< Προς Κορινθιους Β΄ 3 >

1 Ἀρχόμεθα πάλιν ἑαυτοὺς ⸀συνιστάνειν ⸀ἢμὴ χρῄζομεν ὥς τινες συστατικῶν ἐπιστολῶν πρὸς ὑμᾶς ἢ ἐξ ⸀ὑμῶν
Kas peame hakkama jälle ennast kiitma? Või kas vajame nagu mõned inimesed soovituskirju teie jaoks või teie käest?
2 ἡ ἐπιστολὴ ἡμῶν ὑμεῖς ἐστε, ἐγγεγραμμένη ἐν ταῖς καρδίαις ἡμῶν, γινωσκομένη καὶ ἀναγινωσκομένη ὑπὸ πάντων ἀνθρώπων·
Teie oletegi meie kiri, kirjutatud meie südamesse, kõigile inimestele arusaadav ja loetav.
3 φανερούμενοι ὅτι ἐστὲ ἐπιστολὴ Χριστοῦ διακονηθεῖσα ὑφʼ ἡμῶν, ἐγγεγραμμένη οὐ μέλανι ἀλλὰ πνεύματι θεοῦ ζῶντος, οὐκ ἐν πλαξὶν λιθίναις ἀλλʼ ἐν πλαξὶν καρδίαις σαρκίναις.
Teist on avalikult näha, et te olete Kristuse kiri, meie teenistuse tulemus, kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, mitte kivitahvlitele, vaid inimsüdametesse.
4 Πεποίθησιν δὲ τοιαύτην ἔχομεν διὰ τοῦ Χριστοῦ πρὸς τὸν θεόν.
Selline usaldus Jumala vastu on meil aga Kristuse kaudu.
5 οὐχ ὅτι ⸂ἀφʼ ἑαυτῶν ἱκανοί ἐσμεν λογίσασθαί τι ὡς ἐξ ⸀αὑτῶν ἀλλʼ ἡ ἱκανότης ἡμῶν ἐκ τοῦ θεοῦ,
Me ei ole väärt kirjutama midagi enda arvele. Meie väärilisus tuleb Jumalalt.
6 ὃς καὶ ἱκάνωσεν ἡμᾶς διακόνους καινῆς διαθήκης, οὐ γράμματος ἀλλὰ πνεύματος, τὸ γὰρ γράμμα ἀποκτέννει, τὸ δὲ πνεῦμα ζῳοποιεῖ.
Tema teeb meid vääriliseks teenima uut lepingut, mitte kirjatähte, vaid Vaimu lepingut, sest kirjatäht surmab, aga Vaim teeb elavaks.
7 Εἰ δὲ ἡ διακονία τοῦ θανάτου ἐν ⸀γράμμασιν⸀ἐντετυπωμένηλίθοις ἐγενήθη ἐν δόξῃ, ὥστε μὴ δύνασθαι ἀτενίσαι τοὺς υἱοὺς Ἰσραὴλ εἰς τὸ πρόσωπον Μωϋσέως διὰ τὴν δόξαν τοῦ προσώπου αὐτοῦ τὴν καταργουμένην,
Aga kui teenistus, mis tõi surma ja raiuti tähtedega kivisse, tuli säärases auhiilguses, et Iisraeli rahvas ei suutnud hoida pilku Moosese näol, mis ometi oli kaduv,
8 πῶς οὐχὶ μᾶλλον ἡ διακονία τοῦ πνεύματος ἔσται ἐν δόξῃ;
kui suure hiilgusega on siis Vaimu teenistus?
9 εἰ γὰρ ⸂τῇ διακονίᾳ τῆς κατακρίσεως δόξα, πολλῷ μᾶλλον περισσεύει ἡ διακονία τῆς ⸀δικαιοσύνηςδόξῃ.
Kui süüdimõistmise toonud teenistuselgi oli hiilgus, siis kui palju kirkam on see teenistus, mis toob õiguse?
10 καὶ γὰρ οὐ δεδόξασται τὸ δεδοξασμένον ἐν τούτῳ τῷ μέρει ⸀εἵνεκεντῆς ὑπερβαλλούσης δόξης·
Tõepoolest, kunagine hiilgus on kaotanud oma sära selle ületava kirkuse tõttu!
11 εἰ γὰρ τὸ καταργούμενον διὰ δόξης, πολλῷ μᾶλλον τὸ μένον ἐν δόξῃ.
Ja kui see, mis on ajutine, on tulnud auhiilguses, kui palju enam on kirkuses see, mis jääb püsima.
12 Ἔχοντες οὖν τοιαύτην ἐλπίδα πολλῇ παρρησίᾳ χρώμεθα,
Et meil on selline lootus, siis me räägime täie julgusega.
13 καὶ οὐ καθάπερ Μωϋσῆς ἐτίθει κάλυμμα ἐπὶ τὸ πρόσωπον ⸀αὐτοῦ πρὸς τὸ μὴ ἀτενίσαι τοὺς υἱοὺς Ἰσραὴλ εἰς τὸ τέλος τοῦ καταργουμένου.
Me ei pea tegema nagu Mooses, kes kattis looriga kinni oma palge, et Iisraeli rahvas ei näeks selle mööduva hiilguse lõppu.
14 ἀλλὰ ἐπωρώθη τὰ νοήματα αὐτῶν. ἄχρι γὰρ τῆς σήμερον ⸀ἡμέραςτὸ αὐτὸ κάλυμμα ἐπὶ τῇ ἀναγνώσει τῆς παλαιᾶς διαθήκης μένει μὴ ἀνακαλυπτόμενον, ⸀ὅτιἐν Χριστῷ καταργεῖται,
Aga nende mõtteviis on kivistunud, ja kuni tänase päevani on neil Vana Testamendi lugemise peal kate. Seda ei kergitata, sest see eemaldatakse alles Kristuses.
15 ἀλλʼ ἕως σήμερον ἡνίκα ⸂ἂν ἀναγινώσκηται Μωϋσῆς κάλυμμα ἐπὶ τὴν καρδίαν αὐτῶν κεῖται·
Tänase päevani, kui Moosest loetakse, on nende südamed kaetud.
16 ἡνίκα ⸂δὲ ἐὰν ἐπιστρέψῃ πρὸς κύριον, περιαιρεῖται τὸ κάλυμμα.
Aga kui nende süda pöördub Issanda poole, siis võetakse kate ära.
17 ὁ δὲ κύριος τὸ πνεῦμά ἐστιν· οὗ δὲ τὸ πνεῦμα ⸀κυρίου ἐλευθερία.
Sest Issand on Vaim, ja kus on Issanda Vaim, seal on vabadus!
18 ἡμεῖς δὲ πάντες ἀνακεκαλυμμένῳ προσώπῳ τὴν δόξαν κυρίου κατοπτριζόμενοι τὴν αὐτὴν εἰκόνα μεταμορφούμεθα ἀπὸ δόξης εἰς δόξαν, καθάπερ ἀπὸ κυρίου πνεύματος.
Aga meid kõiki, kes me katmata näoga Issanda kirkust peegeldame, muudetakse tema sarnaseks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.

< Προς Κορινθιους Β΄ 3 >