Προς Ρωμαιους 5
1 Δικαιωθέντες οὖν ἐκ πίστεως, εἰρήνην ἔχωμεν πρὸς τὸν ˚Θεὸν, διὰ τοῦ ˚Κυρίου ἡμῶν, ˚Ἰησοῦ ˚Χριστοῦ,
Nüüd kui oleme Jumalasse uskumise kaudu tema ees õigeks saanud, on meil rahu temaga tänu meie Issandale Jeesusele Kristusele.
2 διʼ οὗ καὶ τὴν προσαγωγὴν ἐσχήκαμεν, τῇ πίστει εἰς τὴν χάριν ταύτην, ἐν ᾗ ἑστήκαμεν, καὶ καυχώμεθα ἐπʼ ἐλπίδι τῆς δόξης τοῦ ˚Θεοῦ.
Jeesuse kaudu − temasse uskudes − oleme saanud juurdepääsu sellele armu asupaigale, kus me praegu oleme ning ootame rõõmu ja kindlustundega Jumala auhiilgusest osasaamist.
3 Οὐ μόνον δέ, ἀλλὰ καὶ καυχώμεθα ἐν ταῖς θλίψεσιν, εἰδότες ὅτι ἡ θλῖψις ὑπομονὴν κατεργάζεται,
Mitte ainult seda, vaid me jääme kindlaks ka siis, kui tulevad probleemid, sest me teame, et probleemide kogemine arendab vaimulikku vastupidavust.
4 ἡ δὲ ὑπομονὴ δοκιμήν, ἡ δὲ δοκιμὴ ἐλπίδα.
Vaimulik vastupidavus omakorda arendab küpset iseloomu ning see küps iseloom annab lõpuks kindla lootuse.
5 Ἡ δὲ ἐλπὶς οὐ καταισχύνει, ὅτι ἡ ἀγάπη τοῦ ˚Θεοῦ ἐκκέχυται ἐν ταῖς καρδίαις ἡμῶν διὰ ˚Πνεύματος Ἁγίου, τοῦ δοθέντος ἡμῖν.
Kuna meil on see lootus, ei pettu me kunagi, sest Jumala armastus on valatud meisse Püha vaimu kaudu, kelle ta meile on andnud.
6 Ἔτι γὰρ ˚Χριστὸς, ὄντων ἡμῶν ἀσθενῶν ἔτι, κατὰ καιρὸν ὑπὲρ ἀσεβῶν ἀπέθανεν.
Kui olime täiesti abitud, siis just õigel ajal suri Kristus meie, jumalakartmatute inimeste eest.
7 Μόλις γὰρ ὑπὲρ δικαίου τις ἀποθανεῖται· ὑπὲρ γὰρ τοῦ ἀγαθοῦ, τάχα τις καὶ τολμᾷ ἀποθανεῖν.
Kes sureks teise inimese eest, isegi selle eest, kes teeb, mis on õige? (Kuigi ehk oleks keegi piisavalt vapper, et surra tõeliselt hea inimese eest.)
8 Συνίστησιν δὲ τὴν ἑαυτοῦ ἀγάπην εἰς ἡμᾶς ὁ ˚Θεὸς, ὅτι ἔτι ἁμαρτωλῶν ὄντων ἡμῶν, ˚Χριστὸς ὑπὲρ ἡμῶν ἀπέθανεν.
Kuid Jumal näitab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest sel ajal, kui me veel patused olime.
9 Πολλῷ οὖν μᾶλλον δικαιωθέντες νῦν ἐν τῷ αἵματι αὐτοῦ, σωθησόμεθα διʼ αὐτοῦ ἀπὸ τῆς ὀργῆς.
Nüüd, kui oleme tema surma kaudu õigeks saanud, võime olla täielikult kindlad, et ta päästab meid tulevasest kohtust.
10 Εἰ γὰρ ἐχθροὶ ὄντες, κατηλλάγημεν τῷ ˚Θεῷ διὰ τοῦ θανάτου τοῦ Υἱοῦ αὐτοῦ, πολλῷ μᾶλλον καταλλαγέντες, σωθησόμεθα ἐν τῇ ζωῇ αὐτοῦ.
Sel ajal kui olime tema vaenlased, tegi Jumal meist enda sõbrad oma Poja surma kaudu, ja seega saame olla täiesti kindlad, et ta päästab meid Poja elu kaudu.
11 Οὐ μόνον δέ, ἀλλὰ καὶ καυχώμενοι ἐν τῷ ˚Θεῷ, διὰ τοῦ ˚Κυρίου ἡμῶν, ˚Ἰησοῦ ˚Χριστοῦ, διʼ οὗ νῦν τὴν καταλλαγὴν ἐλάβομεν.
Peale selle tähistame nüüd seda, mida Jumal on teinud meie Issanda Jeesuse Kristuse kaudu, et meid lepitada ja meid tema sõbraks teha.
12 Διὰ τοῦτο, ὥσπερ διʼ ἑνὸς ἀνθρώπου ἡ ἁμαρτία εἰς τὸν κόσμον εἰσῆλθεν, καὶ διὰ τῆς ἁμαρτίας ὁ θάνατος, καὶ οὕτως εἰς πάντας ἀνθρώπους ὁ θάνατος διῆλθεν, ἐφʼ ᾧ πάντες ἥμαρτον–
Sest ühe inimese kaudu tuli patt maailma ja patt tõi kaasa surma. Nii tuli surm kõigile, sest kõik on pattu teinud.
13 ἄχρι γὰρ νόμου, ἁμαρτία ἦν ἐν κόσμῳ, ἁμαρτία δὲ οὐκ ἐλλογεῖται, μὴ ὄντος νόμου.
Juba enne seda, kui seadus anti, oli patt maailmas, kuigi seda ei peetud patuks, sest ei olnud seadust.
14 Ἀλλʼ ἐβασίλευσεν ὁ θάνατος ἀπὸ Ἀδὰμ μέχρι Μωϋσέως, καὶ ἐπὶ τοὺς μὴ ἁμαρτήσαντας ἐπὶ τῷ ὁμοιώματι τῆς παραβάσεως Ἀδάμ, ὅς ἐστιν τύπος τοῦ μέλλοντος.
Kuid surm valitses siiski Aadamast kuni Mooseseni, isegi nende üle, kes ei patustanud samamoodi nagu Aadam. Aadam oli ettetähendus sellele, kes pidi tulema.
15 Ἀλλʼ οὐχ ὡς τὸ παράπτωμα, οὕτως καὶ τὸ χάρισμα. Εἰ γὰρ τῷ τοῦ ἑνὸς παραπτώματι, οἱ πολλοὶ ἀπέθανον, πολλῷ μᾶλλον ἡ χάρις τοῦ ˚Θεοῦ καὶ ἡ δωρεὰ ἐν χάριτι, τῇ τοῦ ἑνὸς ἀνθρώπου, ˚Ἰησοῦ ˚Χριστοῦ, εἰς τοὺς πολλοὺς ἐπερίσσευσεν.
Kuid Jeesuse and ei ole nagu Aadama patt. Kuigi paljud inimesed surid ühe inimese patu pärast, on Jumala arm niivõrd palju suurem ja seda on jagatud väga paljudele tema armulise anni kaudu Jeesuse Kristuse isikust.
16 Καὶ οὐχ ὡς διʼ ἑνὸς ἁμαρτήσαντος, τὸ δώρημα· τὸ μὲν γὰρ κρίμα ἐξ ἑνὸς, εἰς κατάκριμα, τὸ δὲ χάρισμα ἐκ πολλῶν παραπτωμάτων, εἰς δικαίωμα.
Anni tulemus ei ole selline nagu patul. Aadama patu tagajärg oli kohus ja hukkamõist, kuid and teeb meid Jumala ees õigeks, vaatamata meie paljudele pattudele.
17 Εἰ γὰρ τῷ τοῦ ἑνὸς παραπτώματι, ὁ θάνατος ἐβασίλευσεν διὰ τοῦ ἑνός, πολλῷ μᾶλλον οἱ τὴν περισσείαν τῆς χάριτος καὶ τῆς δωρεᾶς τῆς δικαιοσύνης λαμβάνοντες, ἐν ζωῇ βασιλεύσουσιν, διὰ τοῦ ἑνὸς, ˚Ἰησοῦ ˚Χριστοῦ.
Ühe inimese patu tagajärjena valitses surm tema tõttu. Kuid Jumala arm on nii palju suurem ja tema and teeb meid õigeks, et igaüks, kes selle vastu võtab, püsib elus Jeesuse Kristuse isiku kaudu!
18 Ἄρα οὖν ὡς διʼ ἑνὸς παραπτώματος, εἰς πάντας ἀνθρώπους εἰς κατάκριμα, οὕτως καὶ διʼ ἑνὸς δικαιώματος, εἰς πάντας ἀνθρώπους εἰς δικαίωσιν ζωῆς.
Täpselt nagu üks patt tõi hukkamõistu kõigile, andis üks õige tegu kõigile võimaluse õigesti elada.
19 Ὥσπερ γὰρ διὰ τῆς παρακοῆς τοῦ ἑνὸς ἀνθρώπου, ἁμαρτωλοὶ κατεστάθησαν οἱ πολλοί, οὕτως καὶ διὰ τῆς ὑπακοῆς τοῦ ἑνὸς, δίκαιοι κατασταθήσονται οἱ πολλοί.
Just nagu ühe inimese sõnakuulmatuse tõttu said paljud patuseks, saavad ühe inimese sõnakuulelikkuse kaudu paljud Jumala ees õigeks.
20 Νόμος δὲ παρεισῆλθεν, ἵνα πλεονάσῃ τὸ παράπτωμα· οὗ δὲ ἐπλεόνασεν ἡ ἁμαρτία, ὑπερεπερίσσευσεν ἡ χάρις,
Kui seadus tarvitusele võeti, sai patt veelgi selgemaks. Aga kuigi patt sai palju selgemaks, sai arm veelgi selgemaks!
21 ἵνα ὥσπερ ἐβασίλευσεν ἡ ἁμαρτία ἐν τῷ θανάτῳ, οὕτως καὶ ἡ χάρις βασιλεύσῃ διὰ δικαιοσύνης, εἰς ζωὴν αἰώνιον διὰ ˚Ἰησοῦ ˚Χριστοῦ τοῦ ˚Κυρίου ἡμῶν. (aiōnios g166)
Samamoodi nagu patt valitses meid ja tõi meile surma, valitseb nüüd arm ning teeb meid õigeks Jumala ees ja annab meile igavese elu Jeesuse Kristuse, meie Issanda kaudu. (aiōnios g166)
