< II Samuela 2 >
1 MAHOPE iho o keia mea, ninau aku la o Davida ia Iehova, i aku la, E pii aku anei au i kekahi kulanakauhale o ka Iuda? I mai la o Iehova ia ia, E pii oe. I aku la o Davida, Ai la ihea kahi e pii aku ai au? I mai la kela, I Heberona.
Après cela, David consulta Yahvé, en disant: « Monterai-je dans l'une des villes de Juda? » Yahvé lui dit: « Monte. » David a dit: « Où dois-je monter? » Il a dit: « À Hébron. »
2 Hele aku la o Davida ilaila, a me kana mau wahine elua, o Ahinoama no Iezereela, a me Abigaila, ka wahine a Nabala no Karemela.
Et David y monta avec ses deux femmes, Ahinoam, la Jizreélite, et Abigaïl, la femme de Nabal, le Carmélite.
3 Lawe pu aku la o Davida i na kanaka ona, ka poe i noho pu me ia, o kela kanaka keia kanaka me kona ohua: a noho iho la lakou ma na kulanakauhale o Heberona.
David fit monter les hommes qui étaient avec lui, chacun avec sa famille. Ils habitaient dans les villes d'Hébron.
4 Hele mai la na kanaka o ka Iuda, a malaila lakou i poni ai ia ia i alii maluna o ka ohana a Iuda. Hai aku la hoi lakou ia Davida, i aku la, O na kanaka o Iabesa-gileada, ka poe nana i kanu ia Saula.
Les hommes de Juda vinrent, et là ils oignirent David comme roi de la maison de Juda. Ils dirent à David: « Les hommes de Jabesh Galaad sont ceux qui ont enterré Saül. »
5 Hoouna aku la o Davida i na elele i kanaka o Iabesa-gileada, i aku la ia lakou, E alohaia mai oukou e Iehova, no ka mea, ua hana aku oukou i keia lokomaikai i ko oukou haku ia Saula, a ua kanu iho ia ia.
David envoya des messagers aux hommes de Jabesh Galaad, et leur dit: « Vous êtes bénis par Yahvé de ce que vous avez fait preuve de cette bonté envers votre seigneur, même envers Saül, et que vous l'avez enterré.
6 Ano hoi, e hana mai o Iehova i ka lokomaikai a me ka oiaio ia oukou; owau no hoi e uku aku ia oukou i keia lokomaikai, no ka oukou hana ana i keia mea.
Que Yahvé vous fasse maintenant preuve de bonté et de vérité. Moi aussi, je te récompenserai de cette bonté, parce que tu as fait cela.
7 Nolaila hoi, e hooikaikaia ko oukou mau lima; i nui ke aho o oukou: no ka mea, ua make ko oukou haku o Saula, a ua poni mai ka ohana a Iuda ia'u i alii maluna o lakou.
Maintenant, que tes mains soient fortes et vaillantes, car Saül, ton seigneur, est mort, et la maison de Juda m'a oint comme roi sur elle. »
8 Aka, o Abenera ke keiki a Nera, ke alii koa no ko Saula poe kaua, lalau aku la oia ia Iseboseta ke keikikane a Saula, a lawe aku la ia ia i Mahanaima.
Abner, fils de Ner, chef de l'armée de Saül, avait pris Ischboscheth, fils de Saül, et l'avait amené à Mahanaïm.
9 A hoalii aku la ia ia maluna o ka Gileada, a maluna o ka Asera, maluna hoi o ko Iezereela, a maluna o ka Eperaima, a maluna o ka Beniamina, a maluna hoi o ka Iseraela a pau.
Il l'établit roi sur Galaad, sur les Ashurites, sur Jezréel, sur Ephraïm, sur Benjamin et sur tout Israël.
10 He kanaha na makahiki o Iseboseta ke keiki a Saula, i kona wa i noho ai i alii, a elua mau makahiki oia i nohoalii ai. Aka, hahai aku la ka ohana a Iuda mamuli o Davida.
Ishbosheth, fils de Saül, avait quarante ans lorsqu'il commença à régner sur Israël, et il régna deux ans. Mais la maison de Juda suivit David.
11 A o ka manawa i nohoalii ai o Davida ma Heberona maluna o ka ohana a Iuda, ehiku ia mau makahiki a me na malama keu eono.
Le temps pendant lequel David fut roi à Hébron sur la maison de Juda fut de sept ans et six mois.
12 Haele mai la o Abenera ke keiki a Nera me na kanaka o Iseboseta ke keiki a Saula, mai Mahanaima mai a Gibeona.
Abner, fils de Ner, et les serviteurs d'Ischboscheth, fils de Saül, sortirent de Mahanaïm pour aller à Gabaon.
13 Hele aku la hoi o Ioaba ke keiki a Zeruia, me na kanaka o Davida, a halawai pu ae la lakou ma ka punawai o Gibeona; a noho iho la lakou, o kekahi poe ma keia aoao o ka punawai, a o kela poe ma kela aoao o ka punawai.
Joab, fils de Tseruja, et les serviteurs de David sortirent et les rencontrèrent près de l'étang de Gabaon; ils s'assirent, l'un d'un côté de l'étang, l'autre de l'autre côté de l'étang.
14 Olelo mai la o Abenera ia Ioaba, E ku ae na kanaka opionio, a e paani imua o kakou. I aku la o Ioaba, E ku ae lakou.
Abner dit à Joab: « Que les jeunes gens se lèvent et se battent devant nous! » Joab dit: « Qu'ils se lèvent! »
15 Alaila, ku ae la a hele aku la na mea he umikumamalua o ka Beniamina no Iseboseta ke keiki a Saula, a me na kanaka o Davida he umikumamalua.
Ils se levèrent et passèrent en revue par ordre de grandeur: douze pour Benjamin et pour Ishbosheth, fils de Saül, et douze des serviteurs de David.
16 Lalau aku la kela mea keia mea i kona hoapaio ma ke poo, a hou aku la i kona pahikaua maloko o ka aoao o kona hoapaio, a haule pu iho la lakou a pau: nolaila, ua kapaia kela wahi, Heleka-hazurima; aia no i Gibeona.
Chacun d'eux saisit son adversaire par la tête et enfonça son épée dans le flanc de son compagnon, et ils tombèrent ensemble. C'est pourquoi on appela ce lieu de Gabaon Helkath Hazzurim.
17 A he kaua nui no ia la: a ua lukuia o Abenera me na kanaka o ka Iseraela imua o na kanaka o Davida.
Le combat fut très rude ce jour-là, et Abner fut battu, ainsi que les hommes d'Israël, devant les serviteurs de David.
18 Ilaila na keikikane ekolu a Zeruia, o Ioaba, o Abisai, a o Asahela: a he mama na wawae o Asahela me he dia la o ka nahelehele.
Les trois fils de Tseruja étaient là: Joab, Abischaï et Asaël. Asaël avait le pied léger comme une gazelle sauvage.
19 Alualu aku la o Asahela ia Abenera: a i ka hele ana, aole ia i kapae ma ka akau, aole hoi ma ka hema, mahope o Abenera.
Asaël poursuivit Abner. Il ne se tourna ni à droite ni à gauche pour suivre Abner.
20 Nana ae la o Abenera mahope ona, i ae la, O Asahela anei oe? I mai la kela, Owau no.
Alors Abner regarda derrière lui et dit: « C'est toi, Asahel? » Il a répondu: « C'est le cas. »
21 I aku la o Abenera ia ia, E haliu ae oe ma kou lima akau paha, ma kou hema paha, e lalau aku i kekahi kanaka opiopio, a e lawe nou i kona kahiko ana. Aole nae i manao o Asahela e haliu ae mai ke alualu ana ia ia.
Abner lui dit: « Détourne-toi à droite ou à gauche, saisis un des jeunes gens et prends son armure. » Mais Asaël ne voulut pas se détourner de lui.
22 Olelo hou aku la o Abenera ia Asahela, E haliu ae oe mai o'u aku nei; no ke aha la au e pepehi iho ai ia oe a ka honua? Pehea la hoi e nana pono aku ai kuu maka ia Ioaba kou kaikuaana?
Abner dit encore à Asaël: « Détourne-toi de moi. Pourquoi te frapperais-je à terre? Comment pourrais-je alors regarder Joab, ton frère, en face? »
23 Aka, hoole aku la ia, aole e haliu ae: nolaila, hou aku la o Abenera i ke kumu o ka ihe malalo iho o ka lima o kona iwi aoao, a puka aku la ka ihe ma kona kua: hina iho la ia ilaila, a make iho la ma ia wahi: a o na mea a pau i hiki aku ma kahi i hina iho ai o Asahela a make, ku malie iho la lakou.
Mais il refusa de se détourner. Alors Abner, avec l'extrémité arrière de la lance, le frappa au corps, de sorte que la lance sortit derrière lui; il tomba là et mourut au même endroit. Tous ceux qui arrivèrent au lieu où Asaël était tombé et était mort s'arrêtèrent.
24 Alualu aku la hoi o Ioaba a me Abisai ia Abenera: a napoo iho la ka la i ko lakou hiki ana aku i ka puu o Ama imua o Gia, ma ka aoao o ka waonahele o Gibeona.
Joab et Abishaï poursuivirent Abner. Le soleil se couchait lorsqu'ils arrivèrent à la colline d'Amma, qui est en face de Gia, sur le chemin du désert de Gabaon.
25 Hoakoakoa pu ae la na mamo a Beniamina mamuli o Abenera, a lilo ae la i hookahi poe, a ku iho la maluna pono o ka puu.
Les fils de Benjamin se rassemblèrent après Abner et formèrent une seule bande, et ils se tinrent sur le sommet d'une colline.
26 Alaila, kahea mai la o Abenera ia Ioaba, i mai la, E ai mau no anei ka pahikaua? Aole anei oe e ike, he mea awaawa no ia ma ka hopena? Pehea la ka loihi, a kena aku oe i na kanaka e uhoi aku mai ke alualu ana ae i ko lakou poe hoahanau?
Abner appela Joab, et dit: « L'épée dévorera-t-elle à jamais? Ne sais-tu pas qu'il y aura de l'amertume à la fin? Combien de temps s'écoulera-t-il donc avant que tu demandes au peuple de ne plus suivre ses frères? »
27 I aku la o Ioaba, Ma ko ke Akua ola ana, ina aole oe i olelo mai, ina ua hoi aku kela kanaka keia kanaka i kakahiaka nei mai ke alualu ana aku i kona hoahanau.
Joab dit: « Dieu est vivant! Si tu n'avais pas parlé, le matin, le peuple serait parti, et chacun n'aurait pas suivi son frère. »
28 Alaila puhi aku la o Ioaba i ka pu, a ku malie iho la na kanaka a pau, aole i alualu hou aku ia lakou, aole hoi i kaua hou aku lakou.
Joab sonna de la trompette; tout le peuple s'arrêta et ne poursuivit plus Israël, et ils ne combattirent plus.
29 Haele aku la o Abenera me na kanaka ona ma kahi papu, a hele aku la ma kela aoao o Ioredane, a haele ae la ma Biterona a pau, a hiki aku i Mahanaima.
Abner et ses hommes passèrent toute cette nuit-là par la plaine; ils passèrent le Jourdain, traversèrent tout Bithron et arrivèrent à Mahanaïm.
30 Hoi hou aku la o Ioaba mai ke alualu ana ia Abenera: a hoakoakoa ae la i na kanaka a pau, ua nalo iho na kanaka o Davida he umikumamaiwa a me Asahela.
Joab revint après avoir suivi Abner; et quand il eut rassemblé tout le peuple, il manqua dix-neuf hommes de David et Asahel.
31 Aka, ua pepehi aku na kanaka o Davida i ka Beniamina a me na kanaka o Abenera, a make iho la na kanaka ekolu haneri a me kanaono.
Mais les serviteurs de David avaient frappé les hommes de Benjamin Abner, de sorte que trois cent soixante hommes étaient morts.
32 Lawe ae la lakou ia Asahela, a kanu iho la ia ia iloko o ka hale kupapau o kona makuakane i Betelehema. Haele aku la o Ioaba me na kanaka ona ia po a pau, a hiki aku la i Heberona i ka wanaao.
On emporta Asaël et on l'enterra dans le tombeau de son père, qui était à Bethléem. Joab et ses hommes marchèrent toute la nuit, et le jour se leva sur eux à Hébron.