< Προς Εβραιους 7 >
1 Οὗτος γὰρ ὁ Μελχισεδέκ, βασιλεὺς Σαλήμ, ἱερεὺς τοῦ θεοῦ τοῦ ὑψίστου, ὃς συναντήσας Ἀβραὰμ ὑποστρέφοντι ἀπὸ τῆς κοπῆς τῶν βασιλέων καὶ εὐλογήσας αὐτόν,
Ri Melquisedec are jun nim taqanel rech ri tinimit Salem xuqujeꞌ chꞌawenel pa kiwiꞌ ri winaq rech ri nimalaj Dios, xpe chukꞌulaxik xuqujeꞌ chutewechiꞌj ri Abraham are xechꞌektaj kanoq ri e taqanelabꞌ rumal
2 ᾧ καὶ δεκάτην ἀπὸ πάντων ἐμέρισεν Ἀβραάμ, πρῶτον μὲν ἑρμηνευόμενος βασιλεὺς δικαιοσύνης, ἔπειτα δὲ καὶ βασιλεὺς Σαλήμ, ὅ ἐστιν βασιλεὺς εἰρήνης,
ri Abraham xuya ri lajujil rech ronojel ri xuꞌchꞌeka loq pa ri chꞌoꞌj che ri Melquisedec. Ri ubꞌiꞌ ri Melquisedec kel kubꞌij taqanel rech sukꞌal xuqujeꞌ taqanel rech ri tinimit Salem, ri kel kubꞌij taqanel rech jaꞌmaril.
3 ἀπάτωρ, ἀμήτωρ, ἀγενεαλόγητος, μήτε ἀρχὴν ἡμερῶν μήτε ζωῆς τέλος ἔχων, ἀφωμοιωμένος δὲ τῷ υἱῷ τοῦ θεοῦ, μένει ἱερεὺς εἰς τὸ διηνεκές.
Man kꞌo jun etaꞌmaninaq jawjeꞌ xepe wi ri utat unan, man e kꞌo ta ratiꞌt uꞌmam, xuqujeꞌ man etaꞌmatal jampaꞌ xchapleꞌtaj loq ri ukꞌaslemal xuqujeꞌ jampaꞌ kakꞌisik, jun chꞌawenel cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq, kajunumataj rukꞌ ri uKꞌojol ri Dios, ri kꞌaslik chibꞌe qꞌij saq.
4 θεωρεῖτε δὲ πηλίκος οὗτος, ᾧ δεκάτην Ἀβραὰμ ἔδωκεν ἐκ τῶν ἀκροθινίων ὁ πατριάρχης.
Qas chiwilampeꞌ chi ri Melquisedec sibꞌalaj nim uqꞌij, rumal riꞌ ri Abraham xuya ri lajuj re ronojel ri xuꞌchꞌeka loq pa ri chꞌoꞌj che.
5 καὶ οἱ μὲν ἐκ τῶν υἱῶν Λευεῒ τὴν ἱερατείαν λαμβάνοντες ἐντολὴν ἔχουσιν ἀποδεκατοῖν τὸν λαὸν κατὰ τὸν νόμον, τουτέστιν, τοὺς ἀδελφοὺς αὐτῶν, καί περ ἐξεληλυθότας ἐκ τῆς ὀσφύος Ἀβραάμ.
Qas tzij wi, ri e rijaꞌl ri Leví ri kakikꞌamawaꞌj uqꞌabꞌ ri ubꞌanik ri chꞌawem cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq, ri taqanik kubꞌij chi taqal chike kakikꞌamawaꞌj ri lajuj re ri kichꞌekoj ri tinimit, pa juleꞌ taq tzij chik pune we winaq riꞌ alaxik kukꞌ ri nikꞌaj chik e rijaꞌl xuqujeꞌ ri Abraham.
6 ὁ δὲ μὴ γενεαλογούμενος ἐξ αὐτῶν δεδεκάτωκεν Ἀβραάμ· καὶ τὸν ἔχοντα τὰς ἐπαγγελίας εὐλόγηκεν·
Ri Melquisedec kꞌut, rumal che ri man rijaꞌl ta ri Leví, xukꞌamawaꞌj ri lajuj re ri xuꞌchꞌeka loq ri Abraham pa ri chꞌoꞌj kꞌa te riꞌ xutewechiꞌj ubꞌiꞌ ri Dios rumal chi areꞌ ubꞌim loq we jastaq riꞌ che.
7 χωρὶς δὲ πάσης ἀντιλογίας, τὸ ἔλαττον ὑπὸ τοῦ κρείττονος εὐλογεῖται.
Qas tzij wi qetaꞌm chi ri winaq ri kayoꞌw tewechibꞌal are nim cho ri kakꞌamawaꞌnik ri tewechibꞌal.
8 καὶ ὧδε μὲν δεκάτας ἀποθνήσκοντες ἄνθρωποι λαμβάνουσιν, ἐκεῖ δὲ μαρτυρούμενος ὅτι ζῇ.
Ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios ri kekꞌamawaꞌnik ri lajuj re ri kichꞌekoj ri winaq, e winaq ri xa kekamik, are kꞌu ri Melquisedec kꞌaslik, rumal cher ri Tzꞌibꞌatalik man kubꞌij taj chi ri Melquisedec xkamik.
9 καὶ, ὡς ἔπος εἰπεῖν, δι᾽ Ἀβραὰμ καὶ Λευεὶς ὁ δεκάτας λαμβάνων δεδεκάτωται·
Kuyaꞌo kaqabꞌij chi ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios kamik, ri e rijaꞌl ri Leví, xkiya xuqujeꞌ ri lajuj re ri kichꞌekoj che ri Melquisedec, rumal cher are ri Abraham xtojow pa kibꞌiꞌ aꞌreꞌ.
10 ἔτι γὰρ ἐν τῇ ὀσφύϊ τοῦ πατρὸς ἦν, ὅτε συνήντησεν αὐτῷ Μελχισεδέκ.
Rumal cher konojel ri e rijaꞌl ri Leví e rijaꞌl ri Abraham. Pune kꞌamajaꞌ kekꞌojiꞌk are xuriq ri Abraham ri Melquisedec, e kꞌo wi loq che ri Abraham.
11 εἰ μὲν οὖν τελείωσις διὰ τῆς Λευϊτικῆς ἱερωσύνης ἦν, (ὁ λαὸς γὰρ ἐπ᾽ αὐτῆς νενομοθέτηται, ) τίς ἔτι χρεία κατὰ τὴν τάξιν Μελχισεδὲκ ἕτερον ἀνίστασθαι ἱερέα καὶ οὐ κατὰ τὴν τάξιν Ἀαρὼν λέγεσθαι;
Are ri Dios xyoꞌwik ri taqanik chike ri tinimit Israel. We taqanik riꞌ xbꞌanik rumal cher xchomax rij chi ri e rijaꞌl ri Leví keꞌkitoꞌ ri winaq rech kuꞌx sukꞌ. Xa kꞌu rumal cher man xekwin taj ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios xkibꞌan waꞌ we riꞌ, tzi choqꞌaqꞌ wi chi xpe jun kꞌakꞌ chꞌawenel cho ri Dios: jun chꞌawenel cho ri Dios ri man rijaꞌl taj ri Aarón xane rijaꞌl ri Melquisedec.
12 μετατιθεμένης γὰρ τῆς ἱερωσύνης ἐξ ἀνάγκης καὶ νόμου μετάθεσις γίνεται.
Rumal cher we kakꞌexetaj ri chꞌawenel cho ri Dios, kakꞌexetaj xuqujeꞌ ri taqanik.
13 ἐφ᾽ ὃν γὰρ λέγεται ταῦτα, φυλῆς ἑτέρας μετέσχηκεν, ἀφ᾽ ἧς οὐδεὶς προσέσχηκεν τῷ θυσιαστηρίῳ·
Qas tzij, are Jesús we katzijox rij chi riꞌ, Areꞌ upetik chike jupuq winaq chik ri man patanijinaq taj cho ri tzujbꞌal.
14 πρόδηλον γὰρ ὅτι ἐξ Ἰούδα ἀνατέταλκεν ὁ κύριος ἡμῶν, εἰς ἣν φυλὴν περὶ ἱερέων οὐδὲν Μωυσῆς ἐλάλησεν.
Tzi qꞌalaj chi ri Ajawxel chike ri jupuq winaq Judá upetik wi, ri taqanik kubꞌij chi man kuya taj kape jun chꞌawenel cho ri Dios chike we winaq riꞌ.
15 καὶ περισσότερον ἔτι κατάδηλόν ἐστιν, εἰ κατὰ τὴν ὁμοιότητα Μελχισεδὲκ ἀνίσταται ἱερεὺς ἕτερος,
Sibꞌalaj man kꞌax taj uchomaxik we kaqakoj pa kwenta chi we chꞌawenel cho ri Dios ri tajin kaqatzijoj rij, kajunumataj rukꞌ ri Melquisedec.
16 ὃς οὐ κατὰ νόμον ἐντολῆς σαρκίνης γέγονεν, ἀλλὰ κατὰ δύναμιν ζωῆς ἀκαταλύτου·
Man kajunumataj ta kꞌut kukꞌ nikꞌaj chꞌawenelabꞌ chik, rumal cher man xchaꞌ taj rumal chi kape chike jupuq kꞌyaqalik winaq, xane xchaꞌik rumal cher kꞌaslik chibꞌe qꞌij saq.
17 μαρτυρεῖται γὰρ ὅτι Σὺ ἱερεὺς εἰς τὸν αἰῶνα κατὰ τὴν τάξιν Μελχισεδέκ. (aiōn )
Kaqꞌalajisax kꞌut pa ri Tzꞌibꞌatalik are kubꞌij: At at chꞌawenel pa kiwiꞌ ri winaq chibꞌe qꞌij saq, jetaq ri Melquisedec. (aiōn )
18 ἀθέτησις μὲν γὰρ γίνεται προαγούσης ἐντολῆς, διὰ τὸ αὐτῆς ἀσθενὲς καὶ ἀνωφελές·
Xaq jeriꞌ ri utaqanik ri Moisés xqꞌatiꞌk rumal cher man kꞌo ta xutayij.
19 Οὐδὲν γὰρ ἐτελείωσεν ὁ νόμος, ἐπεισαγωγὴ δὲ κρείττονος ἐλπίδος, δι᾽ ἧς ἐγγίζομεν τῷ θεῷ.
Rumal cher ri taqanik, man xkwin taj xubꞌan sukꞌ chike ri winaq. Rumal kꞌu riꞌ xokisax chi loq jun kuꞌlibꞌal kuꞌx ri kakwinik kujuqebꞌisaj rukꞌ ri Dios.
20 καὶ καθ᾽ ὅσον οὐ χωρὶς ὁρκωμοσίας (οἱ μὲν γὰρ χωρὶς ὁρκωμοσίας εἰσὶν ἱερεῖς γεγονότες,
Ri Dios xubꞌan jun chꞌekom tzij kukꞌ chi kuya wi na jun kichꞌawenel cho ri Dios man jetaq ta ri e kꞌo kanoq nabꞌe. Ri nikꞌaj e chꞌawenelabꞌ ri e kꞌo kanoq nabꞌe are xoꞌkik man xbꞌan ta chꞌekom tzij kukꞌ.
21 ὁ δέ, μετὰ ὁρκωμοσίας, διὰ τοῦ λέγοντος πρὸς αὐτόν, Ὤμοσεν κύριος καὶ οὐ μεταμεληθήσεται, Σὺ ἱερεὺς εἰς τὸν αἰῶνα, ) (aiōn )
Are xok ri Cristo che chꞌawenel pa kiwiꞌ ri winaq, ri Dios xubꞌan jun chꞌekom tzij rukꞌ Areꞌ, rumal cher pa ri Tzꞌibꞌatalik kubꞌij: Ri Ajawxel xubꞌan jun chꞌekom tzij man kakꞌexen ta wi ri uchomanik: “At at chꞌawenel wi chibꞌe qꞌij saq, jetaq ri Melquisedec.” (aiōn )
22 κατὰ τοσοῦτο κρείττονος διαθήκης γέγονεν ἔγγυος Ἰησοῦς.
Rumal riꞌ are ri Jesús yoꞌwinaq kuꞌlibꞌal qakꞌuꞌx chi kꞌo jun jeꞌl chꞌekom tzij ri uyoꞌm ri Dios chaqe.
23 καὶ οἱ μὲν πλείονές εἰσιν γεγονότες ἱερεῖς, διὰ τὸ θανάτῳ κωλύεσθαι παραμένειν·
Sibꞌalaj e kꞌi chꞌawenelabꞌ xaq kakikꞌex kibꞌ chubꞌanik ri kipatan rumal chi kekamik.
24 ὁ δέ, διὰ τὸ μένειν αὐτὸν εἰς τὸν αἰῶνα, ἀπαράβατον ἔχει τὴν ἱερωσύνην· (aiōn )
Ri Jesús rumal che ri maj ukamik, are wa chꞌawenel pa kiwiꞌ ri winaq, ri kꞌaslik chibꞌe qꞌij saq. (aiōn )
25 ὅθεν καὶ σώζειν εἰς τὸ παντελὲς δύναται τοὺς προσερχομένους δι᾽ αὐτοῦ τῷ θεῷ, πάντοτε ζῶν εἰς τὸ ἐντυγχάνειν ὑπὲρ αὐτῶν.
Rumal kꞌu riꞌ ri Jesús kakwinik kuꞌkol konojel ri keqebꞌ rukꞌ ri Dios jeriꞌ rumal cher ri Areꞌ kꞌaslik chibꞌe qꞌij saq chubꞌanik chꞌawem pa kiwiꞌ konojel ri winaq amaqꞌel.
26 τοιοῦτος γὰρ ἡμῖν καὶ ἔπρεπεν ἀρχιερεύς, ὅσιος, ἄκακος, ἀμίαντος, κεχωρισμένος ἀπὸ τῶν ἁμαρτωλῶν, καὶ ὑψηλότερος τῶν οὐρανῶν γενόμενος·
Rumal cher ri Jesús are kinimal chꞌawenelabꞌ ri kajawataj chaqe. Rumal cher ri Jesús man kꞌo taj umak, man kꞌo ta chꞌulujil che Areꞌ, xuqujeꞌ man kachiꞌl ta aꞌjmakibꞌ xane yaꞌtal nim uqꞌij cho ri kaj.
27 ὃς οὐκ ἔχει καθ᾽ ἡμέραν ἀνάγκην, ὥσπερ οἱ ἀρχιερεῖς, πρό τερον ὑπὲρ τῶν ἰδίων ἁμαρτιῶν θυσίας ἀναφέρειν, ἔπειτα τῶν τοῦ λαοῦ· τοῦτο γὰρ ἐποίησεν ἐφ᾽ ἅπαξ, ἑαυτὸν ἀνενέγκας.
Man kajunumataj ta kukꞌ ri nikꞌaj e kinimaꞌqil taq chꞌawenelabꞌ chik. Ri Jesús man kutzuj ta sipanik qꞌij chi qꞌij rumal ri umak, kꞌa te riꞌ rumal kimak ri tinimit, xane Areꞌ xutzuj jun sipanik xa junmul chibꞌe qꞌij saq, are ri ukꞌaslemal.
28 ὁ νόμος γὰρ ἀνθρώπους καθίστησιν ἀρχιερεῖς ἔχοντας ἀσθένειαν, ὁ λόγος δὲ τῆς ὁρκωμοσίας τῆς μετὰ τὸν νόμον υἱὸν εἰς τὸν αἰῶνα τετελειωμένον. (aiōn )
Qas tzij wi, ri taqanik kuꞌchaꞌ achyabꞌ ri xaq kebꞌaqꞌoꞌtik rech kuꞌxik e kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios, are kꞌu ri chꞌekom tzij ri xbꞌanik are yaꞌom chik ri taqanik are xuchaꞌo ri Kꞌojolaxel rech kok che kinimaꞌqil chꞌawenel pa kiwiꞌ ri winaq, are wa ri bꞌantal sukꞌ che, chibꞌe qꞌij saq. (aiōn )