< מתיו 23 >

אז ידבר ישוע אל המון העם ואל תלמידיו לאמר׃ 1
Siis Jeesus kõneles rahvahulgale ja oma jüngritele:
על כסא משה ישבו הסופרים והפרושים׃ 2
„Vaimulikud õpetajad ja variserid kui Moosese seaduse tõlgendajad on vastutavad,
לכן כל אשר יאמרו לכם תשמרו לעשות אך כמעשיהם לא תעשו כי אמרים הם ואינם עשים׃ 3
nii et kuuletuge neile ja tehke kõike, mida nad teid käsivad. Kuid ärge tehke selle järgi, mida nad teevad, sest nad ei täida seda, mida nad õpetavad.
כי אסרים משאת כבדים ועמסים על שכם האנשים ולא יאבו להניעם אף באצבעם׃ 4
Nad seovad kokku raskeid koormaid ja asetavad need inimeste õlgadele, kuid ise ei liiguta nad sõrmeotsagi, et neid aidata.
ועשים את כל מעשיהם להראות בהם לבני אדם כי מרחיבים את תפליהם ומגדילים את ציציותיהם׃ 5
Kõike, mida nad teevad, teevad nad selleks, et neid märgataks. Nad teevad endale kandmiseks suured palvekarbid ja pikad tutid oma rõivaste külge.
ואהבים את הסבת הראש בסעודות ואת מושבי הראש בבתי הכנסיות׃ 6
Nad armastavad aukohti pidusöökidel ja parimaid kohti sünagoogides.
ואת שאלות שלומם בשוקים ואת אשר יקראו להם בני האדם רבי רבי׃ 7
Neile meeldib, kui neid tervitatakse turuplatsil lugupidavalt ja kui inimesed ütlevad neile „Rabi“.
אולם אתם אל תקראו רבי כי אחד הוא רבכם המשיח ואתם אחים כלכם׃ 8
Ärge laske inimestel öelda endale „Rabi“. Ainult üks on teie Ülemõpetaja ja teie kõik olete vennad.
ואל תקראו אב לאיש מכם על האדמה כי אחד הוא אביכם אשר בשמים׃ 9
Ärge nimetage siin maa peal kedagi tiitliga „Isa“. Ainult üks on teie Isa, kes on taevas.
גם אל תקראו מנהיגים כי אחד הוא מנהיגכם המשיח׃ 10
Ärge laske inimestel öelda teile „Õpetaja“. Ainult üks on teie Õpetaja − Messias.
והגדול בכם יהי לכם למשרת׃ 11
Tähtsaim teie hulgas on teie teenija.
כל המרומם את עצמו ישפל והמשפיל את עצמו ירומם׃ 12
Need, kes ennast ise tähtsaks teevad, alandatakse, ja need, kes ennast ise alandavad, tehakse tähtsaks.
אך אוי לכם הסופרים והפרושים החנפים כי סגרים אתם לפני האדם את מלכות השמים הן אתם לא תבאו בה ואת הבאים לא תניחו לבוא׃ 13
Aga missugune häda on teile tulemas, vaimulikud õpetajad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te lööte inimeste nina ees taevariigi ukse kinni. Ise te sinna sisse ei lähe, kuid ei lase sinna ka kedagi teist, kes üritab sisse minna.
אוי לכם הסופרים והפרושים החנפים כי בלעים אתם את בתי האלמנות ומאריכים בתפלה למראה עין תחת זאת משפט על יתר תקחו׃ 14
אוי לכם הסופרים והפרושים החנפים כי סובבים אתם בים וביבשה למען גיר גר אחד וכי יתגיר תעשו אותו לבן גיהנם כפלים יותר מכם׃ (Geenna g1067) 15
Missugune häda on teile tulemas, vaimulikud õpetajad ja variserid, te silmakirjatsejad! Sest te rändate läbi maa ja mere, et ühtainust hinge pöörata, ja kui te sellega hakkama saate, teete temast kaks korda hullema pimeduse poja, kui te ise olete. (Geenna g1067)
אוי לכם מנהלים עורים האמרים הנשבע בהיכל אין זאת מאומה והנשבע בזהב ההיכל יאשם׃ 16
Missugune häda on tulemas teile, kes te ütlete: „Kui sa vannud templi nimel, siis ei lähe see arvesse, aga kui sa vannud templi kulla nimel, siis pead oma vannet pidama.“Kui rumalad ja pimedad te olete!
אתם הכסילים והעורים כי מה הוא הגדול אם הזהב או ההיכל המקדש את הזהב׃ 17
Mis on tähtsam, kas kuld või tempel, mis muudab kulla pühaks?
ואמרתם הנשבע במזבח אין מאומה והנשבע בקרבן אשר עליו יאשם׃ 18
Te ütlete: „Kui sa vannud altari nimel, siis ei lähe see arvesse, aga kui sa vannud ohvri nimel, mis on altari peal, siis pead oma vannet pidama.“
אתם הכסילים והעורים כי מה הוא הגדול אם הקרבן או המזבח המקדש את הקרבן׃ 19
Kui pimedad te olete! Mis on tähtsam, kas ohver või altar, mis muudab ohvri pühaks?
לכן הנשבע במזבח נשבע בו ובכל אשר עליו׃ 20
Kui te vannute altari nimel, vannute selle nimel ja kõige nimel, mis selle peal on.
והנשבע בהיכל נשבע בו ובשוכן בתוכו׃ 21
Kui vannute templi nimel, vannute selle nimel ja kõigi nimel, kes selles elavad.
והנשבע בשמים נשבע בכסא אלהים ובישב עליו׃ 22
Kui vannute taeva nimel, vannute Jumala trooni nimel ja selle nimel, kes seal istub.
אוי לכם הסופרים והפרושים החנפים כי מעשרים אתם את המנתא ואת השבת ואת הכמן ותניחו את החמורות בתורה את המשפט ואת החסד ואת האמונה והיה לכם לעשות את אלה ולא להניח גם את אלה׃ 23
Missugune häda on teile tulemas, vaimulikud õpetajad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te maksate kümnist mündist, aniisist ja vürtsköömnest, kuid jätate unarusse seaduse elutähtsad osad − heategemise, halastuse, usu. Jah, kümnist tuleb maksta, kuid neid teisi asju ei tohi unustada.
מנהלים עורים המסננים את היתוש ובלעים את הגמל׃ 24
Te pimedad teejuhid, te kurnate seda, mida joote, et hoida eemal kärbes, kuid siis neelate alla kaameli!
אוי לכם הסופרים והפרושים החנפים כי מטהרים אתם פני הכוס והקערה מחוץ ותוכן מלא גזל ופריצות׃ 25
Missugune häda on teile tulemas, vaimulikud õpetajad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te puhastate karikat ja vaagnat väljastpoolt, kuid seestpoolt olete täis ahnust ja isekust.
פרוש עור טהר בראשונה את תוך הכוס למען תטהר גם מחוץ׃ 26
Te pimedad variserid! Puhastage kõigepealt karika ja vaagna sisemus, nii et need saaks ka väljastpoolt puhtaks.
אוי לכם הסופרים והפרושים החנפים כי דמים אתם לקברים המסידים הנראים נאים מחוץ ותוכם מלא עצמות מתים וכל טמאה׃ 27
Missugune häda on teile tulemas, vaimulikud õpetajad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te olete nagu lubjaga võõbatud hauakoopad, mis näevad väljast head välja, kuid seest on täis luukeresid ja igasugust kõdu.
ככה גם אתם מחוץ נראים כצדיקים אל בני אדם ותוככם מלא חנפה ואון׃ 28
Te olete täpselt samasugused. Väljastpoolt paistate te teistele head inimesed, kuid seesmiselt olete täis silmakirjalikkust ja nurjatust.
אוי לכם הסופרים והפרושים החנפים כי בונים אתם את קברי הנביאים ותיפו את מצבות קברות הצדיקים׃ 29
Missugune häda on teile tulemas, vaimulikud õpetajad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te ehitate hauakambreid prohvetite mälestusmärkideks ja kaunistate heade inimeste hauakääpaid
ואמרתם אם היינו בימי אבותינו לא היתה ידנו עמהם לשפך דם הנביאים׃ 30
ning ütlete: „Kui me oleks esivanemate ajal elanud, ei oleks me nendega prohvetite vere valamisel ühinenud.“
ובכן תעידו על נפשכם כי בנים אתם לרוצחי הנביאים׃ 31
Aga seda öeldes tunnistate te iseenda vastu, tõestades, et kuulute nende hulka, kes on tapnud prohveteid!
אף אתם מלאו סאת אבותיכם׃ 32
Nii et jätkake seda − lõpetage see kõik oma esiisade meetodeid kasutades!
נחשים אתם ילדי הצפעונים איכה תמלטו מדין גיהנם׃ (Geenna g1067) 33
Te maod, te rästikute sigitis, kuidas te pääsete hukka mõistvast kohtust? (Geenna g1067)
לכן הנני שלח לכם נביאים וחכמים וסופרים ומהם תהרגו ותצלבו ומהם תכו בשוטים בבתי כנסיותיכם ותרדפום מעיר לעיר׃ 34
Sellepärast läkitan ma teie juurde prohveteid, tarku mehi ja õpetajaid. Mõned neist te tapate, mõned neist lööte risti ning mõnda neist te piitsutate sünagoogides, ajades neid taga linnast linna.
למען יבא עליכם כל דם נקי הנשפך בארץ מדם הבל הצדיק עד דם זכריה בן ברכיה אשר רצחתם אותו בין ההיכל ולמזבח׃ 35
Selle tagajärjel peetakse teid vastutavaks kõigi heade inimeste vere eest, mis on maa peal valatud − Abelist, kes tegi seda, mis on õige, kuni Sakarja poja Berekjani, kelle te tapsite templi ja altari vahel.
אמן אמר אני לכם בא יבא כל אלה על הדור הזה׃ 36
Ma ütlen teile, kõige selle tagajärjed langevad sellele põlvkonnale.
ירושלים ירושלים ההרגת את הנביאים והסקלת את השלוחים אליה כמה פעמים רציתי לקבץ את בניך כתרנגלת המקבצת את אפרחיה תחת כנפיה ולא אביתם׃ 37
Jeruusalemm, Jeruusalemm, sina, kes sa tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes on sinu juurde läkitatud! Nii sageli olen soovinud koguda su lapsi nagu kanaema kogub oma pojad tiibade alla, aga te ei ole lasknud mul seda teha.
הנה ביתכם יעזב לכם שמם׃ 38
Vaadake nüüd − teie koda jäetakse maha, täiesti tühjaks.
כי אני אמר לכם ראה לא תראוני מעתה עד אשר תאמרו ברוך הבא בשם יהוה׃ 39
Ma ütlen teile seda: te ei näe mind enne, kui ütlete: „Õnnistatud on see, kes tuleb Issanda nimel.““

< מתיו 23 >