Matye 20
1 Men ki jan sa ye nan Peyi Wa ki nan syèl la: Se tankou yon mèt jaden rezen ki soti granmaten al chache moun vin travay nan jaden rezen l' lan.
Sest taevariik on nagu maaomanik, kes läks varahommikul välja, et palgata töölisi oma viinamarjaistandusse.
2 Li antann ak yo pou l' ba yo sa yo peye pou yon jounen travay. Li voye yo al travay nan jaden rezen an.
Ta leppis töölistega kokku, et tasub päeva eest ühe denaari, ning saatis nad viinapuuaeda.
3 Li soti ankò vè nevè nan maten, li wè kèk lòt moun ki te kanpe sou plas la san yo p'ap fè anyen.
Umbes kella üheksa ajal hommikul läks ta välja ja nägi teisi ilma tööta turuplatsil seismas.
4 Li di yo: Nou menm tou, nou mèt al travay nan jaden rezen m' lan, m'a peye nou pou sa n'a fè.
„Minge ka teie viinamarjaistandusse tööle ja ma tasun teile, mis on sobiv, “ütles ta neile. Nii läksid ka nemad tööle.
5 Epi y al travay nan jaden an. Apre sa, mèt jaden an soti ankò vè midi, ak yon lòt fwa ankò vè twazè nan apremidi, li fè menm bagay la.
Keskpäeva ajal ja kella kolme ajal pärastlõunal läks ta välja ja toimis samamoodi.
6 Li te vè senkè nan apremidi lè li soti ankò. Li jwenn kèk lòt moun ki te kanpe la sou plas la, li di yo: Poukisa nou rete tout jounen an la san fè anyen konsa?
Kella viie ajal pärastlõunal läks ta välja ja leidis sealt veel inimesi seismas. „Miks te seisate siin kogu päeva ega tee midagi?“küsis ta neilt.
7 Yo reponn li: Se paske pesonn pa ban nou travay. Mèt la di yo: Enben, nou menm tou, nou mèt al travay nan jaden rezen m' lan.
„Sest keegi ei ole meid palganud, “vastasid nad. „Minge ka viinamarjaistandusse tööle, “ütles ta neile.
8 Lè solèy fin kouche, mèt jaden an di jeran l' lan: Rele travayè yo, peye yo lajan yo. Kòmanse ak sa ki te vin an dènye yo pou fini ak premye yo.
Kui saabus õhtu, ütles viinamarjaistanduse omanik töödejuhatajale: „Kutsu töötajad ja maksa neile palk. Alusta töölistest, kes palgati viimasena, ja seejärel liigu edasi nendeni, kes palgati esimesena.“
9 Mesye ki te antre nan travay vè senkè nan apremidi yo vini, yo chak yo resevwa lajan yon jounen travay.
Kui tulid need, kes oldi palgatud kella viie ajal pärastlõunal, said nad igaüks ühe denaari.
10 Lè mesye ki te la depi granmaten yo vin rive, yo te kwè yo tapral resevwa plis. Men, yo chak resevwa lajan yon jounen travay tou.
Kui siis tulid need, kes olid esimesena palgatud, arvasid nad, et nemad saavad rohkem, kuid ka nemad said ühe denaari.
11 Lè yo resevwa lajan an, yo tonbe bougonnen sou do mèt jaden an.
Kui nad said palga kätte, läksid nad omanikule kaebama.
12 Yo di konsa: Moun sa yo vin an dènye, yo travay yon sèl ti moman, epi ou peye yo menm lajan ak nou ki fatige kò n' travay tout jounen an anba chalè solèy la.
„Need, kes viimasena palgati, töötasid ainult tund aega ja sa maksid neile sama palga nagu meile, kes me töötasime kogu päeva kõrvetavas kuumuses, “nurisesid nad.
13 Mèt la reponn yonn nan yo: Zanmi, mwen pa fè ou okenn lenjistis. Nou te antann pou yon pri, pa vre?
Omanik vastas ühele neist: „Mu sõber, ma ei ole sind ebaõiglaselt kohelnud. Kas sa ei leppinud minuga kokku, et töötad ühe denaari eest?
14 Enben, pran lajan ou, al fè wout ou. Se mwen menm ki vle bay moun ki vin an dènye yo menm lajan avè ou.
Võta oma palk ja mine. Ma tahan maksta viimasena palgatutele sama palju palka kui sulle.
15 Eske m' pa gen dwa fè sa m' vle ak lajan mwen? Osinon, èske sa fè ou mal si m' gen bon kè?
Kas ma ei või otsustada teha oma rahaga seda, mida tahan? Miks sa heidad mulle kurje pilke sellepärast, et ma tahan teha head?“
16 Apre sa, Jezi di yo ankò: Se konsa moun ki dèyè yo va pran devan, moun ki devan yo va rete dèyè nèt.
Nii saavad viimased esimesteks ja esimesed viimasteks.“
17 Apre sa, Jezi t'ap moute Jerizalèm. Antan li t'ap mache sou wout la, li pran douz disip li yo apa, li di yo:
Teel Jeruusalemma viis Jeesus kaksteist jüngrit kõndimise ajal kõrvale ja rääkis neile:
18 Tande. Men n'ap moute Jerizalèm kote yo pral lage m', mwen menm Moun Bondye voye nan lachè a, nan men chèf prèt yo ansanm ak dirèktè lalwa yo. Yo pral kondannen m' amò,
„Vaadake, me läheme Jeruusalemma ja inimese Poeg müüakse maha ülempreestritele ja vaimulikele õpetajatele. Nad mõistavad ta surma
19 y'ap lage m' bay moun lòt nasyon yo. Etranje sa yo pral pase m' nan rizib, yo pral bat mwen ak kout fwèt, apre sa yo pral kloure m' sou yon kwa. Men, sou twa jou, m'a leve soti vivan nan lanmò.
ning annavad ta võõramaalaste kätte ja teda pilgatakse, piitsutatakse ja lüüakse risti. Kuid kolmandal päeval äratatakse ta surnuist üles.“
20 Lè sa a, manman pitit Zebede yo pwoche bò kote Jezi ak pitit li yo. Li bese tèt li byen ba devan Jezi pou mande l' yon favè.
Siis tuli Sebedeuse poegade ema koos oma kahe pojaga Jeesuse juurde. Ta põlvitas Jeesuse ette, et talle palve esitada.
21 Jezi di li: Kisa ou vle? Madanm lan reponn: Men de pitit mwen yo. Bay lòd pou yo chita, yonn sou bò dwat ou, lòt la sou bò gòch ou, lè ou va wa.
„Mis see on, mida sa minult palud?“küsis Jeesus temalt. „Palun määra nii, et mu pojad istuksid sinu kuningriigis sinu kõrval, üks sinu paremal ja teine sinu vasakul käel, “palus naine.
22 Jezi reponn li? Nou pa konnen sa n'ap mande la a. Eske nou kapab bwè nan menm gode doulè mwen gen pou m' bwè a? Yo di li: Nou kapab.
„Te ei tea, mida te palute, “ütles Jeesus neile. „Kas te olete võimelised jooma karikast, millest mina jooma hakkan?“„Jah, me oleme võimelised seda tegema, “vastasid nad talle.
23 Jezi reponn yo: Se vre. n'a bwè nan gode m' lan. Men, kanta pou chita sou bò dwat osinon sou bò gòch mwen an, se pa mwen ki bay sa. Plas sa yo, Papa m' rezève yo pou moun li vle.
„Te joote kindlasti minu karikast, “kostis ta neile, „kuid eesõigus minu paremal või vasakul käel istuda, ei ole minu anda. Minu Isa on see, kes seda otsustab.“
24 Lè dis lòt disip yo tande sa, yo pa t' manke fache sou de frè yo.
Kui ülejäänud kümme jüngrit kuulsid, mida nad olid palunud, olid nad kahe venna peale pahased.
25 Jezi rele yo, li di yo: Nou konnen ki jan chèf nasyon yo trete pèp la tankou esklav. Grannèg yo renmen fè moun santi jan yo gen pouvwa.
Jeesus kutsus nad kokku ja rääkis neile: „Te teate, et võõramaised valitsejad valitsevad oma alamate üle ja võimukad juhid rõhuvad neid.
26 Men, se pa konsa pou sa fèt nan mitan nou. Okontrè, si yonn nan nou ta vle vin grannèg, se pou l' sèvi nou tout.
Teie puhul ei tohi see nii olla. Kes iganes teist soovib olla kõige tähtsam, see olgu teie teenija.
27 Si yonn nan nou ta vle chèf, se pou l' esklav nou tout.
Kes iganes teist soovib olla tähtsaim, olgu nagu ori.
28 Se konsa, mwen menm, Moun Bondye voye nan lachè a, mwen pa vini pou moun rann mwen sèvis, men mwen vini pou m' rann moun sèvis. Wi, mwen vin bay lavi m' pou peye delivrans anpil moun.
Samamoodi ei tulnud inimese Poeg, et teda teenitaks, vaid ta tuli teenima ja andma oma elu lunarahaks paljude eest.“
29 Antan yo t'ap soti lavil Jeriko, yon gwo foul moun pran swiv Jezi.
Kui nad Jeerikost lahkusid, järgis Jeesust tohutu rahvahulk.
30 Te gen de avèg chita bò chemen an. Yo annik tande se Jezi ki t'ap pase, yo pran rele: Mèt, pitit David la, pitye pou nou.
Tee ääres istus kaks pimedat meest. Kui nad kuulsid, et Jeesus on mööda minemas, hüüdsid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!“
31 Moun yo t'ap kouri dèyè yo pou fè yo pe bouch yo. Men, yo t'ap rele pi rèd: Mèt, pitit David la, gen pitye pou nou!
Rahvas käskis neil vait olla, aga nad hüüdsid veel valjemini: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!“
32 Jezi rete, li rele avèg yo, li mande yo: Kisa nou vle m' fè pou nou?
Jeesus peatus. Ta kutsus nad enda juurde ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?“
33 Yo di li: Mèt, fè nou wè nan je nou ankò.
„Issand, palun tee meid jälle nägijateks, “vastasid nad.
34 Kè Jezi fè l' mal pou yo, li manyen je yo. Menm lè a de mesye yo wè, epi yo swiv Jezi.
Jeesusel oli neist kahju ja ta puudutas nende silmi. Kohe nägid nad jälle ja järgisid teda.
