< Προς Κορινθιους Α΄ 12 >
1 περι δε των πνευματικων αδελφοι ου θελω υμας αγνοειν
Vinu walongu wayangu, nfira muvimani visoweru vya mafupu ga Rohu Mnanagala, neni nfira mwenga muvimani unakaka kuusu vitwatira avi.
2 οιδατε οτι οτε εθνη ητε προς τα ειδωλα τα αφωνα ως αν ηγεσθε απαγομενοι
Muvimana kuwera, pamberi pa mwenga kuwera wantu yawammana Mlungu, mlongoziwitwi munjira zya kuviguwira vinyagu.
3 διο γνωριζω υμιν οτι ουδεις εν πνευματι θεου λαλων λεγει αναθεμα ιησους και ουδεις δυναται ειπειν κυριος ιησους ει μη εν πνευματι αγιω
Su muvimani kuwera kwahera muntu yoseri yakalongoziwa na Rohu gwa Mlungu kaweza kutakula, “Yesu kapangiritwi!” Ntambu iraayi muntu yoseri hapeni kawezi kutakula, “Yesu ndo Mtuwa,” Pakalongoziwa ndiri na Rohu Mnanagala.
4 διαιρεσεις δε χαρισματων εισιν το δε αυτο πνευμα
Kwana ntambu yingi yingi ya mafupu ga shirohu, kumbiti Rohu yumu hera yakalaviya mafupu aga.
5 και διαιρεσεις διακονιων εισιν και ο αυτος κυριος
Kwana ntambu yingi yingi zya kutendera, kumbiti Mtuwa yakatenderwa ndo yumu hera.
6 και διαιρεσεις ενεργηματων εισιν {VAR1: και ο } {VAR2: ο δε } αυτος θεος ο ενεργων τα παντα εν πασιν
Kwana ntambu yingi yingi ya kutenda lihengu, kumbiti Mlungu yumu hera yakatenda mahengu goseri kwa wantu woseri, wapananwa makakala ga kutenda lihengu lyoseri kwa woseri.
7 εκαστω δε διδοται η φανερωσις του πνευματος προς το συμφερον
Roho Mnanagala kalilanguziya kwa njira zya ntambu yingi yingi kwa kila muntu kwa mota ya woseri.
8 ω μεν γαρ δια του πνευματος διδοται λογος σοφιας αλλω δε λογος γνωσεως κατα το αυτο πνευμα
Rohu kampanana muntu yumu ujumbi wa luhala na muntu yumonga ujumbi wa malifa ga kuvimana vitwatira, ntambu yakafira Rohu ulaa ayu.
9 ετερω πιστις εν τω αυτω πνευματι αλλω δε χαρισματα ιαματων εν τω ενι πνευματι
Rohu ulaa ayu kampanana muntu yumu njimiru na muntu yumonga kapananwa lifupu lya kuponiziya wantu.
10 αλλω δε ενεργηματα δυναμεων αλλω [δε] προφητεια αλλω [δε] διακρισεις πνευματων ετερω γενη γλωσσων αλλω δε ερμηνεια γλωσσων
Rohu Mnanagala kampanana yumu lifupu lya kutenda mauzauza, yumonga kapananwa lifupu lya kuwubwera ujumbi wa Mlungu, yumonga kapananwa lifupu lya uwezu wa kutakula mafupu ga ntambu yingiyingi yagalawiti kwa Rohu na vyavilawiti ndiri kwa Rohu. Kampanana yumonga lifupu lya kutakula kwa luga zyazimanika ndiri na muntu gwingi kapananwa uwezu wa kutakulira shilii shashitakulitwi.
11 παντα δε ταυτα ενεργει το εν και το αυτο πνευμα διαιρουν ιδια εκαστω καθως βουλεται
Kumbiti goseri aga ndo mahengu ga Rohu ulaa ulii yumu hera, yakambagulira kila muntu lifupu lya ntambu yingi yingi, ntambu yakafira mweni.
12 καθαπερ γαρ το σωμα εν εστιν και μελη πολλα εχει παντα δε τα μελη του σωματος πολλα οντα εν εστιν σωμα ουτως και ο χριστος
Handa shimba yimu ntambu yaiwera na viwungiru vivuwa, tembera yana viwungiru vivuwa, vitenda nshimba yimu, ndo ntambu yaiwera vilaa kwa Kristu.
13 και γαρ εν ενι πνευματι ημεις παντες εις εν σωμα εβαπτισθημεν ειτε ιουδαιοι ειτε ελληνες ειτε δουλοι ειτε ελευθεροι και παντες εν πνευμα εποτισθημεν
Toziya twenga, patuwera Twawayawudi ama wantu yawawera ndiri Wayawudi, wamanda ama wantu walekiziwa, twawoseri tubatizwa kwa Rohu yumu mushimba yimu ayi, na twawoseri tupananwa Rohu yumu ayu.
14 και γαρ το σωμα ουκ εστιν εν μελος αλλα πολλα
Vilaa nshimba yahera shiwungiru shimu hera, kumbiti iwera na viwungiru vivuwa.
15 εαν ειπη ο πους οτι ουκ ειμι χειρ ουκ ειμι εκ του σωματος ου παρα τουτο ουκ εστιν εκ του σωματος
Handa ligulu melitakuliti, “Toziya neni naliwoku ndiri, su neni gwa nshimba ndiri,” Hashi, ligulu meliweri ndiri lya nshimba?
16 και εαν ειπη το ους οτι ουκ ειμι οφθαλμος ουκ ειμι εκ του σωματος ου παρα τουτο ουκ εστιν εκ του σωματος
Handa likutu melitakuliti, “Toziya neni nalisu ndiri, su neni gwa nshimba ndiri?” Hashi, likutu meliweri lya nshimba ndiri? Ndala!
17 ει ολον το σωμα οφθαλμος που η ακοη ει ολον ακοη που η οσφρησις
Handa nshimba yoseri meiweri lisu, hashi, muntu mekapikaniri ntambu gaa? Handa nshimba yoseri meiweri likutu, muntu mekawezi hashi kunusiya?
18 {VAR1: νυν } {VAR2: νυνι } δε ο θεος εθετο τα μελη εν εκαστον αυτων εν τω σωματι καθως ηθελησεν
Kumbiti ntambu yayiwera, Mlungu kavituliti hweri viwungiru vyoseri avi ntambu yingi yingi munshimba, ntambu yakafiriti.
19 ει δε ην {VAR1: [τα] } {VAR2: τα } παντα εν μελος που το σωμα
Handa viwungiru vyoseri meviweri shiwungiru shimu, nshimba meiweri koshi?
20 νυν δε πολλα {VAR2: μεν } μελη εν δε σωμα
Nakaka kuwera, kwana viwungiru vivuwa, kumbiti nshimba yimu hera.
21 ου δυναται {VAR1: [δε] } {VAR2: δε } ο οφθαλμος ειπειν τη χειρι χρειαν σου ουκ εχω η παλιν η κεφαλη τοις ποσιν χρειαν υμων ουκ εχω
Su lisu hapeni liwezi kuligambira liwoku, “Neni nukufira ndiri.” Ama mtuwi hapeni guwezi kugagambira magulu, “Nuwafira ndiri mwenga.”
22 αλλα πολλω μαλλον τα δοκουντα μελη του σωματος ασθενεστερα υπαρχειν αναγκαια εστιν
Kumbiti pamuhera na hangu, ilanguziya kuwera viwungiru vilii vya nshimba viwoneka legilegi kumbiti vyana mana nentu.
23 και α δοκουμεν ατιμοτερα ειναι του σωματος τουτοις τιμην περισσοτεραν περιτιθεμεν και τα ασχημονα ημων ευσχημοσυνην περισσοτεραν εχει
Na viwungiru vilii vyatulihola kuwera vifiruwa ndiri ligoya likulu, ndo yatuvilola nentu hweri, viwungiru vya nshimba vyaviwoneka ndiri kuwera viherepa nentu, vilolerwa hweri.
24 τα δε ευσχημονα ημων ου χρειαν εχει αλλα ο θεος συνεκερασεν το σωμα τω υστερουμενω περισσοτεραν δους τιμην
Kumbiti viwungiru vimonga vifira ndiri kulembeziwa. Mlungu mweni kayitula nshimba mumpangu, su kavipanana ligoya ng'anji viwungiru vilii vyavipungukiwitwi ligoya.
25 ινα μη η σχισμα εν τω σωματι αλλα το αυτο υπερ αλληλων μεριμνωσιν τα μελη
Su nakuwera ubagula munshimba, kumbiti viwungiru vyoseri vya ntambu yingi yingi vililoleri vyeni kwa vyeni.
26 και ειτε πασχει εν μελος συμπασχει παντα τα μελη ειτε δοξαζεται {VAR2: [εν] } μελος συγχαιρει παντα τα μελη
Handa shiwungiru shimu pashitendua, su viwungiru vyoseri vyankulitenduwa pamuhera nashu na shiwungiru shimu pashikwiswa, viwungiru vimonga vyoseri vinemelera pamuhera nashu.
27 υμεις δε εστε σωμα χριστου και μελη εκ μερους
Su mwawoseri mwenga mwanshimba ya Kristu, kila yumu gwenu kashiwungiru sha nshimba ayi.
28 και ους μεν εθετο ο θεος εν τη εκκλησια πρωτον αποστολους δευτερον προφητας τριτον διδασκαλους επειτα δυναμεις επειτα χαρισματα ιαματων αντιλημψεις κυβερνησεις γενη γλωσσων
Mlungu katula mushipinga sha wantu vyawamjimira Yesu, kwanja wantumintumi, pili wambuyi wakuwi, ntatu wafunda, shakapanu kawatula walii yawawera na lifupu lya kutenda mauzauza, wamonga lifupu lya kuponiziya na kuwatanga wamonga, ama kuwalonguziya womberi na wamonga lifupu lya kutakula luga zyazimanika ndiri.
29 μη παντες αποστολοι μη παντες προφηται μη παντες διδασκαλοι μη παντες δυναμεις
Woseri wawera ndiri wantumintumi ama wambuyi wa Mlungu ama wafunda. Na kila muntu ndiri kana makakala ga kutenda mauzauza,
30 μη παντες χαρισματα εχουσιν ιαματων μη παντες γλωσσαις λαλουσιν μη παντες διερμηνευουσιν
ama woseri ndiri yawaweza kuponiziya ama kutakula kwa luga zyazimanika ndiri ama kutakulira shilii shashitakulwa.
31 ζηλουτε δε τα χαρισματα τα μειζονα και ετι καθ υπερβολην οδον υμιν δεικνυμι
Su mfiri mafupu makulu nentu. Naneni hanuwalanguziyi njira iherepa nentu kuliku zyoseri azi.