< Luka 10 >
1 A MAHOPE iho o keia mau mea, hoomaopopo mai la ka Haku i kekahi poe e he kanahiku, a hoouna papalua aku la oia ia lakou mamua ona, i na wahi a pau ana i manao ai e hele aku ana.
Le Seigneur, après cela, désigna encore soixante et dix autres disciples, et il leur donna mission de le précéder deux par deux dans toute ville, dans tout endroit où lui-même devait aller.
2 Alaila olelo mai la oia ia lakou. He nui ka ai i oo, he uuku ka poe nana e ohi; nolaila e pule aku ai oukou i ka Haku o ke kihapai, e hoouna oia i poe hana e ohi i kana ai.
Il leur disait: «La moisson est grande et les ouvriers en petit nombre; priez donc le maître de la moisson d'envoyer des ouvriers dans sa moisson.»
3 E haele oukou; eia hoi ke hoouna aku nei au ia oukou me he mau keikihipa la iwaena o na iliohae.
«Allez; voici que je vous envoie comme des agneaux au milieu de loups.»
4 Mai hali i aa moni, aole i kieke ai, aole hoi i kamaa; a mai uwe aku i ke kanaka ma ke alanui.
«N'emportez ni bourse, ni sac, ni chaussures, et en chemin ne saluez personne.
5 A i ka hale a oukou e komo aku ai, e olelo mua aku, Aloha keia hale.
Dans toute maison où vous entrerez que votre première parole soit: «Paix à cette maison!»
6 A ina ilaila ke keiki a ke aloha, alaila e waiho no ko oukou aloha maluna ona; aka, i ole, e hoi mai no ia maluna o oukou iho.
Et s'il s'y trouve quelque enfant de paix, sur lui reposera votre paix; sinon elle reviendra à vous.
7 A ma ia hale e noho ai oukou, e ai ana a e inu ana hoi i na mea a lakou e haawi mai ai; no ka mea, e pono ke ukuia mai ka paahana. Mai hele ia hale aku ia hale aku.
Demeurez dans cette maison-là, mangeant et buvant ce qui s'y trouvera, car l'ouvrier est digne de son salaire.» «Ne pérégrinez pas de maison en maison.»
8 A o ke kulanakauhale a oukou e komo aku ai, a e hookipa mai lakou ia oukou, e ai oukou i na mea e waihoia ma ko oukou alo;
«Dans toute ville où vous entrerez, et où l'on vous recevra, mangez ce qui vous sera offert;
9 E hoola i ko laila poe mai, a e olelo aku ia lakou, ke kokoke mai nei ke aupuni o ke Akua ia oukou.
guérissez les malades qui sont dans la ville, et dites-leur: «Le Règne de Dieu s'est approché de vous.»
10 A o ke kulanakauhale a oukou e komo aku ai, aole hoi lakou e hookipa ia oukou, e hele oukou iwaho ma ko laila mau alanui, a e olelo aku;
Dans toute ville où vous entrerez et où l'on ne vous recevra pas, sortez sur les places publiques et dites:
11 O ka lepo o ko oukou kulanakauhale i pili mai nei ia makou, oia ka makou e holoi aku ai no oukou; aka, e ike oukou i keia, ke kokoke mai nei ke aupuni o ke Akua ia oukou.
«La poussière même de votre ville qui s'est attachée à nos pieds, nous la secouons pour vous la rendre; sachez cependant ceci: «Le Règne de Dieu approche!»
12 Ke olelo aku nei au ia oukou, A i kela la, e aho ko Sodoma poino ana, i ko ua kulanakauhale la.
Je vous déclare qu'en ce jour-là! il y aura moins de rigueur pour Sodome que pour cette ville-là.
13 Auwe oe, e Korazina! Auwe hoi oe, e Betesaida! no ka mea, ina i hanaia iloko o Turo, a me Sidona na hana mana i hanaia iloko o olua, ina ua mihi laua mamua loa e noho ana me ke kapa ino a me ka lehu.
Malheur à toi Chorazein, malheur à toi Bethsaïda, car, si les miracles faits au milieu de vous l'avaient été dans Tyr et dans Sidon, elles se seraient depuis longtemps repenties en se revêtant d'un sac et assises dans la cendre.
14 Nolaila, i ka hoopai ana, e aho ko Turo a me ko Sidona i ko olua poino ana.
Aussi y aura-t-il au jugement moins de rigueur pour Tyr et pour Sidon que pour vous.
15 A o oe, e Kaperenauma, ka mea i hookiekieia'e i ka lani, e kiolaia uanei oe ilalo i ka po. (Hadēs )
Et toi, Capharnaüm, crois-tu que tu seras élevée jusqu'au ciel? Tu seras abaissée jusqu'à la Demeure-des-morts.» (Hadēs )
16 O ka mea e hoolohe ia oukou. oia ke hoolohe mai ia'u; a o ka mea e hoowahawaha ia oukou, oia ke hoowahawaha mai ia'u; a o ka mea e hoowahawaha mai ia'u, oia ko hoowahawaha i ka mea nana au i hoouna mai.
«Qui vous écoute, m'écoute; qui vous méprise, me méprise; or qui me méprise, méprise Celui qui m'a envoyé.»
17 A hoi mai la ua poe kanahiku la, me ka olioli, i aku la, E ka Haku, ua hoolohe mai na daimonio ia makou ma kou inoa.
Les soixante-dix revinrent pleins de joie; ils disaient: «Seigneur, les démons mêmes se soumettent à nous en ton nom.»
18 A i mai la oia ia lakou, Ua ike au ia Satana e haule ana e like me ka uila mai ka lani mai.
Il leur répondit: «Je voyais Satan tomber du ciel comme un éclair!
19 Eia hoi, ke haawi aku nei au ia oukou i ka mana e hehi maluna iho o na nahesa a me na moohueloawa, a maluna o ka mana a pau o ka euemi; aole loa he mea e eha ai oukou.
Oui, je vous ai donné la puissance de fouler aux pieds et des serpents et des scorpions et toutes les forces de l'Ennemi, et aucun mal ne vous arrivera.
20 Mai olioli nae oukou i keia mea, i ka hoolohe ana o na uhane ia oukou; aka, e olioli oukou, no ka kakauia'na ko oukou mau inoa iloko o ka lani.
Toutefois ne vous réjouissez pas de ce que les Esprits vous sont soumis; réjouissez-vous de ce que vos noms sont écrits dans les cieux!»
21 Ia manawa, hauoli iho la o Iesu ma ka Uhane, a olelo aku la, Ke hoomaikai nei au ia oe, e ka Makua, ka Haku o ka lani a me ka honua, no ka mea, ua huna oe i keia mau mea i ka poe naauao, a me ka poe akamai, a ua hoike mai nei oe ia i na keiki hou. Oiaio no, e ka Makua, no ka mea, o ka pono no ia ia oe.
En ce moment même, il dit dans un transport de joie venu de l’Esprit saint: «Je te bénis, ô Père, ô Seigneur du ciel et de la terre, de ce que tu as caché ces choses à des sages et à des savants, et de ce que tu les as révélées à de petits enfants. Oui, Père, je te bénis de ce que tel a été ton bon plaisir.
22 Ua haawiia mai nei ia'u na mea a pau e ko'u Makua; aole hoi mea i ike i ke Keiki, o ka Makua wale no; a i ka Makua hoi, o ke Keiki wale no, a me ke kanaka a ke Keiki e makemake e hoike ai.
Tout m'a été confié par mon Père, et personne ne sait qui est le Fils excepté le Père, et qui est le Père excepté le Fils et celui à qui il plaît au Fils de le révéler.»
23 A haliu ae ia i ka poe haumana, olelo malu mai ia, Pomaikai na maka i ike i na mea a oukou e ike nei;
Puis, se tournant vers les disciples, il leur dit en particulier: «Heureux les yeux qui voient ce que vous voyez!
24 No ka mea, ke hai aku nei au ia oukou, He nui no ka poe kaula a me na'lii i makemake e ike i na mea a oukou e ike nei, aole hoi lakou i ike; a e lohe i na mea a oukou e lohe nei, aole hoi lakou i lohe.
Je vous déclare, en effet, que nombre de prophètes et de rois ont voulu voir ce que vous, vous voyez, et ne l'ont pas vu, entendre ce que vous entendez, et ne l'ont pas entendu.»
25 Aia hoi, ku ae la iluna kekahi kakaolelo e hoao ana ia ia, ninau aku la, E ke Kumu, heaha ka'u e hana'i i loaa mai ai ia'u ke ola mau loa? (aiōnios )
Voulant le mettre à l'épreuve, un légiste se leva et lui dit: «Maître, que dois-je faire pour acquérir la vie éternelle?» — (aiōnios )
26 A ninau mai la oia ia ia, Heaha ka mea i kakauia'i iloko o ke kanawai? Pehea kau heluhelu ana?
«Qu'y a-t-il d'écrit dans la Loi? lui demanda Jésus; qu'est-ce que tu y lis?»
27 Hai aku la ke kakaolelo, i aku la, E aloha aku oe i ke Haku i kou Akua me kou naau a pau, a me kou uhane a pau, a me kou ikaika a pau, a me kou manao a pau, a i kou hoalauna e like me oe iho.
Le légiste lui fit cette réponse: «Tu aimeras le Seigneur ton Dieu de tout ton coeur, de toute ton âme, de toute ta force, de toute ta pensée et ton prochain comme toi-même.» —
28 I mai la oia ia ia, Ua hai pololei mai nei oe; o kau ia e hana'i, a e ola no oe.
«Parfaitement répondu! dit Jésus; fais cela et tu vivras.»
29 Aka, i kona makemake ana e hoapono ia ia iho, ninau aku la oia ia Iesu, Owai la hoi ko'u hoalauna?
Mais le légiste, voulant se justifier lui-même, dit à Jésus: «Qui donc est «mon prochain?»;
30 Olelo hou mai la o Iesu, i mai la, O kekahi kanaka e iho ana mai Ierusalema i Ieriko, a haule iho la iwaena o na powa, kaili ae la lakou i kona kapa, pepehi iho la, a haalele aku la ia ia, e waiho ana me ka aneane make.
Jésus reprit alors: «Un homme descendait de Jérusalem à Jéricho; il tomba entre les mains de brigands qui le dépouillèrent et partirent, le laissant couvert de blessures et à moitié mort.
31 A iho no kekahi kahuna pule ma ia alanui, a ike aku la ia ia, maalo wale ae la ma kekahi aoao.
Or un prêtre descendait, par hasard, par la même route; il vit l'homme, et il passa outre.
32 Pela no hoi kekahi pua na Levi, i kona hiki ana ma ia wahi, hele ia a nana aku la, maalo ae la ia ma kekahi aoao.
Un Lévite fit de même; arrivé à l'endroit, il vit, et il passa outre.
33 Aka, o kekahi kanaka no Samaria, i kona hele ana, hiki aku la ia i kahi ona e waiho ana; a ike aku la ia ia, hu ae la koua aloha ia ia.
Mais un certain Samaritain, qui était en voyage, arriva près de l'homme et fut, en le voyant, touché de compassion;
34 Hele iho la io na la, a wahi iho la i kona mau eha e ninini ana i ka aila a me ka waina iloko, a kau ae la ia ia maluna o kona holoholona iho, a lawe ae la ia ia i ka halehookipa, a malama iho la ia ia.
il s'approcha de lui, il banda ses plaies après y avoir versé de l'huile et du vin, puis il le plaça sur sa propre monture, l'amena dans une hôtellerie, et lui donna des soins.
35 A ia la ae, i kona hele ana'ku, unuhi ae la ia i na denari elua, a haawi aku i ka mea nona ka hale, i aku la ia ia, E malama oe ia ia nei; a oi aku kau mea lilo, a hoi mai au, na'u e uku aku ia oe.
Le lendemain, il tira deux deniers, les remit à l'hôtelier et lui dit: «Tu prendras soin de cet homme; et ce que tu dépenseras de plus, moi-même, à mon retour, je te le rembourserai.»
36 A o keia mau kanaka a ekolu, owai la ka hoalauna, i kou manao, no ke kanaka i haule iwaena o na powa?
Lequel de ces trois te paraît avoir été le prochain de celui qui était tombé entre les mains des brigands?» —
37 Hai aku la ia, O ka mea i hana lokomaikai ia ia. I mai la o Iesu, E hele oe a e hoohalike me ia.
«C'est celui qui a été compatissant envers lui», répondit le Légiste. Jésus lui dit alors: «Va et agis de même, toi aussi.»
38 Eia kekahi, i ko lakou hele ana, komo aku la ia iloko o kekahi kauhale; a o kekahi wahine, o Mareta kona inoa, i hookipa ia ia i kona hale.
Dans un village où Jésus entra pendant qu'ils étaient en route, ce fut une femme nommée Marthe qui le reçut dans sa maison.
39 A he kaikaina kona i kapaia o Maria, ua noho ia ma na wawae o Iesu, e hoolohe ana i kana olelo.
Elle avait une soeur appelée Marie, qui, assise aux pieds du Seigneur, écoutait sa parole.
40 Aka o Mareta, ua paapu ia i ka lawelawe nui ana, a hele ia, a olelo aku, E ka Haku, he mea ole anei ia oe ka haalele ana mai o ko'u kaikaina ia'u e lawelawe hookahi au? Nolaila, e olelo oe ia ia e kokua mai ia ia'u.
Marthe cependant était absorbée par toutes sorte de soins; elle s'arrêta pour dire: «Seigneur, n'as-tu aucun souci de ce que ma soeur m'a laissée servir toute seule? dis-lui donc de m'aider.»
41 Olelo mai la o Iesu, i mai la ia ia, E Mareta, e Mareta, ua nui kou manao a me kou pihoihoi, i na mea he nui;
Mais le Seigneur lui fit cette réponse: «Marthe, Marthe, tu t'inquiètes, tu te troubles pour une multitude de choses;
42 Aka, hookahi no mea e pono ai. A ua koho mai nei o Maria ia mea maikai, aole loa ia o laweia'ku mai ona aku.
une seule chose est nécessaire. Marie a choisi la bonne part qui ne lui sera point ôtée.»