< Προς Κορινθιους Α΄ 9 >
1 Οὐκ εἰμὶ ⸂ἐλεύθερος; οὐκ εἰμὶ ἀπόστολος⸃; οὐχὶ ⸀Ἰησοῦν τὸν κύριον ἡμῶν ἑόρακα; οὐ τὸ ἔργον μου ὑμεῖς ἐστε ἐν κυρίῳ;
Eks ma ole vaba? Eks ma ole apostel? Eks ma ole näinud meie Issandat Jeesust? Eks teie ole minu töö vili Issandas?
2 εἰ ἄλλοις οὐκ εἰμὶ ἀπόστολος, ἀλλά γε ὑμῖν εἰμι, ἡ γὰρ σφραγίς ⸂μου τῆς ἀποστολῆς ὑμεῖς ἐστε ἐν κυρίῳ.
Kui ma ka teistele ei ole apostel, siis teile olen ometi. Teie olete minu apostliameti pitser Issandas.
3 Ἡ ἐμὴ ἀπολογία τοῖς ἐμὲ ἀνακρίνουσίν ⸂ἐστιν αὕτη.
See on minu kaitsekõne neile, kes mind arvustavad.
4 μὴ οὐκ ἔχομεν ἐξουσίαν φαγεῖν καὶ ⸀πεῖν
Kas meil ei ole õigust süüa ja juua?
5 μὴ οὐκ ἔχομεν ἐξουσίαν ἀδελφὴν γυναῖκα περιάγειν, ὡς καὶ οἱ λοιποὶ ἀπόστολοι καὶ οἱ ἀδελφοὶ τοῦ κυρίου καὶ Κηφᾶς;
Kas meil ei ole õigust võtta usklikku naist, nagu on teistel apostlitel, Issanda vendadel ja Keefasel?
6 ἢ μόνος ἐγὼ καὶ Βαρναβᾶς οὐκ ἔχομεν ἐξουσίαν ⸀μὴἐργάζεσθαι;
Või oleme mina ja Barnabas ainsad, kel pole õigust elada tööd tegemata?
7 τίς στρατεύεται ἰδίοις ὀψωνίοις ποτέ; τίς φυτεύει ἀμπελῶνα καὶ ⸂τὸν καρπὸν αὐτοῦ οὐκ ἐσθίει; ⸀τίςποιμαίνει ποίμνην καὶ ἐκ τοῦ γάλακτος τῆς ποίμνης οὐκ ἐσθίει;
Milline sõdur teenib omal kulul? Kes rajab viinamäe ja ei söö viinamarju? Milline karjus ei joo oma karja piima?
8 Μὴ κατὰ ἄνθρωπον ταῦτα λαλῶ ἢ ⸂καὶ ὁ νόμος ταῦτα οὐ λέγει;
Kas ma räägin seda inimliku meelevallaga? Kas Seadus ei ütle sedasama?
9 ἐν γὰρ τῷ Μωϋσέως νόμῳ γέγραπται· Οὐ ⸀κημώσειςβοῦν ἀλοῶντα. μὴ τῶν βοῶν μέλει τῷ θεῷ,
Moosese Seaduses on kirjutatud: „Ära seo kinni pahmast tallava härja suud!“Kas Jumal peab silmas härga?
10 ἢ διʼ ἡμᾶς πάντως λέγει; διʼ ἡμᾶς γὰρ ἐγράφη, ὅτι ⸂ὀφείλει ἐπʼ ἐλπίδι ὁ ἀροτριῶν ἀροτριᾶν, καὶ ὁ ἀλοῶν ⸂ἐπʼ ἐλπίδι τοῦ μετέχειν.
Või ütleb ta seda pigem meie pärast? Jah, meie pärast on kirjutatud, et nii kündja kui rehepeksja peavad töötama lootuses saada osa.
11 εἰ ἡμεῖς ὑμῖν τὰ πνευματικὰ ἐσπείραμεν, μέγα εἰ ἡμεῖς ὑμῶν τὰ σαρκικὰ θερίσομεν;
Kui me oleme teie seas külvanud vaimulikku seemet, kas seda on siis palju, kui lõikame teilt materiaalset saaki?
12 εἰ ἄλλοι τῆς ⸂ὑμῶν ἐξουσίας μετέχουσιν, οὐ μᾶλλον ἡμεῖς; Ἀλλʼ οὐκ ἐχρησάμεθα τῇ ἐξουσίᾳ ταύτῃ, ἀλλὰ πάντα στέγομεν ἵνα μή ⸂τινα ἐγκοπὴν⸃ δῶμεν τῷ εὐαγγελίῳ τοῦ Χριστοῦ.
Kui teistel on see õigus teie toetusele, eks meil ole seda veel enam? Kuid meie ei ole seda õigust kasutanud, vaid me talume raskusi, et meie ei saaks kuidagi takistuseks Kristuse evangeeliumi levikule.
13 οὐκ οἴδατε ὅτι οἱ τὰἱερὰ ἐργαζόμενοι ⸀τὰ ἐκ τοῦ ἱεροῦ ἐσθίουσιν, οἱ τῷ θυσιαστηρίῳ ⸀παρεδρεύοντεςτῷ θυσιαστηρίῳ συμμερίζονται;
Eks teie tea, et need, kes templis töötavad, saavad templist ka oma toidu, ja need, kes altari juures teenivad, saavad osa altaril ohverdatust?
14 οὕτως καὶ ὁ κύριος διέταξεν τοῖς τὸ εὐαγγέλιον καταγγέλλουσιν ἐκ τοῦ εὐαγγελίου ζῆν.
Nii on ka Issand seadnud, et evangeeliumi kuulutajad saaksid evangeeliumist elatise.
15 Ἐγὼ δὲ ⸂οὐ κέχρημαι οὐδενὶ τούτων. οὐκ ἔγραψα δὲ ταῦτα ἵνα οὕτως γένηται ἐν ἐμοί, καλὸν γάρ μοι μᾶλλον ἀποθανεῖν ἤ— τὸ καύχημά μου ⸂οὐδεὶς κενώσει.
Mina aga ei ole neist õigustest kasutanud midagi. Ma ei kirjuta ka selleks, et seda tulevikus teha. Pigem ma sureksin. Keegi ei saa võtta minult mu kiitlemise alust!
16 ἐὰν γὰρ εὐαγγελίζωμαι, οὐκ ἔστιν μοι καύχημα, ἀνάγκη γάρμοι ἐπίκειται· οὐαὶ ⸀γάρ μοί ἐστιν ἐὰν μὴ ⸀εὐαγγελίσωμαι
Sest kui ma evangeeliumi kuulutan, ei saa ma sellega kiidelda. Mulle on ju pandud kohustus seda teha. Seepärast häda mulle, kui ma evangeeliumi ei kuuluta!
17 εἰ γὰρ ἑκὼν τοῦτο πράσσω, μισθὸν ἔχω· εἰ δὲ ἄκων, οἰκονομίαν πεπίστευμαι.
Kui ma teen oma tööd vabal valikul, siis ma saan selle eest tasu. Aga kui ma teen seda sunniviisil, siis on see ometi mulle usaldatud ülesanne.
18 τίς οὖν ⸀μούἐστιν ὁ μισθός; ἵνα εὐαγγελιζόμενος ἀδάπανον θήσω τὸ ⸀εὐαγγέλιον εἰς τὸ μὴ καταχρήσασθαι τῇ ἐξουσίᾳ μου ἐν τῷ εὐαγγελίῳ.
Mis siis on minu tasu? Just see, et evangeeliumi kuulutades kuulutan ma seda tasuta ega kasuta oma õigust, mis käib evangeeliumiga koos.
19 Ἐλεύθερος γὰρ ὢν ἐκ πάντων πᾶσιν ἐμαυτὸν ἐδούλωσα, ἵνα τοὺς πλείονας κερδήσω·
Sest olles küll vaba ja sõltumatu kõigist, olen ma hakanud kõikide orjaks, et võita Kristusele võimalikult paljud.
20 καὶ ἐγενόμην τοῖς Ἰουδαίοις ὡς Ἰουδαῖος, ἵνα Ἰουδαίους κερδήσω· τοῖς ὑπὸ νόμον ὡς ὑπὸ νόμον, ⸂μὴ ὢν αὐτὸς ὑπὸ νόμον, ἵνα τοὺς ὑπὸ νόμον κερδήσω·
Juutidele olen ma nagu juut, et võita juute Kristusele; Moosese seaduse all olijaile nagu seadusealune (kuigi ma seda ei ole), et võita seadusealuseid.
21 τοῖς ἀνόμοις ὡς ἄνομος, μὴ ὢν ἄνομος ⸀θεοῦἀλλʼ ἔννομος ⸀Χριστοῦ ἵνα ⸀κερδάνω⸀τοὺςἀνόμους·
Väljaspool käsuseadust olijaile olen ma nagu väljaspool käsuseadust (ehkki ma ei ole tegelikult väljaspool Jumala seadust, vaid Kristuse seaduse all), et võiksin võita seaduseväliseid.
22 ἐγενόμην τοῖς ⸀ἀσθενέσινἀσθενής, ἵνα τοὺς ἀσθενεῖς κερδήσω· τοῖς πᾶσιν ⸀γέγοναπάντα, ἵνα πάντως τινὰς σώσω.
Nõrkadele olen ma nõrk, et võita nõrku. Ma olen kõikidele kõigeks, et päästa kasvõi mõned.
23 ⸀πάνταδὲ ποιῶ διὰ τὸ εὐαγγέλιον, ἵνα συγκοινωνὸς αὐτοῦ γένωμαι.
Seda kõike teen ma evangeeliumi pärast, et minulgi oleks osa selle õnnistustest.
24 Οὐκ οἴδατε ὅτι οἱ ἐν σταδίῳ τρέχοντες πάντες μὲν τρέχουσιν, εἷς δὲ λαμβάνει τὸ βραβεῖον; οὕτως τρέχετε ἵνα καταλάβητε.
Eks te tea, et võidujooksu jooksevad küll kõik, kuid auhinna saab ainult üks? Siis jookske nii, et teie saate selle auhinna!
25 πᾶς δὲ ὁ ἀγωνιζόμενος πάντα ἐγκρατεύεται, ἐκεῖνοι μὲν οὖν ἵνα φθαρτὸν στέφανον λάβωσιν, ἡμεῖς δὲ ἄφθαρτον.
Iga võistleja allutab end rangele treeningule. Nad teevad seda närtsiva võidupärja pärast. Meid aga ootab pärg, mis ei närtsi iialgi.
26 ἐγὼ τοίνυν οὕτως τρέχω ὡς οὐκ ἀδήλως, οὕτως πυκτεύω ὡς οὐκ ἀέρα δέρων·
Nõnda siis ei jookse ma sihitult ega võitle nagu tuult pekstes,
27 ἀλλὰ ὑπωπιάζω μου τὸ σῶμα καὶ δουλαγωγῶ, μή πως ἄλλοις κηρύξας αὐτὸς ἀδόκιμος γένωμαι.
vaid ma kohtlen oma ihu karmilt ja sunnin teda endale alluma, et teistele kuulutades ma ise ei muutuks kõlbmatuks.