< II Na Lii 23 >

1 A HOOUNA aku la ke alii, a hoakoakoa lakou io na la i na lunakahiko a pau o ka Iuda a me Ierusalema.
Alors le roi envoya, et fit assembler vers lui tous les anciens de Juda et de Jérusalem.
2 A pii ae la ke alii i ka hale o Iehova, a o na kanaka a pau o ka Iuda, a me na kanaka a pau o Ierusalema me ia, o na kahuna, a me na kaula, a me na kanaka a pau, ka mea uuku, a me ka mea nui: a heluhelu no ia iloko o ko lakou pepeiao i na olelo a pau o ka buke o ke kanawai i loaa ma ka hale o Iehova.
Puis le roi monta à la maison de l'Éternel, et avec lui tous les hommes de Juda, tous les habitants de Jérusalem, les sacrificateurs, les prophètes et tout le peuple, depuis le plus petit jusqu'au plus grand. Et ils entendirent lire toutes les paroles du livre de l'alliance, qui avait été trouvé dans la maison de l'Éternel.
3 A ku iho la ke alii maluna o ka awai, a hana no ia i berita imua o Iehova, e hahai mamuli o Iehova, a e malama i kana mau kauoha, a me kana olelo hoike, a me kona mau kanawai, me ka naau a pau, a me ka uhane a pau, e hookupaa i ka olelo o keia berita i kakauia ma keia buke. A kupaa na kanaka a pau ma ka berita.
Et le roi, se tenant près de la colonne, traita alliance devant l'Éternel, promettant de suivre l'Éternel et de garder ses commandements, ses témoignages et ses statuts, de tout leur cœur et de toute leur âme, pour accomplir les paroles de cette alliance, écrites dans ce livre. Et tout le peuple adhéra à cette alliance.
4 A kauoha aku la ke alii ia Hilekia ke kahuna nui a me na kahuna no ka lua o ka papa, a me na kiaipuka, e lawe mai iwaho o ka luakini o Iehova i na kiaha i hanaia no Baala, a no Aseterota, a no na puali o ka lani: a puhi aku la oia ia lakou mawaho o Ierusalema a ma na kihapai o Kederona, a lawe aku la i ka lehu o lakou i Betela.
Alors le roi commanda à Hilkija, le grand sacrificateur, et aux sacrificateurs de second rang, et à ceux qui gardaient le seuil, de tirer hors du temple de l'Éternel tous les objets qui avaient été faits pour Baal, et pour Ashéra, et pour toute l'armée des cieux; et il les brûla hors de Jérusalem, aux campagnes du Cédron, et en emporta les cendres à Béthel.
5 A hooki iho la ia i na kahuna hoomanakii a na'lii o ka Iuda i hoonoho ai, i mea e Irani ai i ka mea ala ma na heiau ma na kulanakauhale o ka Iuda, a ma na wahi e puni ana i Ierusalema; i ka poe kuni i ka mea ala ia Baala, i ka la, i ka mahina. a i ka poe hoku o ke kaei, a i na puali a pau o ka lani.
Il abolit aussi les prêtres des idoles, que les rois de Juda avaient établis pour faire des encensements dans les hauts lieux, par les villes de Juda et autour de Jérusalem, et ceux qui faisaient des encensements à Baal, au soleil, à la lune, au zodiaque et à toute l'armée des cieux.
6 A lawe aku la ia i na kii o Aseterota mai ka hale o Iehova aku mawaho o Ierusalema ma ke kahawai o Kederona, a puhi aku la ia mea ma ke kahawai o Kederona, a kui iho la a aeae me he lepo la, a hoolei aku la i kona lepo maluna o na luakupapau o na kanaka.
Il fit emporter de la maison de l'Éternel, hors de Jérusalem, l'image d'Ashéra; il la brûla dans la vallée du Cédron; il la réduisit en cendres, et en fit jeter les cendres sur les tombeaux des enfants du peuple.
7 A wawahi iho la ia i na hale o ka poe sodomi e kokoke ana ma ka hale o Iehova, kahi a ka poe wahine hana lole i hana'i i na halelewa no na kii o Aseterota.
Il démolit les maisons des prostitués qui étaient dans la maison de l'Éternel, et où les femmes tissaient des tentes pour les Ashéra.
8 A lawe mai no ia i na kahuna a pau mai na kulanakauhale o ka Iuda mai, a hoohaumia i na heiau kahi a na kahuna i kuni ai i ka mea ala, mai Geba mai a i Beereseba, a wawahi aku la i na heiau o na ipuka ma ke komo aua o ka ipuka o Iehosua, ka luna o ke kulanakauhale, i na mea ma ka lima hema o ka ipuka o ke kulanakauhale.
Il fit aussi venir des villes de Juda tous les sacrificateurs, et profana les hauts lieux où les sacrificateurs faisaient des encensements, depuis Guéba jusqu'à Béer-Shéba; et il démolit les hauts lieux des portes, entre autres celui qui était à l'entrée de la porte de Josué, préfet de la ville, à gauche quand on entre par la porte de la ville.
9 Aka, aole i pii mai na kahuna o na heiau i ke kuahu o Iehova, aka, ai no lakou i ka berena huole me ko lakou poe hoahanau.
Au reste, ceux qui avaient été sacrificateurs des hauts lieux ne montaient pas à l'autel de l'Éternel à Jérusalem, mais ils mangeaient des pains sans levain parmi leurs frères.
10 A hoohaumia no ia i Topeta, aia no ia ma ke awawa o na keiki a Hinoma, i ole ai e hoohele aku kekahi kanaka i kana keikikane a i kana kaikamahine iloko o ke ahi no Moleka.
Il profana aussi Topheth, dans la vallée du fils de Hinnom, afin qu'il ne servît plus à personne pour y faire passer son fils ou sa fille par le feu, à Moloc.
11 A lawe aku ia i na lio, i na mea a na'lii o ka Iuda i kukulu ai no ka la, ma ke komo ana i ka hale o Iehova ma ke keena maluna o Natanemeleka, ka lunahale, ka mea ma na wahi e pili ana, a puhi aku la i ke ahi i na halekaa no ka la.
Il ôta de l'entrée de la maison de l'Éternel, les chevaux que les rois de Juda avaient consacrés au soleil, vers le logis de Néthanmélec, eunuque, situé à Parvarim, et il brûla au feu les chars du soleil.
12 A o na kuahu maluna ma ke keena iluna o ka hale o Ahaza, na mea a na'lii o ka Iuda i hana'i, a me na kuahu a Manase i hana'i ma na kahua elua o ka hale o Iehova, oia ka ke alii i luku ai, a wawahi iho mai laila mai, a hoolei aku la i ko lakou lepo iloko o ke kahawai o Kederona.
Le roi démolit aussi les autels qui étaient sur la plate-forme de la chambre haute d'Achaz, et que les rois de Juda avaient faits, et les autels que Manassé avait faits dans les deux parvis de la maison de l'Éternel; il les brisa et les ôta de là, et en répandit la poussière au torrent du Cédron.
13 A o na heiau imua o Ierusalema, ma ka lima akau o ka mauna make, na mea a Solomona ke alii o ka Iseraela i hana'i no Aseterota, ka mea hoopailua o ko Zidona, a no Kemosa, ka mea hoopailua o ka Moaba, a no Milekoma, ka mea hoopailua o na mamo a Amona, oia ka ke alii i hoohaumia ai.
Le roi profana aussi les hauts lieux qui étaient vis-à-vis de Jérusalem, à main droite de la montagne de Perdition que Salomon, roi d'Israël, avait bâtis à Astarté, l'infamie des Sidoniens, et à Kémosh, l'infamie des Moabites, et à Milcom, l'abomination des enfants d'Ammon.
14 A wawahi iho la ia i na kii, a kua ilalo i na kii o Aseterota, a hoopiha i ko lakou mau wahi i na iwi kanaka.
Il brisa les statues, il coupa les emblèmes d'Ashéra et remplit leur emplacement d'ossements humains.
15 A o ke kuahu hoi ma Betela, a o ka heiau a Ieroboama i hana'i, a ke keiki a Nebata, nana i hoolilo ka Iseraela i ka hewa, o ua kuahu la, a me ka heiau, oia kana i wawahi ai, a puhi aku i ka heiau, a kui iho la a aeae me he lepo la, a puhi aku la i na kii o Aseterota.
L'autel aussi qui était à Béthel, le haut lieu qu'avait fait Jéroboam, fils de Nébat, et par lequel il avait fait pécher Israël, cet autel même et le haut lieu, il les démolit; il brûla le haut lieu et le réduisit en cendres; il brûla aussi l'emblème d'Ashéra.
16 Huli ae la o Iosia, a ike aku la i na halelua malaila ma ka puu, a hoouna aku la, a lawe mai i na iwi mai na halelua mai, a puhi aku la maluna o ke kuahu, a hoohaumia iho la ia mea e like me ka olelo a Iehova, ka mea a ke kanaka o ke Akua i hai mai, nana i hai mai keia mau olelo.
Or Josias, s'étant retourné, vit les tombeaux qui étaient là dans la montagne, et il envoya prendre les ossements des tombeaux et les brûla sur l'autel. Ainsi il le profana selon la parole de l'Éternel, qu'avait prononcée l'homme de Dieu qui annonça publiquement ces choses.
17 A ninau aku la ia, Heaha keia kia a'u e ike nei? I mai la na kanaka o ke kulanakauhale ia ia, O ka halelua ia o ke kanaka o ke Akua, ka mea i hele mai Iuda mai, a hai mai i keia mau mea au i hana'i i ke kuahu o Betela.
Puis le roi dit: Qu'est-ce que ce tombeau que je vois? Les hommes de la ville lui répondirent: C'est le tombeau de l'homme de Dieu qui vint de Juda et qui cria contre l'autel de Béthel les choses que tu as faites.
18 A i aku la ia, E waiho malie ia ia, mai lawelawe kekahi kanaka i kona mau iwi. A hoopakele lakou i kona mau iwi me na iwi o ke kaula, ka mea i hele ae mai Samaria mai.
Et il dit: Laissez-le! Que personne ne remue ses os. Ils conservèrent donc ses os, avec les os du prophète qui était venu de Samarie.
19 A o na hale a pau o na heiau ma na kulanakauhale o Samaria, na mea a na'lii o ka Iseraela i hana'i e hoonaukiuki aku, oia ka Iosia i lawe aku ai, a hana ia lakou e like me na hana a pau ana i hana aku ai ma Betela.
Josias ôta aussi toutes les maisons de hauts lieux qui étaient dans les villes de Samarie, et que les rois d'Israël avaient faites pour irriter l'Éternel. Il fit à leur égard tout comme il avait fait à Béthel.
20 A kaumaha aku la ia i na kahuna o na heiau, i ka poe malaila, maluna o na kuahu, a puhi aku la i na iwi kanaka maluna o lakou, a hoi aku la i Ierusalema.
Et il sacrifia sur les autels tous les sacrificateurs des hauts lieux qui étaient là; il y brûla des ossements humains. Après quoi il retourna à Jérusalem.
21 Kauoha aku la ke alii i na kanaka a pau, i aku la, E malama oukou i ka moliaola no Iehova ko oukou Akua, e like me ka mea i kakauia ma ka buke o keia kanawai.
Alors le roi donna ce commandement à tout le peuple: Célébrez la pâque à l'Éternel votre Dieu, comme il est écrit dans ce livre de l'alliance.
22 No ia mea, aole i malamaia ka moliaola e like me keia mai ka manawa mai o na lunakanawai, nana i hooponopono ka Iseraela, aole hoi i ka manawa a pau o na'lii o ka Iseraela, a me na'lii o ka Iuda.
Et jamais pâque n'avait été célébrée, depuis le temps des juges qui avaient jugé Israël, ni pendant tout le temps des rois d'Israël et des rois de Juda,
23 I ka makahiki umikumamawalu o Iosia ke alii, ua malamaia keia moliaola no Iehova ma Ierusalema.
Comme cette pâque qui fut célébrée en l'honneur de l'Éternel dans Jérusalem, la dix-huitième année du roi Josias.
24 A o na wahiue ninau i na uhane ino, a me ka poe anaana, a me na kii, a me na kii laau, a o na mea hoopailua a pau, na mea i ikeia ma ka aina o ka Iuda, a ma Ierusalema, oia mau mea ka Iosia i lawe aku, i hooko ai oia i na olelo o ke kanawai i kakauia ma ka buke i loaa ia Hilekia ke kahuna ma ka hale o Iehova.
Josias fit aussi disparaître les nécromanciens et les devins, les théraphim, les idoles, et toutes les abominations qui se voyaient au pays de Juda et à Jérusalem; afin d'accomplir les paroles de la loi, écrites dans le livre qu'Hilkija, le sacrificateur, avait trouvé dans la maison de l'Éternel.
25 Aohe alii mamua ona e like ai me ia, nana i huli ae ia Iehova me kona naau a pau, a me kona uhane a pau, a me kona ikaika a pau mamuli o ke kanawai a pau o Mose; a mahope mai ona, aole i ku mai kekahi e like me ia.
Avant lui, il n'y avait pas eu de roi semblable à lui, qui se fût tourné vers l'Éternel de tout son cœur, de toute son âme et de toute sa force, selon toute la loi de Moïse; et après lui, il ne s'en est point élevé de semblable à lui.
26 Aka, aole o Iehova i huli ae mai kona inaina nui, ana i inaina ai i ka Iuda, no na hoonaukiuki a pau a Manase i hoonaukiuki aku ai ia ia.
Toutefois l'Éternel ne revint pas de l'ardeur de sa grande colère, qui s'était allumée contre Juda à cause de tout ce que Manassé avait fait pour l'irriter.
27 A i mai la o Iehova, E lawe aku hoi au i ka Iuda mai ko'u alo aku, e like me ka'u i lawe aku ai i ka Iseraela, a e hoowahawaha aku au i keia kulanakauhale o Ierusalema, kahi a'u i wae ai, a me ka hale a'u i olelo ai, Malaila ko'u inoa.
Car l'Éternel avait dit: J'ôterai aussi Juda de devant ma face, comme j'en ai ôté Israël; et je rejetterai cette ville de Jérusalem que j'ai choisie, et la maison de laquelle j'ai dit: Mon nom sera là.
28 A o na hana i koe a Iosia, a o na mea a pau ana i hana'i, aole anei i kakauia lakou iloko o ka buke oihanaalii a na'lii o ka Iuda.
Le reste des actions de Josias, tout ce qu'il fit, n'est-il pas écrit au livre des Chroniques des rois de Juda?
29 I kona manawa, pii ae la o Parao-neko, ke alii o Aigupita, e ku e i ke alii o Asuria ma ka muliwai o Euperate; a hele ku e aku la o Iosia ia ia: a pepehi mai kela ia ia ma Megido, i kona manawa i ike ai ia ia.
De son temps Pharaon-Néco, roi d'Égypte, monta contre le roi d'Assyrie, vers le fleuve d'Euphrate; et Josias marcha contre lui. Mais, dès que Pharaon l'eut vu, il le tua à Méguiddo.
30 A lawe aku la kana poe kauwa ia ia ua make ma ka halekaa mai Megido mai, a hali mai ia ia i Ierusalema, a kanu iho la ia ia iloko o kona halelua. A lawe aku la na kanaka o ka aina ia Iehoahaza ke keiki a Iosia, a poni ia ia, a hooalii ia ia ma ka hakahaka o kona makuakane.
De Méguiddo ses serviteurs le chargèrent mort sur un char, et l'emmenèrent à Jérusalem, et l'ensevelirent dans son tombeau. Et le peuple du pays prit Joachaz, fils de Josias; et ils l'oignirent, et l'établirent roi à la place de son père.
31 He iwakaluakumamakolu na makahiki o Iehoahaza i kona wa i lilo ai i alii; a ekolu malama ana i noho alii ai ma Ierusalema. A o Hamutela ka inoa o kona makuwahine, ke kaikamahine a Ieremia no Libena.
Joachaz était âgé de vingt-trois ans quand il commença à régner, et il régna trois mois à Jérusalem. Sa mère, fille de Jérémie, de Libna, s'appelait Hamutal.
32 A hana hewa aku la ia imua o Iehova, e like me na mea a pau a kona poe kupuna i hana'i.
Il fit ce qui est mauvais aux yeux de l'Éternel, tout comme avaient fait ses pères.
33 A hoopaa aku la o Parao-neko ia ia ma Ribela i ka aina o Hamata, no kona noho alii ana ma Ierusalema; a auhau aku la i ka aina i hookahi haneri talena kala, a i hookahi talena gula.
Et Pharaon-Néco l'emprisonna à Ribla, au pays de Hamath, afin qu'il ne régnât plus à Jérusalem. Et il imposa au pays une amende de cent talents d'argent et d'un talent d'or.
34 A hooalii aku la o Parao-neko ia Eliakima ke keiki a Iosia ma ka hakahaka o Iosia kona makuakane, a hoololi ae la i kona inoa i Iehoiakima, a lalau aku la oia ia Iehoahaza, a lawe aku la i Aigupita, a make iho la ia ilaila.
Puis Pharaon-Néco établit pour roi Éliakim, fils de Josias, à la place de Josias, son père, et changea son nom en celui de Jéhojakim. Il prit ensuite Joachaz, qui alla en Égypte où il mourut.
35 A haawi aku la o Iehoiakima i ke kala a me ke gula ia Parao; a auhau aku la oia i ka aina e haawi aku ia e like me ke kauoha a Parao; auhau aku la ia i ke kala a me ke gula o na kanaka o ka aina, i kela kanaka keia kanaka, e like me kona auhauia'na, e haawi aku ia no Parao-neko.
Et Jéhojakim donna l'argent et l'or à Pharaon. Mais il taxa le pays, pour fournir cet argent, d'après le commandement de Pharaon; il exigea du peuple du pays l'argent et l'or, selon la taxe de chacun, pour le donner à Pharaon-Néco.
36 He iwakaluakumamalima na makahiki o Iehoiakima i kona wa i lilo ai i alii, a he umikumamakahi na makahiki ana i noho alii ai ma Ierusalema. A o Zebuda ka inoa o kona makuwahine, ke kaikamahine a Pedaia no Ruma.
Jéhojakim était âgé de vingt-cinq ans quand il commença à régner, et il régna onze ans à Jérusalem. Sa mère s'appelait Zébudda, fille de Pédaja, de Ruma.
37 A hana ino aku la ia imua o Iehova, e like me na mea a pau a kona poe kupuna i hana'i.
Il fit ce qui est mauvais aux yeux de l'Éternel, tout comme avaient fait ses pères.

< II Na Lii 23 >