Matye 7
1 Pa jije moun pou Bondye pa jije nou,
„Ärge mõistke kohut, et teie üle kohut ei mõistetaks.
2 paske Bondye va jije nou menm jan nou jije lòt yo. Mezi nou sèvi pou mezire lòt yo, se li menm menm Bondye va sèvi pou mezire nou tou.
Sest samasugust mõõdupuud, mida kasutate teiste üle kohtu mõistmiseks, kasutatakse ka teie üle kohtu mõistmiseks ning selle mõõduga, millega teie teistele mõõdate, mõõdetakse ka teile.
3 Poukisa pou w'ap gade ti pay ki nan je frè ou, epi ou pa wè gwo bout bwa ki nan je pa ou la?
Miks sa näed pindu, mis on su venna silmas? Kas sa ei näe palki, mis on su enda silmas?
4 Ou menm ki gen yon gwo bout bwa nan je ou la, kouman ou ka di frè ou: Kite m' wete ti pay ki nan je ou la?
Kuidas sa saad öelda oma vennale: „Luba, ma võtan selle pinnu su silmast välja“, kui su enda silmas on palk?
5 Ipokrit! Wete gwo bout bwa a ki nan je pa ou la anvan. Apre sa, wa wè klè pou ou ka wete ti pay ki nan je frè ou la.
Sa oled silmakirjalik! Kõigepealt kaota palk oma silmast. Siis oled võimeline selgelt nägema, et võtta oma venna silmast pind välja.
6 Piga nou bay chen bagay yo mete apa pou Bondye. Piga nou jete bèl grenn pèl nou yo devan kochon. Si nou fè sa, kochon yo va mache sou yo, epi y'a vire sou nou vin dechire nou.
Ärge andke koertele seda, mis on püha. Ärge visake pärleid sigadele, et sead ei tallaks neid jalge alla ning koerad ei pöörduks ega ründaks teid.
7 Mande, y'a ban nou. Chache, n'a jwenn. Frape, y'a louvri pou nou.
Paluge, ja teile antakse; otsige, ja te leiate; koputage, ja teile avatakse.
8 Paske, nenpòt moun ki mande va resevwa. Moun ki chache va jwenn. y'a louvri pou moun ki frape.
Igaüks, kes palub, see saab; kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.
9 Eske gen yonn nan nou ki va bay pitit li yon wòch si li mande l' yon pen?
Kas keegi teist annaks oma pojale kivi, kui ta küsib leiba?
10 Eske la ba li yon koulèv si pitit li mande l' yon pwason?
Või annaks talle mao, kui ta küsib kala?
11 Si nou menm ki mechan jan nou mechan an, nou konn bay pitit nou yo bon bagay, nou pa bezwen mande si Papa nou ki nan syèl la p'ap ban nou bon bagay lè nou mande li.
Niisiis, kui isegi teie, kes olete kurjad, oskate anda häid asju oma lastele, kui palju enam annab teie taevane Isa häid asju neile, kes teda paluvad.
12 Tou sa nou vle lòt moun fè pou nou, nou menm tou fè l' pou yo. Se sa lalwa Moyiz la ak liv pwofèt yo mande nou fè.
Käitu teistega nii, nagu sa tahad, et nemad sinuga käituksid. See võtab kokku seaduse ja prohvetid.
13 Antre nan pòt jis la. Paske, pòt ki laj la, chemen ki fasil la ap mennen nou tou dwat nan lanmò. Gen anpil moun ki pase ladan li.
Minge sisse kitsast uksest. Sest avar on uks ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja sellel teel käivad paljud.
14 Men, pòt ki jis la, chemen ki difisil la ap mennen nou tou dwat nan lavi. Pa gen anpil moun ki jwenn li.
Kuid kitsas on värav ja raske on tee, mis viib ellu, ning selle leiavad vaid vähesed.
15 Pran prekosyon nou ak fo pwofèt yo. Yo pran pòz ti mouton yo lè y'ap vin sou nou, men nan fon kè yo, se bèt devoran yo ye.
Olge valvel valeprohvetite suhtes, kes tulevad lambanahas, kuid kes seesmiselt on tigedad hundid.
16 n'a rekonèt yo sou sa y'ap fè. Yo pa keyi rezen sou pye pikan. Ni yo pa keyi fig frans sou pye rakèt.
Te tunnete nad ära nende viljast. Kas kibuvitstest saadakse viinamarju või ohakatest viigimarju?
17 Yon bon pyebwa bay bon donn. Men, yon move pyebwa bay move donn.
Niisiis, iga hea puu annab head vilja, samas halb puu annab halba vilja.
18 Yon bon pyebwa pa ka bay move donn. Nitou yon move pyebwa pa ka bay bon donn.
Hea puu ei saa anda halba vilja ja halb puu head vilja.
19 Nenpòt pyebwa ki pa bay bon donn, yo pral koupe sa jete nan dife.
Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.
20 Konsa tou, n'a rekonèt fo pwofèt yo sou sa y'ap fè.
Niisiis, te tunnete nad ära nende viljast.
21 Se pa tout moun k'ap plede di m': Mèt, Mèt, ki pral antre nan peyi Wa ki nan syèl la, men se sèlman moun ki fè volonte Papa m' ki nan syèl la.
Mitte igaüks, kes ütleb mulle: „Issand, Issand“, ei saa taevariiki; saavad ainult need, kes täidavad mu taevase Isa tahet.
22 Lè jou sa a va rive, anpil moun va di m': Mèt, Mèt, se sou non ou nou t'ap bay mesaj ki soti nan Bondye a. Se sou non ou nou te chase move lespri yo. Se sou non ou nou te fè anpil mirak.
Paljud ütlevad mulle viimsel kohtupäeval: „Issand, Issand, kas me ei kuulutanud sinu nimel prohvetlikult, kas me ei ajanud sinu nimel välja kurje vaime, kas me ei teinud sinu nimel palju imetegusid?“
23 Lè sa a, m'a di yo: Mwen pa t' janm konnen nou. Wete kò nou sou mwen, nou menm k'ap fè sa ki mal.
Siis ma ütlen neile: „Ma ei ole teid kunagi tundnud. Minge minu juurest ära, teie, kes teete kurje tegusid!“
24 Konsa, moun ki tande pawòl mwen fenk sot di a, epi ki fè sa mwen mande li fè a, l'ap tankou yon moun lespri ki bati kay li sou wòch.
Igaüks, kes kuuleb minu sõnu ja teeb nende järgi, on nagu arukas mees, kes ehitas oma maja tugevale kaljule.
25 Lapli tonbe, dlo desann, gwo van soufle sou kay la ak tout fòs. Kay la pa tonbe, paske yo te moute fondasyon kay la sou wòch.
Sadas paduvihma, tekkis üleujutus ja vali tuul puhus vastu maja, kuid sellega ei juhtunud midagi, sest selle aluseks oli tugev kalju.
26 Men, moun ki tande pawòl mwen fenk sot di a, epi ki pa fè sa mwen mande li fè a, l'ap tankou yon moun fou ki bati kay li sou sab.
Igaüks, kes kuuleb minu sõnu, aga ei tee nende järgi, on nagu rumal mees, kes ehitas oma maja liivale.
27 Lapli tonbe, dlo desann, gwo van soufle sou kay la ak tout fòs: kay la tonbe, li fini nèt ale.
Sadas paduvihma, tekkis üleujutus ja vali tuul puhus vastu maja ning see varises, kukkus täiesti kokku.“
28 Lè Jezi fin di pawòl sa yo, foul moun yo te sezi tande sa l' t'ap moutre yo.
Kui Jeesus lõpetas nende teemade selgitamise, oli rahvas tema õpetusest hämmastunud,
29 Se pa t' menm jan ak dirèktè lalwa yo, paske li te pale ak yo tankou yon moun ki otorize.
sest ta õpetas nagu see, kellel on võim, mitte nagu nende vaimulikud õpetajad.
