Κατα Ματθαιον 22
1 Καὶ ἀποκριθεὶς ὁ Ἰησοῦς πάλιν εἶπεν ⸂ἐν παραβολαῖς αὐτοῖς λέγων·
Jeesus kõneles neile veel näitlikke lugusid kasutades.
2 Ὡμοιώθη ἡ βασιλεία τῶν οὐρανῶν ἀνθρώπῳ βασιλεῖ, ὅστις ἐποίησεν γάμους τῷ υἱῷ αὐτοῦ.
„Taevariik on nagu kuningas, kes korraldas oma pojale pulmapeo, “selgitas Jeesus.
3 καὶ ἀπέστειλεν τοὺς δούλους αὐτοῦ καλέσαι τοὺς κεκλημένους εἰς τοὺς γάμους, καὶ οὐκ ἤθελον ἐλθεῖν.
„Ta saatis oma sulased välja kõigi juurde, kes olid pulma kutsutud, et nad tuleksid kohale, kuid nad keeldusid.
4 πάλιν ἀπέστειλεν ἄλλους δούλους λέγων· Εἴπατε τοῖς κεκλημένοις· Ἰδοὺ τὸ ἄριστόν μου ⸀ἡτοίμακα οἱ ταῦροί μου καὶ τὰ σιτιστὰ τεθυμένα, καὶ πάντα ἕτοιμα· δεῦτε εἰς τοὺς γάμους.
Nii saatis ta välja veel sulaseid, korraldusega: „Öelge kutsutuile, et ma olen pulma peolaua valmis saanud. Härjad ja nuumvasikad on tapetud, kõik on valmis. Nii et tulge pulma!“
5 οἱ δὲ ἀμελήσαντες ἀπῆλθον, ⸀ὃςμὲν εἰς τὸν ἴδιον ἀγρόν, ⸁ὃςδὲ ⸀ἐπὶτὴν ἐμπορίαν αὐτοῦ·
Kuid nad eirasid kutset ja lahkusid. Üks läks oma põllule, teine äri eest hoolt kandma.
6 οἱ δὲ λοιποὶ κρατήσαντες τοὺς δούλους αὐτοῦ ὕβρισαν καὶ ἀπέκτειναν.
Ülejäänud võtsid kuninga sulased kinni, kohtlesid neid halvasti ja tapsid nad.
7 ⸂ὁ δὲ βασιλεὺς ὠργίσθη, καὶ πέμψας τὰ στρατεύματα αὐτοῦ ἀπώλεσεν τοὺς φονεῖς ἐκείνους καὶ τὴν πόλιν αὐτῶν ἐνέπρησεν.
Kuningas sai maruvihaseks. Ta saatis oma sõdurid neid mõrvareid hävitama ja nende linna maha põletama.
8 τότε λέγει τοῖς δούλοις αὐτοῦ· Ὁ μὲν γάμος ἕτοιμός ἐστιν, οἱ δὲ κεκλημένοι οὐκ ἦσαν ἄξιοι·
Siis ütles kuningas oma sulastele: „Pulma peolaud on valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud väärt osa saama.
9 πορεύεσθε οὖν ἐπὶ τὰς διεξόδους τῶν ὁδῶν, καὶ ὅσους ⸀ἐὰνεὕρητε καλέσατε εἰς τοὺς γάμους.
Minge tänavatele ja kutsuge pulma kõiki, keda leiate.“
10 καὶ ἐξελθόντες οἱ δοῦλοι ἐκεῖνοι εἰς τὰς ὁδοὺς συνήγαγον πάντας ⸀οὓςεὗρον, πονηρούς τε καὶ ἀγαθούς· καὶ ἐπλήσθη ὁ ⸀γάμοςἀνακειμένων.
Siis läksid sulased välja tänavatele ja tõid kaasa kõik, kelle leidsid, nii häid kui ka halbu. Peosaal sai täis.
11 εἰσελθὼν δὲ ὁ βασιλεὺς θεάσασθαι τοὺς ἀνακειμένους εἶδεν ἐκεῖ ἄνθρωπον οὐκ ἐνδεδυμένον ἔνδυμα γάμου·
Aga kui kuningas tuli külalistega kohtuma, märkas ta üht meest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.
12 καὶ λέγει αὐτῷ· Ἑταῖρε, πῶς εἰσῆλθες ὧδε μὴ ἔχων ἔνδυμα γάμου; ὁ δὲ ἐφιμώθη.
Kuningas küsis mehelt: „Mu sõber, kuidas sa ilma pulmarõivata siia sisse said?“Mehel ei olnud midagi öelda.
13 τότε ⸂ὁ βασιλεὺς εἶπεν τοῖς διακόνοις· Δήσαντες αὐτοῦ πόδας καὶ χεῖρας ⸂ἐκβάλετε αὐτὸν εἰς τὸ σκότος τὸ ἐξώτερον· ἐκεῖ ἔσται ὁ κλαυθμὸς καὶ ὁ βρυγμὸς τῶν ὀδόντων.
Siis kuningas käskis oma sulaseid: „Siduge ta käed ja jalad kinni ning heitke ta pimedusse, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.“
14 πολλοὶ γάρ εἰσιν κλητοὶ ὀλίγοι δὲ ἐκλεκτοί.
Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.“
15 Τότε πορευθέντες οἱ Φαρισαῖοι συμβούλιον ἔλαβον ὅπως αὐτὸν παγιδεύσωσιν ἐν λόγῳ.
Siis variserid lahkusid ja tulid kokku, et sepitseda plaani, kuidas nad saaksid tema sõnadega ta lõksu püüda.
16 καὶ ἀποστέλλουσιν αὐτῷ τοὺς μαθητὰς αὐτῶν μετὰ τῶν Ἡρῳδιανῶν ⸀λέγοντες Διδάσκαλε, οἴδαμεν ὅτι ἀληθὴς εἶ καὶ τὴν ὁδὸν τοῦ θεοῦ ἐν ἀληθείᾳ διδάσκεις, καὶ οὐ μέλει σοι περὶ οὐδενός, οὐ γὰρ βλέπεις εἰς πρόσωπον ἀνθρώπων·
Nad saatsid oma jüngrid tema juurde koos Heroodese pooldajatega. „Õpetaja, me teame, et sa oled ausameelne inimene ja et sa õpetad, et Jumala tee on tõde, “alustasid nad. „Sa ei lase end kellelgi mõjutada ja sa ei hooli auastmest ega seisusest.
17 εἰπὸν οὖν ἡμῖν τί σοι δοκεῖ· ἔξεστιν δοῦναι κῆνσον Καίσαρι ἢ οὔ;
Anna siis meile teada oma arvamus. Kas on õige maksta keisrile makse või mitte?“
18 γνοὺς δὲ ὁ Ἰησοῦς τὴν πονηρίαν αὐτῶν εἶπεν· Τί με πειράζετε, ὑποκριταί;
Jeesus teadis, et nende ajendid olid kurjad. Ta küsis neilt: „Miks te üritate mind lõksu püüda, te silmakirjatsejad?
19 ἐπιδείξατέ μοι τὸ νόμισμα τοῦ κήνσου. οἱ δὲ προσήνεγκαν αὐτῷ δηνάριον.
Näidake mulle münti, mida kasutatakse maksu tasumiseks.“Nad tõid talle ühe denaari näha.
20 καὶ λέγει αὐτοῖς· Τίνος ἡ εἰκὼν αὕτη καὶ ἡ ἐπιγραφή;
„Kelle pilt ja kelle tiitel on siia graveeritud?“küsis ta neilt.
21 λέγουσιν ⸀αὐτῷ Καίσαρος. τότε λέγει αὐτοῖς· Ἀπόδοτε οὖν τὰ Καίσαρος Καίσαρι καὶ τὰ τοῦ θεοῦ τῷ θεῷ.
„Keisri, “vastasid nad. „Keisrile tuleb anda tagasi see, mis keisrile kuulub, ja Jumalale see, mis Jumalale kuulub, “ütles ta neile.
22 καὶ ἀκούσαντες ἐθαύμασαν, καὶ ἀφέντες αὐτὸν ἀπῆλθαν.
Kui nad Jeesuse vastust kuulsid, olid nad jahmunud. Nad läksid ära ja jätsid ta rahule.
23 Ἐν ἐκείνῃ τῇ ἡμέρᾳ προσῆλθον αὐτῷ Σαδδουκαῖοι, ⸀λέγοντεςμὴ εἶναι ἀνάστασιν, καὶ ἐπηρώτησαν αὐτὸν
Hiljem samal päeval tulid tema juurde mõned saduserid. (Nemad on need, kes ütlevad, et ülestõusmist ei ole.)
24 λέγοντες· Διδάσκαλε, Μωϋσῆς εἶπεν· Ἐάν τις ἀποθάνῃ μὴ ἔχων τέκνα, ἐπιγαμβρεύσει ὁ ἀδελφὸς αὐτοῦ τὴν γυναῖκα αὐτοῦ καὶ ἀναστήσει σπέρμα τῷ ἀδελφῷ αὐτοῦ.
Nad küsisid talt: „Õpetaja, Mooses ütles, et kui abielus mees sureb ilma lapsi saamata, peaks ta vend tema lesega abielluma ja oma venna jaoks lapsi saama.
25 ἦσαν δὲ παρʼ ἡμῖν ἑπτὰ ἀδελφοί· καὶ ὁ πρῶτος ⸀γήμαςἐτελεύτησεν, καὶ μὴ ἔχων σπέρμα ἀφῆκεν τὴν γυναῖκα αὐτοῦ τῷ ἀδελφῷ αὐτοῦ·
Meie kandis elas kord seitse venda. Esimene abiellus ja suri ning kuna tal ei olnud lapsi, jättis ta oma lese oma vennale.
26 ὁμοίως καὶ ὁ δεύτερος καὶ ὁ τρίτος, ἕως τῶν ἑπτά·
Sama juhtus teise ja kolmanda vennaga, kuni seitsmendani välja.
27 ὕστερον δὲ πάντων ἀπέθανεν ⸀ἡγυνή.
Lõpuks suri ka see naine.
28 ἐν τῇ ⸂ἀναστάσει οὖν τίνος τῶν ἑπτὰ ἔσται γυνή; πάντες γὰρ ἔσχον αὐτήν.
Kui nüüd ülestõusmine tuleb, kelle naiseks ta neist seitsmest vennast saab, sest ta oli abielus nende kõigiga?“
29 Ἀποκριθεὶς δὲ ὁ Ἰησοῦς εἶπεν αὐτοῖς· Πλανᾶσθε μὴ εἰδότες τὰς γραφὰς μηδὲ τὴν δύναμιν τοῦ θεοῦ·
Jeesus vastas: „Teie viga on, et te ei tunne Pühakirja ega seda, mida Jumal suudab teha.
30 ἐν γὰρ τῇ ἀναστάσει οὔτε γαμοῦσιν οὔτε ⸀γαμίζονται ἀλλʼ ὡς ἄγγελοι ⸀θεοῦἐν ⸀τῷοὐρανῷ εἰσιν·
Sest ülestõusmises ei võeta naisi ega minda mehele − siis ollakse nagu taeva inglid.
31 περὶ δὲ τῆς ἀναστάσεως τῶν νεκρῶν οὐκ ἀνέγνωτε τὸ ῥηθὲν ὑμῖν ὑπὸ τοῦ θεοῦ λέγοντος·
Mis puutub surnute ülestõusmisesse, siis kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile ütles:
32 Ἐγώ εἰμι ὁ θεὸςἈβραὰμ καὶ ὁ θεὸς Ἰσαὰκ καὶ ὁ θεὸς Ἰακώβ; οὐκ ἔστιν ⸂ὁ θεὸς⸃ νεκρῶν ἀλλὰ ζώντων.
„Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal“? Ta ei ole surnute, vaid elavate Jumal.“
33 καὶ ἀκούσαντες οἱ ὄχλοι ἐξεπλήσσοντο ἐπὶ τῇ διδαχῇ αὐτοῦ.
Kui rahvahulgad tema sõnu kuulsid, olid nad tema õpetusest hämmastuses.
34 Οἱ δὲ Φαρισαῖοι ἀκούσαντες ὅτι ἐφίμωσεν τοὺς Σαδδουκαίους συνήχθησαν ἐπὶ τὸ αὐτό.
Kui variserid kuulsid, et ta oli saduseride suu sulgenud, tulid nad kokku ja esitasid veel küsimusi.
35 καὶ ἐπηρώτησεν εἷς ἐξ αὐτῶν νομικὸς πειράζων ⸀αὐτόν
Nende hulgast üks, kes oli seadusetundja, esitas talle küsimuse, üritades teda lõksu püüda:
36 Διδάσκαλε, ποία ἐντολὴ μεγάλη ἐν τῷ νόμῳ;
„Õpetaja, missugune on tähtsaim käsk seaduses?“
37 ὁ ⸀δὲἔφη αὐτῷ· Ἀγαπήσεις κύριον τὸν θεόν σου ἐν ὅλῃ ⸀τῇκαρδίᾳ σου καὶ ἐν ὅλῃ ⸁τῇψυχῇ σου καὶ ἐν ὅλῃ τῇ διανοίᾳ σου·
Jeesus ütles neile: „„Armasta Issandat, oma Jumalat, kõiges, mida sa mõtled, kõiges, mida sa tunned, ja kõiges, mida sa teed.“
38 αὕτη ἐστὶν ⸂ἡ μεγάλη καὶ πρώτη ἐντολή.
See on tähtsaim käsk, esimene käsk.
39 Δευτέρα ⸀δὲὁμοία ⸀αὐτῇ Ἀγαπήσεις τὸν πλησίον σου ὡς σεαυτόν.
Teine on üsna samasugune: „Armasta oma kaasinimest nagu iseennast.“
40 ἐν ταύταις ταῖς δυσὶν ἐντολαῖς ὅλος ὁ νόμος ⸂κρέμαται καὶ οἱ προφῆται.
Kogu piibellik seadus ja prohvetite kirjutised tuginevad neile kahele käsule.“
41 Συνηγμένων δὲ τῶν Φαρισαίων ἐπηρώτησεν αὐτοὺς ὁ Ἰησοῦς
Kuna variserid olid sinna kogunenud, esitas Jeesus neile küsimuse.
42 λέγων· Τί ὑμῖν δοκεῖ περὶ τοῦ χριστοῦ; τίνος υἱός ἐστιν; λέγουσιν αὐτῷ· Τοῦ Δαυίδ.
„Mida te arvate Messiast?“küsis ta. „Kelle poeg ta on?“„Taaveti poeg, “vastasid nad.
43 λέγει αὐτοῖς· Πῶς οὖν Δαυὶδ ἐν πνεύματι ⸂καλεῖ αὐτὸν κύριον λέγων·
„Aga kuidas saab Taavet inspireeritult nimetada teda Issandaks?“küsis Jeesus neilt. „Ta ütleb:
44 ⸀Εἶπενκύριος τῷ κυρίῳ μου· Κάθου ἐκ δεξιῶν μου ἕως ἂν θῶ τοὺς ἐχθρούς σου ⸀ὑποκάτωτῶν ποδῶν σου;
„Issand ütles minu Issandale: istu mu paremale käele, kuni ma su vaenlased võidan.“
45 εἰ οὖν Δαυὶδ καλεῖ αὐτὸν κύριον, πῶς υἱὸς αὐτοῦ ἐστιν;
Kui Taavet nimetas teda Issandaks, kuidas saab ta siis tema poeg olla?“
46 καὶ οὐδεὶς ἐδύνατο ⸂ἀποκριθῆναι αὐτῷ λόγον, οὐδὲ ἐτόλμησέν τις ἀπʼ ἐκείνης τῆς ἡμέρας ἐπερωτῆσαι αὐτὸν οὐκέτι.
Keegi ei osanud talle vastata ja nüüdsest peale ei söandanud keegi enam talle küsimusi esitada.
