< Κατα Λουκαν 20 >
1 και εγενετο εν μια των ημερων εκεινων διδασκοντος αυτου τον λαον εν τω ιερω και ευαγγελιζομενου επεστησαν οι αρχιερεις και οι γραμματεις συν τοις πρεσβυτεροις
Saasiit Jisu ih Rangteenok ni miloong asuh nyootsootta nyia Ruurang Ese tiit baatta adi, romwah phokhoh nyia Hootthe nyootte loong, ah mihak phokhoh loong damdi roong ra rumha no
2 και ειπον προς αυτον λεγοντες ειπε ημιν εν ποια εξουσια ταυτα ποιεις η τις εστιν ο δους σοι την εξουσιαν ταυτην
li rumta, “Baat thaak he, an arah loong ah o chaan nawa ih reeraang lu? Arah jen reetheng chaan ah an suh o ih kotaho?”
3 αποκριθεις δε ειπεν προς αυτους ερωτησω υμας καγω ενα λογον και ειπατε μοι
Jisu ih ngaakbaat rumta, “Amadoh sen suh jengkhaap chaak cheng rumha. Baat he,
4 το βαπτισμα ιωαννου εξ ουρανου ην η εξ ανθρωπων
Juungtemte Joon ih juungtem kahoon arah Rangte jiin nawa tama mina jiin nawa chota?”
5 οι δε συνελογισαντο προς εαυτους λεγοντες οτι εαν ειπωμεν εξ ουρανου ερει δια τι ουν ουκ επιστευσατε αυτω
Eno neng chamchiini phang daanmui rumta, “Seng ih mamet baat ih? Seng ih ‘Rangte re nawa’ et li ih bah, ‘Erah ang abah, sen ih Juungtemte Joon ah mamah lahanpi ih han?’ ih li baat he.
6 εαν δε ειπωμεν εξ ανθρωπων πας ο λαος καταλιθασει ημας πεπεισμενος γαρ εστιν ιωαννην προφητην ειναι
Eno ‘Mina re nawa,’ ih mok baat ih bah, arah than miloong ah ih seng ah jong ih paat he, tumeah neng ih Joon ah khowah ih ejen jat et rumta.”
7 και απεκριθησαν μη ειδεναι ποθεν
Erah thoih ih neng ih amet ngaakbaat rumta, “Seng ih tajatke ma nawa ra taha rah ah.”
8 και ο ιησους ειπεν αυτοις ουδε εγω λεγω υμιν εν ποια εξουσια ταυτα ποιω
Eno Jisu ih li rumta, “Erah ang abah, ngah marah nawa chaan ih jen reelang erah uh sen suh tabaat rumra.”
9 ηρξατο δε προς τον λαον λεγειν την παραβολην ταυτην ανθρωπος τις εφυτευσεν αμπελωνα και εξεδοτο αυτον γεωργοις και απεδημησεν χρονους ικανους
Eno Jisu ih arah tiitthaak ah miloong suh baatta: “Teewadi mih wasiit ih potiik phek phekta, eno phekphoop phekte suh phek thukta, eno heh ah saaloh dook ih heh nok ni tangtong wangta.
10 και εν καιρω απεστειλεν προς τους γεωργους δουλον ινα απο του καρπου του αμπελωνος δωσιν αυτω οι δε γεωργοι δειραντες αυτον εξαπεστειλαν κενον
Eno anggut tiik huitok ah chang ano, changte warah ih phekphoop phekte wah jiinni heh dah ah daapwan ano heh dabbi ah suwang thukta. Enoothong phekphoop phekte loong ah ih dah ah buh rum ano hahuung we ngaakdaap rumta.
11 και προσεθετο πεμψαι ετερον δουλον οι δε κακεινον δειραντες και ατιμασαντες εξαπεστειλαν κενον
Eno heh ih dah wahoh we daap wanta; erah uh phekphoop phekte loong ah ih emamah we buh rum ano, heh rakri laandong ruh ih li wanrumta, eno hahuung we ngaakkaat thuk rumta.
12 και προσεθετο πεμψαι τριτον οι δε και τουτον τραυματισαντες εξεβαλον
Eno changte warah ih takjom adi wasiit we daap wanta; phekphoop phekte loong ah ih erah warah uh rapne ih buh rum ano, haatkaat rumta.
13 ειπεν δε ο κυριος του αμπελωνος τι ποιησω πεμψω τον υιον μου τον αγαπητον ισως τουτον ιδοντες εντραπησονται
Eno phek changte warah ih liita, ‘Ngah ih tumjih et ang nih? Ngah ih nga mongnook sah ah laan daapwan ang; neng ih boleh esoomtu jaatjaat et rum anih!’
14 ιδοντες δε αυτον οι γεωργοι διελογιζοντο προς εαυτους λεγοντες ουτος εστιν ο κληρονομος δευτε αποκτεινωμεν αυτον ινα ημων γενηται η κληρονομια
Enoothong phekphoop phekte loong ah ih japtup rum ano, neng chamchi ni wasiit wasiit suh hubaat mui rumta, ‘Arah tang changte wah sah joh. Heh ah tek haat ih no, heh nyamka loong ah thong toom kap ih!’
15 και εκβαλοντες αυτον εξω του αμπελωνος απεκτειναν τι ουν ποιησει αυτοις ο κυριος του αμπελωνος
Eno neng ih tekbuh rum ano phaakkhuh ni haatkaat rumta. “Erah ang abah phek changte warah ih phekphoop phekte loong ah tumjih et ah?” Jisu ih cheng rumta.
16 ελευσεται και απολεσει τους γεωργους τουτους και δωσει τον αμπελωνα αλλοις ακουσαντες δε ειπον μη γενοιτο
“Heh ah wangha no phekphoop phekte loong ah tek haat et ah, eno wahoh suh we phek thuk ah.” Miloong ah ih erah chaat rum ano edaan et rumta, “Emabah mabah uh tah angka!”
17 ο δε εμβλεψας αυτοις ειπεν τι ουν εστιν το γεγραμμενον τουτο λιθον ον απεδοκιμασαν οι οικοδομουντες ουτος εγενηθη εις κεφαλην γωνιας
Jisu ah nengko ih sok ano cheng rumta, “Erah ang abah, Rangteele ni arah raangha rah tumjih suh liita? ‘Nok hoonte ih jong ah maak di tachapka ih li ano thaangmuh jong et piihaatta rah, thoontang nang ih elongthoon maak di chapla.’
18 πας ο πεσων επ εκεινον τον λιθον συνθλασθησεται εφ ον δ αν πεση λικμησει αυτον
O bah uh erah jong khoh adoh dat ah hechep hechep ih jopkhan ah; erah dam ih erah jong ah o sak khonah bah uh mok dat abah, erah mih ah bungwiik nah bunram ih matpat ah.”
19 και εζητησαν οι αρχιερεις και οι γραμματεις επιβαλειν επ αυτον τας χειρας εν αυτη τη ωρα και εφοβηθησαν τον λαον εγνωσαν γαρ οτι προς αυτους την παραβολην ταυτην ειπεν
Romwah phokhoh nyia Hootthe Nyootte loong ih Jisu ah erarah doh khak suh taat chung rumta, tumeah neng ih ejat et rumta heh ih neng suh li thung ang ano erah tiitthaak ah baat ha eah; enoothong neng ah miloong ra cho rumta.
20 και παρατηρησαντες απεστειλαν εγκαθετους υποκρινομενους εαυτους δικαιους ειναι ινα επιλαβωνται αυτου λογου εις το παραδουναι αυτον τη αρχη και τη εξουσια του ηγεμονος
Erah thoidi neng ih heh thetre ah hubansok ruh et rumta. Neng ih mararah mih asuh ngun ah hukoleh toongtang likhiik ih diip reeraang thuk rumta, eno leh Jisu reeni mat ih deejoot suh tumjih tumjih diipcheng wang thuk rumta, tumeah Room hate ngoong awang nyia Kobono suh jootkhak kot suh chung rumta.
21 και επηρωτησαν αυτον λεγοντες διδασκαλε οιδαμεν οτι ορθως λεγεις και διδασκεις και ου λαμβανεις προσωπον αλλ επ αληθειας την οδον του θεου διδασκεις
Heh juujeengte loong ih Jisu suh baatta, “Nyootte, seng ih jat ehi marah an ih nyoot hu rah epun eah. Seng ih jat ehi an ih o ang abah uh ehin elong tadandeeko, erah nang ih mina suh Rangte thungpunjih amiisak tiit ah nyootsoot hu.
22 εξεστιν ημιν καισαρι φορον δουναι η ου
Baat thaak he, seng ih Roman Luungwanglong suh, seng Hootthe jun ih sokse ah ekot tam koke?”
23 κατανοησας δε αυτων την πανουργιαν ειπεν προς αυτους τι με πειραζετε
Enoothong Jisu ih neng mongtham ah jat ano li rumta,
24 επιδειξατε μοι δηναριον τινος εχει εικονα και επιγραφην αποκριθεντες δε ειπον καισαρος
“Ngunkholok ah noisok thaak he. Arah ngun adi o laaphaang ah nyia o men ah?” “Luungwanglong men nyia heh laaphaang,” neng ih ngaak baatta.
25 ο δε ειπεν αυτοις αποδοτε τοινυν τα καισαρος καισαρι και τα του θεου τω θεω
Eno Jisu ih baat rumta, “Ese ang ah, erah ang abah Luungwanglong dabbi ah Luungwanglong suh ju koh an, eno Rangte dabbi ah Rangte suh ju koh an.”
26 και ουκ ισχυσαν επιλαβεσθαι αυτου ρηματος εναντιον του λαου και θαυμασαντες επι τη αποκρισει αυτου εσιγησαν
Erah di noksong ngathong ni neng ih hejeng matjoot jih tajap chaat rumta erah thoidi suusu ih tong rum ano, heh jeng ngaak asuh paatja rumta.
27 προσελθοντες δε τινες των σαδδουκαιων οι αντιλεγοντες αναστασιν μη ειναι επηρωτησαν αυτον
Eno mararah Sadusi miloong ih, mina tek nawa tangaak thingka ih liite loong ah, ra rumha no Jisu suh cheng rumta,
28 λεγοντες διδασκαλε μωσης εγραψεν ημιν εαν τινος αδελφος αποθανη εχων γυναικα και ουτος ατεκνος αποθανη ινα λαβη ο αδελφος αυτου την γυναικα και εξαναστηση σπερμα τω αδελφω αυτου
“Nyootte, Moses ih seng suh arah Hootthe ah raangthiinta: ‘Miwah ah tek ano, heh minuh ah sah muh et thiinhaat abah, thaknuh rah etekte no rah ih kap jaatjaat ejih, eno heh sah ah dong tup ano etekte wah sah et thiik ah.’
29 επτα ουν αδελφοι ησαν και ο πρωτος λαβων γυναικα απεθανεν ατεκνος
Teewadi soophoh wasinet angta; phokhothoon ah ih heh minuh ah kap ano sah muh ih mattiita.
30 και ελαβεν ο δευτερος την γυναικα και ουτος απεθανεν ατεκνος
Eno minuh rah miidamwah dam adi we chosongta,
31 και ο τριτος ελαβεν αυτην ωσαυτως δε και οι επτα {VAR2: και } ου κατελιπον τεκνα και απεθανον
erah lilih noolih damdi we chosongta. Emamah soophoh wasinet ah neng sah muh ih matti rumta.
32 υστερον {VAR1: δε } παντων απεθανεν και η γυνη
Lithoon adi, minuh ah thoon mattiita.
33 εν τη ουν αναστασει τινος αυτων γινεται γυνη οι γαρ επτα εσχον αυτην γυναικα
Eno bah, tek nawa ngaakthing sa doh, erah nuh ah o sanuh angtheng ah? Tumeah erah nuh ah soophoh wah sinetnet damdi chosongta.”
34 και αποκριθεις ειπεν αυτοις ο ιησους οι υιοι του αιωνος τουτου γαμουσιν και εκγαμισκονται (aiōn )
Jisu ih ngaakbaat rumta, “Ahaang roi dowa minuh miwah loong ba nook mui rumla, (aiōn )
35 οι δε καταξιωθεντες του αιωνος εκεινου τυχειν και της αναστασεως της εκ νεκρων ουτε γαμουσιν ουτε εκγαμισκονται (aiōn )
enoothong minuh miwah o ang abah uh tek nawa jen ngaakthing ete loong nyia lakngah nawa roidong adoh thingtongte loong abah tanook mui rumka ang ah. (aiōn )
36 ουτε γαρ αποθανειν ετι δυνανται ισαγγελοι γαρ εισιν και υιοι εισιν του θεου της αναστασεως υιοι οντες
Neng ah latek thang ih rangsah loong likhiik ang rum ah. Neng loong ah Rangte sah ang ah, tumeah neng tek nawa ngaaksaat rumta.
37 οτι δε εγειρονται οι νεκροι και μωσης εμηνυσεν επι της βατου ως λεγει κυριον τον θεον αβρααμ και τον θεον ισαακ και τον θεον ιακωβ
Eno Moses ih samsek ih jatthuk ha etekte ah ewe ngaakthing ete eah. Bangphook ni we luungta tiit raangha adi Moses ih Teesu suh Abraham Rangte, Isak Rangte nyia Jaakob Rangte ih liita.’
38 θεος δε ουκ εστιν νεκρων αλλα ζωντων παντες γαρ αυτω ζωσιν
Heh ah ethingte loong Rangte, etekte Rangte tah angka, heh nawa ih thoontang ah ething.”
39 αποκριθεντες δε τινες των γραμματεων ειπον διδασκαλε καλως ειπας
Mararah Hootthe nyootte loong ah toonjengta, “Ese ih ngaakbaat hali, Nyootte!”
40 ουκετι δε ετολμων επερωταν αυτον ουδεν
Eno erah tokkhodi neng ih takah naan cheng rumta.
41 ειπεν δε προς αυτους πως λεγουσιν τον χριστον υιον δαβιδ ειναι
Jisu ih cheng rumta, “Kristo ah Dewid sutoom ih mamet mi liita?
42 και αυτος δαβιδ λεγει εν βιβλω ψαλμων ειπεν ο κυριος τω κυριω μου καθου εκ δεξιων μου
Tumeah Dewid heh teeteewah ih Dewid Boong leedap adi liiha, ‘Teesu ih nga Teesu suh liita: Nga jaawako adoh tong uh
43 εως αν θω τους εχθρους σου υποποδιον των ποδων σου
anpi anra loong ah ngah ih an lakhu nah maang langlang thuk ah.’
44 δαβιδ ουν κυριον αυτον καλει και πως υιος αυτου εστιν
Dewid ih heh suh ‘Teesu’ et liita; erah ang abah, Kristo ah Dewid sutoom mamah mi ang ah?”
45 ακουοντος δε παντος του λαου ειπεν τοις μαθηταις αυτου
Miloong ih heh jeng boichaat rumta adi, Jisu ih heliphante loong suh baatta,
46 προσεχετε απο των γραμματεων των θελοντων περιπατειν εν στολαις και φιλουντων ασπασμους εν ταις αγοραις και πρωτοκαθεδριας εν ταις συναγωγαις και πρωτοκλισιας εν τοις δειπνοις
“Sen teeteewah Hootthe nyootte loong dowa sokthun samthun ih tong an, neng samsong elootlootwah ih song rum ano thaangsang thengnah mih ih jengseera nyia soomtu ah seechoh rumha; neng ih Jehudi loong rangsoomnok ni tongtheng ese ban thiin thuk nyia sadung theng ni tongtheng ese nah tong suh thunte loong re nawa ah;
47 οι κατεσθιουσιν τας οικιας των χηρων και προφασει μακρα προσευχονται ουτοι ληψονται περισσοτερον κριμα
thaknuh loong kaanjuukhu et sok rum ano neng nok ah long et rumha, eno leh rangsoom jeng ah eloot lootwah ih jeng rum leh noisok et rumha! Neng chamnaang theng ah rapne ethithoon ang ah!”