< यहेजकेल 33 >

1 याहवेह का वचन मेरे पास आया:
Pakaija kon thu kisei kahenga khat ahung lhung kitne.
2 “मनुष्य के पुत्र, अपने लोगों से बात करो और उनसे कहो: ‘जब मैं किसी देश पर तलवार चलाता हूं, और उस देश के लोग अपने एक व्यक्ति को चुनकर उसे अपना पहरेदार बनाते हैं,
Mihem chapa, hiche thusei hi namite seipeh in: Keiman gamsung khat douna army kahin pui tengleh, hiche gamsung mite chun amaho lah a konna khongah ding khat akilhendoh diu ahi.
3 और वह देखता है कि देश के विरुद्ध तलवार चली आ रही है और वह तुरही फूंककर लोगों को चेतावनी देता है,
Hiche khongah pa chun melma ho chu amu teng leh amite hetsahna galdah akhetding ahi.
4 तब यदि कोई तुरही को सुनकर चेतावनी पर ध्यान नहीं देता है और तलवार आकर उनका प्राण ले लेती है, तो उसके खून का दोष उसी के सिर पर होगा.
Hiteng chule koi tobang khat touvin galdah jana a ngaisah louva auma athitah le ama themo hiding ahi.
5 जब उसने तुरही की आवाज सुनी परंतु उसने चेतावनी पर ध्यान नहीं दिया, इसलिये उसके खून का दोष उसी के सिर पर होगा. यदि वह चेतावनी पर ध्यान दिया होता, तो वह अपना प्राण बचा लेता.
Amahon galdah gin ajah uva adonse louvu ahijeh a chu amaho mopohna ahi. Amahon phatecha galdah gin chu angaijuva ahileh ahinkhou akihuhhing theiju ahi.
6 पर यदि पहरेदार तलवार को आते हुए देखता है और लोगों को चेतावनी देने के लिये तुरही नहीं बजाता है और तलवार आकर किसी का प्राण ले लेती है, तो उसके पाप के कारण उस व्यक्ति का प्राण ले लिया जाएगा, पर मैं उसके खून के लिये उस पहरेदार को ज़िम्मेदार ठहराऊंगा.’
Ahivangin khongah pa chun melmaho chu ahung amua mipite kigin theina dinga galdah akhet louva hiche sohchan nachunga chu khongahpa mopohna hiding ahi. Amaho chu achonset nauva thiden diu ahitan, ahinlah amaho thisan phu chu khongahpa khutna kahin del ding ahi.
7 “हे मनुष्य के पुत्र, मैंने तुम्हें इस्राएल के लोगों के लिये एक पहरेदार ठहराया है; इसलिये जो बात मैं कहता हूं, उसे सुन और उन्हें मेरी ओर से चेतावनी दे.
Mihem chapa tua hi Israel mite a ding khongah a kapansah ding nahitai. Hijeh chun kathusei ngaijin lang kei khellin gihsal tan.
8 जब मैं दुष्ट मनुष्य से कहता हूं, ‘हे दुष्ट मनुष्य, तू निश्चय मरेगा,’ और तुम उस व्यक्ति को उसका जीवन बदलने के लिये नहीं कहते हो, तो वह व्यक्ति अपने पाप के कारण मरेगा, और मैं तुम्हें उसके खून के लिये ज़िम्मेदार ठहराऊंगा.
Ijemtia keiman migilou techu thitei teidiu ahitai tia kaphondoh a chule nangin amaho ahinkho kikhel dinga nasei peh da a, achonset nauva athiden tah uva ahileh amaho thisan phu chu nang khutna kahin del ding ahi.
9 पर यदि तुम दुष्ट व्यक्ति को उसका जीवन बदलने की चेतावनी देते हो और वह अपना जीवन नहीं बदलता है, तो वह अपने पाप के कारण मरेगा, किंतु तुम स्वयं बच जाओगे.
Ahivanga nangin kisih dinga nagih salla chule amaho akisih louvuva ahileh amaho chu achonset nauva thiden diu ahitai, ahinlah nangin nahinna vang nakihuhdoh ahitai.
10 “हे मनुष्य के पुत्र, इस्राएलियों से कहो, ‘तुम यह कह रहे हो: “हमारे पाप और अपराध हमें नीचे गिराते हैं, और हम उनके कारण से बेकार हो रहे हैं. तब हम जीवित कैसे रह सकते हैं?”’
Mihem chapa, Israelte chu hiche thuhi seipeh in. Nanghon, kachonset nau gih tah chu kachunguva achunmang thah paiding kahi tauve, iti kahin jou nahlai dingu ham natiuve.
11 उनसे कहो, ‘मेरे जीवन की शपथ, परम प्रधान याहवेह की घोषणा है, मैं दुष्ट की मृत्यु से खुश नहीं होता हूं, पर अच्छा यह होगा कि वह अपना जीवन बदले और जीवित रहे. छोड़ो! अपने दुष्ट जीवनशैली को छोड़ो! हे इस्राएल के लोगों, तुम क्यों मरोगे?’
Thaneitah Pakaiyin, keima kahing jinge tin aseije, migilou ho thijeh chun keima kakipah poi. Keiman athilsebol nauva konna akihei mang uva amaho ahin diu bou kadei ahije. O Israel mite! Nathilse bol nauva konin kihei mangun, kihei mangun, ipi bolla nathiden diu ham?
12 “इसलिये, हे मनुष्य के पुत्र, अपने लोगों से कहो, ‘यदि कोई धर्मी व्यक्ति आज्ञा नहीं मानता है, तो उसके पहले के धर्मीपन का कोई मतलब नहीं होगा. और यदि कोई दुष्ट व्यक्ति पश्चात्ताप करता है, तो उस व्यक्ति के पहले की दुष्टता के कारण उसे दंड नहीं मिलेगा. जो धर्मी व्यक्ति पाप करता है, वह जीवित नहीं रहेगा, यद्यपि वह पहले धर्मी था.’
Mihem chapa namite chu hichethu seipeh in: michonpha chu akihei manga achonset tah a ahile achonphatna chun huhhing jou pontin, ahilouva migilou chu gitlouna a konna akisih a chule achonset na a konna akiheimanga ahileh agitlouna chun sumang thei deh ponte.
13 यदि मैं किसी धर्मी व्यक्ति से कहता हूं कि वह निश्चय जीवित रहेगा, पर तब वह अपने धर्मीपन पर भरोसा करके दुष्टता करने लगता है, तब उसके द्वारा किया गया कोई भी धर्मीपन का काम याद नहीं किया जाएगा; वह अपने किए गये दुष्ट काम के कारण मरेगा.
Keiman michonpha ho chu nahin diu ahi kati a, ahia lah amaho achonset khah tah a, achonphatna abolsa chengsen eihuhhing nante tin kinem jongleh achonphatna chengse khatcha jong kigeldoh kit talouva, keiman achonset kasuhmang den diu ahitai.
14 और यदि मैं किसी दुष्ट व्यक्ति को यह कहता हूं, ‘तुम निश्चय मरोगे,’ पर तब वह अपने पाप से मन फिराता है और वही करता है जो सही और न्याय संगत है—
Ahijeng vang'in keiman migilouho nathi teitei diu ahi tin kasei peh tajong leng hitia chu achonset nauva konna akihei manguva adihle thilpha ahin bolluva ahileh,
15 यदि वह कर्जा देने के बदले रखे गये बंधक की वस्तु को लौटा देता है, चोरी की वस्तु को लौटा देता है, जीवन देनेवाले नियमों का पालन करता है, और दुष्टता नहीं करता—तब वह व्यक्ति निश्चय जीवित रहेगा; वह नहीं मरेगा.
Ijem tin gangtah in abat lahna a thil kitung chengse chu pedoh henlang, athilguh hou jong nung peh hen, chule hinkho a chondan ding kapeh ho juijo henlang thilse bolda jeng taleh, hitia chu ahung chonuva ahileh amaho chu hing teitei diu ahin thi chu thilou ding ahitai.
16 उसके द्वारा किया गया कोई भी पाप याद किया नहीं जाएगा. उसने सही और न्याय संगत काम किया है; वह निश्चय जीवित रहेगा.
Achonset nau masa ho avella kinung pohdoh kit louding ijeh inem itile amahon adih leh thilpha abol joh ahitan, amaho hing teitei diu ahitai.
17 “फिर भी तुम्हारे लोग कहते हैं, ‘प्रभु की नीति न्याय संगत नहीं है.’ पर यह उनकी नीति है जो न्याय संगत नहीं है.
Namiten, Pakaiyin thilpha abolpoi, atiuvin ahinlah thilpha bollou chu amaho joh ahibouve.
18 यदि कोई धर्मी व्यक्ति अपने धर्मीपन को छोड़कर दुष्ट काम करता है, तब वह अपने दुष्ट काम के कारण मरेगा.
Ijeh inem itile avella kasei kit ahi, michonpha techu achonphat nauva konna akihei manguva thilse abolluva ahileh thidiu ahi.
19 और यदि कोई दुष्ट व्यक्ति अपनी दुष्टता को छोड़कर सही और न्याय संगत काम करता है, तब वह अपने इन कामों के कारण जीवित रहेगा.
Hijeh chun thilse bolte chu athil bol nauva konna ahung kihei doh uva adih le thilpha abolluva ahileh hing diu ahi.
20 तौभी तुम इस्राएली कहते हो, ‘प्रभु की नीति न्याय संगत नहीं है.’ पर मैं तुममें से हर एक का न्याय उसके कामों के अनुसार करूंगा.”
O Israel mite! Nanghon Pakaiyin thilpha abolpoi natiuvin ahinlah keiman amichang cheh natoh dungjui juva nathu katana hi.
21 हमारे बंधुआई के बारहवें वर्ष के, दसवें माह के पांचवें दिन, एक व्यक्ति जो येरूशलेम से बच निकला था, मेरे पास आकर कहा, “शहर का पतन हो गया है!”
Kasoh channao kum somle kum ni lhin kum Tolbol niget nin Jerusalema konna ahingdoh khat kahenga ahungin chule hitin aseije: khopi alhutai, ati.
22 उस व्यक्ति के आने के पूर्व संध्या पर, याहवेह का हाथ मुझ पर था, और उसने मेरा मुंह उस व्यक्ति सामने खोला, जो सुबह मेरे पास आया. इस प्रकार मेरा मुंह खुल गया और मैं फिर चुप न रहा.
Hiche masangni nilhah chun Pakaiyin eituhchah kheh in chule Pakaiyin kakam eikeh peh in kapao thei kittai. Hijeh chun ajing jingkah a amapa hunglhun phat chun kei thuseijin kaumtai.
23 तब याहवेह का वचन मेरे पास आया:
Hichun Pakaija kon hiche thuhi kahenga ahung lhunge:
24 “हे मनुष्य के पुत्र, वे लोग, जो इस्राएल देश के खंडहरों में रह रहे हैं, वे कह रहे हैं, ‘अब्राहाम तो सिर्फ एक व्यक्ति था, फिर भी उसने देश पर अधिकार किया; पर हम तो बहुत हैं; निश्चय ही यह देश हमें अधिकार करने के लिये दिया गया है.’
Mihem chapa, Judate akithe thang amoh chengse khopi lumsa a cheng hon hitin aseijuvin, Abraham chu mikhat ahijeng vang'in agam pumpi analon ahi. Keiho mitamtah kahiuvin hiche gam hi kagoulo diu mong monga eikipeu ahi atiuve.
25 इसलिये उनसे कहो, ‘परम प्रधान याहवेह का यह कहना है: जब तुम मांस को खून सहित खाते हो, और अपनी मूर्तियों की ओर दृष्टि करके खून करते हो, तब क्या तुम्हें उस देश पर अधिकार करना चाहिये?
Hijeh chun hiche mite hi seipeh in, hichehi thaneitah Pakaiyin asei ahi: nanghon sa athisan pumin naneuvin, nanghon milimdoi na houvun chule mona neilou ho nathat uve. Gam leiset hi nangho a dinga ngellu ham?
26 तुम अपने तलवार पर निर्भर रहते हो, तुम घृणित काम करते हो, और तुममें से हर एक अपने पड़ोसी की पत्नी को अशुद्ध करता है. तब क्या तुम्हें उस देश पर अधिकार करना चाहिये?’
Tolthat teho, milim doi houho, jon thanhoi bolhon gamsung hi nachan mong diu hinam?
27 “उनसे यह कहो: ‘परम प्रधान याहवेह का यह कहना है: मैं अपने जीवन की शपथ खाकर कहता हूं, जो इस समय खंडहरों में रह रहे हैं, वे तलवार से मारे जाएंगे, जो खुले मैदान में हैं, उन्हें मैं जंगली जानवरों का आहार होने के लिये दे दूंगा, और जो दृढ़ गढ़ों और गुफाओं में हैं, वे महामारी से मारे जाएंगे.
Amaho chu seipeh in, hiche thuhi thaneitah Pakaiyin asei ahi. Tahbeh mongin keima kahing jinge, khopi gemsa a cheng ho chu chemjama kithat diu ahi, chule keiman gamsaho chu loujau chengho negam dinga kahinsol ding ahi. Kulpi kikai khum sunga le songko ho a chengse chu natna thidiu ahi.
28 मैं उस देश को उजाड़ एवं निर्जन बना दूंगा, और उसके घमंड से भरे बल का अंत हो जाएगा, और इस्राएल के पर्वत सुनसान हो जाएंगे, जिससे कोई भी उनमें से होकर नहीं जाएगा.
Keiman agam kasuhmang hella chule aloupina a kasuhset peh ding ahi. Amanu kiletsahna thahatna chu kichai ding ahitai. Israel molsang ho chu ahom keuva kijama koi machan agam chu ajotpa lou ding ahi.
29 उनके द्वारा किए गये सब घृणित कामों के कारण जब मैं उस देश को उजाड़ एवं निर्जन बना दूंगा, तब वे जानेंगे कि मैं याहवेह हूं.’
Keiman achonset nau kidah dah umho a agamu kasuhmang hel teng tah chuleh amahon keima Pakai kahi ti ahetdoh diu ahi.
30 “हे मनुष्य के पुत्र, जहां तक तुम्हारा सवाल है, तुम्हारे लोग तुम्हारे विषय में दीवारों के किनारे और घर के दरवाजों पर बात करते हुए एक दूसरे से यह कह रहे हैं, ‘आओ और उस संदेश को सुनो, जो याहवेह से आया है.’
Mihem chapa, namite ainsunguvah nangma chungchang akihou limuvin chule akotphung hou vah guh thimin akihoulim uve. Amaho khat leh khat akihouvun, hungun themgaopa koma cheu hitin Pakai thusei gangaiju hite atiuve.
31 मेरे लोग तुम्हारे पास आते हैं, जैसा कि वे सामान्यतः करते हैं, और वे तुम्हारा वचन सुनने के लिये तुम्हारे सामने बैठते हैं, पर वे उन वचनों के अनुसार नहीं चलते हैं, वे मुंह से प्रेम की बातें तो करते हैं, पर उनका मन अन्याय की कमाई में लगा रहता है.
Hijeh chun kamite chu lungtheng tah bangin ahungun chule nama sangah atou uve. Nathusei angai uvin ahin nathusei nahsah in anei pouvin bolding jong ago pouve. Akamsungu jonthanhoi thu jeng adimin chule alung thimuvin sum jeng aholluve.
32 वास्तव में, तुम उनके लिये एक ऐसे व्यक्ति हो, जो सुरिली आवाज में प्रेम गीत गाता है और अच्छा बाजा बजाता है, इससे बढ़कर तुम उनके लिये कुछ नहीं हो, क्योंकि वे तुम्हारे वचन को तो सुनते हैं पर उसके अनुसार नहीं चलते हैं.
Nanghi amaho ding nopsah pi thei tah nahi. Koitobang joldeila aw ngeitah tah sa a ahilouleh tumging thei ngeitah tah saiho toh nabange. Nathusei angaijuvin amahon abol pouve.
33 “जब यह सब घटित होगा—और यह अवश्य ही घटित होगा—तब वे जानेंगे कि उनके बीच एक भविष्यवक्ता आया था.”
Ahivnagin hiche tijat umtah thilho achung'uva ahung lhun tengleh hiche hi hung guilhung tei ding ahi. Hiteng tah chule amahon alah uva themgao aume ti ahetdoh diu ahi.

< यहेजकेल 33 >