyəm.
27 A kit én magam fogok látni, és szemeim látják meg s nem idegen: elepednek veséim belsőmben.
Mən Ona baxacağam, Başqası yox, mən öz gözlərimlə görəcəyəm. Budur, ürəyim həsrətdən üzülür!
28 Midőn mondjátok: mennyire üldözzük őt! s hogy a dolog gyökere én bennem találtatik:
Mənim üçün “Bəs onu necə qovaq? Bədbəxtliyin kökü ondadır” desəniz,
29 rettegjetek hát a kardtól, mert harag éri a kardnak való bűnöket, azért hogy tudjátok, hogy ítélet vagyon.
Qılıncdan qorxmalısınız, Çünki qılınc cəzası qəzəblə gəlir. Onda ədalətin var olduğunu görəcəksiniz».
