< Προς Ρωμαιους 3 >
1 Τί οὖν τὸ περισσὸν τοῦ Ἰουδαίου, ἢ τίς ἡ ὠφέλεια τῆς περιτομῆς;
Kas siis juudil on mingi eelis? Kas ümberlõikamine annab mingi eesõiguse?
2 πολὺ κατὰ πάντα τρόπον. πρῶτον μὲν γὰρ ὅτι ἐπιστεύθησαν τὰ λόγια τοῦ Θεοῦ.
Jah, palju eesõigusi! Kõigepealt usaldati Jumala sõnum neile.
3 τί γάρ; εἰ ἠπίστησάν τινες, μὴ ἡ ἀπιστία αὐτῶν τὴν πίστιν τοῦ Θεοῦ καταργήσει;
Mis siis, kui mõni neist ei uskunud Jumalasse? Kas see, et neil puudub usk Jumalasse, kaotab Jumala usaldusväärsuse?
4 μὴ γένοιτο· γινέσθω δὲ ὁ Θεὸς ἀληθής, πᾶς δὲ ἄνθρωπος ψεύστης, καθάπερ γέγραπται Ὅπως ἂν δικαιωθῇς ἐν τοῖς λόγοις σου καὶ νικήσεις ἐν τῷ κρίνεσθαί σε.
Muidugi mitte! Isegi kui tuleb välja, et kõik teised valetavad, räägib Jumal alati tõtt. Nagu Pühakiri ütleb: „See, mida sina ütled, osutub õigeks, ja kui su üle kohut mõistetakse, võidad sa oma kohtuasja.“
5 εἰ δὲ ἡ ἀδικία ἡμῶν Θεοῦ δικαιοσύνην συνίστησιν, τί ἐροῦμεν; μὴ ἄδικος ὁ Θεὸς ὁ ἐπιφέρων τὴν ὀργήν; κατὰ ἄνθρωπον λέγω.
Aga kui fakt, et meie eksime, aitab näidata, et Jumalal on õigus, mida peaksime siis järeldama? Et Jumal eksib meie üle kohtuotsust langetades? (Ma räägin siin inimlikust perspektiivist.)
6 μὴ γένοιτο· ἐπεὶ πῶς κρινεῖ ὁ Θεὸς τὸν κόσμον;
Muidugi mitte! Kuidas muidu saaks Jumal maailma üle kohut mõista?
7 εἰ δὲ ἡ ἀλήθεια τοῦ Θεοῦ ἐν τῷ ἐμῷ ψεύσματι ἐπερίσσευσεν εἰς τὴν δόξαν αὐτοῦ, τί ἔτι κἀγὼ ὡς ἁμαρτωλὸς κρίνομαι;
Keegi ütleks: „Miks ma olen ikkagi süüdi mõistetud kui patune, kui minu valede kõrval muutuvad Jumala tõde ja Tema au veel ilmselgemaks?“
8 καὶ μὴ καθὼς βλασφημούμεθα καὶ καθώς φασίν τινες ἡμᾶς λέγειν ὅτι Ποιήσωμεν τὰ κακὰ ἵνα ἔλθῃ τὰ ἀγαθά; ὧν τὸ κρίμα ἔνδικόν ἐστιν.
Kas nii, et „Las patt toob kaasa head“? Mõned inimesed on laimavalt süüdistanud meid, nagu oleksime seda öelnud. Nad tuleks õigusega hukka mõista!
9 Τί οὖν; προεχόμεθα; οὐ πάντως· προῃτιασάμεθα γὰρ Ἰουδαίους τε καὶ Ἕλληνας πάντας ὑφ’ ἁμαρτίαν εἶναι,
Niisiis, kas meie, juudid, oleme paremad kui teised? Kindlasti mitte! Tuletage meelde, et oleme juba tõendanud, et mõlemad, nii juudid kui ka võõramaalased, on patu kontrolli all.
10 καθὼς γέγραπται ὅτι Οὐκ ἔστιν δίκαιος οὐδὲ εἷς,
Nagu Pühakiri ütleb: „Keegi ei tee seda, mis on õige, mitte üksainuski.
11 οὐκ ἔστιν ὁ συνίων, οὐκ ἔστιν ὁ ἐκζητῶν τὸν Θεόν·
Keegi ei mõista, keegi ei otsi Jumalat.
12 πάντες ἐξέκλιναν, ἅμα ἠχρεώθησαν· οὐκ ἔστιν ὁ ποιῶν χρηστότητα, οὐκ ἔστιν ἕως ἑνός.
Kõik on talle selja pööranud; kõik teevad seda, mis on täiesti vale. Keegi ei tee seda, mis on hea, mitte üksainuski.
13 τάφος ἀνεῳγμένος ὁ λάρυγξ αὐτῶν, ταῖς γλώσσαις αὐτῶν ἐδολιοῦσαν, ἰὸς ἀσπίδων ὑπὸ τὰ χείλη αὐτῶν·
Nende kurk on nagu avatud haud, nende keel levitab pettust, nende huuled nõretavad maomürgist.
14 ὧν τὸ στόμα ἀρᾶς καὶ πικρίας γέμει·
Nende suu on täis meelekibedust ja needusi,
15 ὀξεῖς οἱ πόδες αὐτῶν ἐκχέαι αἷμα,
ja nad on nobedad valu ja surma põhjustama.
16 σύντριμμα καὶ ταλαιπωρία ἐν ταῖς ὁδοῖς αὐτῶν,
Nende tee viib hävingusse ja õnnetusse;
17 καὶ ὁδὸν εἰρήνης οὐκ ἔγνωσαν.
nad ei oska rahus elada.
18 οὐκ ἔστιν φόβος Θεοῦ ἀπέναντι τῶν ὀφθαλμῶν αὐτῶν.
Nad ei hooli üldse Jumala austamisest.“
19 Οἴδαμεν δὲ ὅτι ὅσα ὁ νόμος λέγει τοῖς ἐν τῷ νόμῳ λαλεῖ, ἵνα πᾶν στόμα φραγῇ καὶ ὑπόδικος γένηται πᾶς ὁ κόσμος τῷ Θεῷ·
On selge, et kõik seaduses kehtib nende kohta, kes elavad seaduse all, nii et kellelgi ei saaks olla vabandust, ja et kindlustada, et kõik kogu maailmas on Jumala ees vastutavad.
20 διότι ἐξ ἔργων νόμου οὐ δικαιωθήσεται πᾶσα σὰρξ ἐνώπιον αὐτοῦ· διὰ γὰρ νόμου ἐπίγνωσις ἁμαρτίας.
Sest seaduse nõuete täitmise kaudu ei saa keegi Jumala ees õigeks. Seadus üksnes aitab meil ära tunda, mis on tegelikult patt.
21 Νυνὶ δὲ χωρὶς νόμου δικαιοσύνη Θεοῦ πεφανέρωται, μαρτυρουμένη ὑπὸ τοῦ νόμου καὶ τῶν προφητῶν,
Aga nüüd on Jumala iseloomu headus ja õigsus nähtavaks saanud. See pole üldse seotud seaduse järgimisega, kuigi sellest räägivad seadus ja prohvetid.
22 δικαιοσύνη δὲ Θεοῦ διὰ πίστεως Ἰησοῦ Χριστοῦ, εἰς πάντας τοὺς πιστεύοντας· οὐ γάρ ἐστιν διαστολή·
See Jumala hea ja õige iseloom tuleb igaühele, kes usub Jeesusesse Kristusesse, neile, kes teda usaldavad. Ei ole tähtis, kes me oleme:
23 πάντες γὰρ ἥμαρτον καὶ ὑστεροῦνται τῆς δόξης τοῦ Θεοῦ,
me kõik oleme pattu teinud ja meist keegi ei küündi Jumala aulise ideaalini.
24 δικαιούμενοι δωρεὰν τῇ αὐτοῦ χάριτι διὰ τῆς ἀπολυτρώσεως τῆς ἐν Χριστῷ Ἰησοῦ·
Kuid oma tasuta armu anni kaudu teeb Jumal meid õigeks Kristuses, kes meid vabastab.
25 ὃν προέθετο ὁ Θεὸς ἱλαστήριον διὰ πίστεως ἐν τῷ αὐτοῦ αἵματι, εἰς ἔνδειξιν τῆς δικαιοσύνης αὐτοῦ διὰ τὴν πάρεσιν τῶν προγεγονότων ἁμαρτημάτων
Jumal andis Jeesuse avalikult kui kingituse, mis toob rahu neile, kes temasse usuvad, ja kes valas oma vere. Jumal tegi seda, et näidata, et ta on tõesti hea ja õiglane, sest eelnevalt oli ta viivitanud ja patud tähelepanuta jätnud,
26 ἐν τῇ ἀνοχῇ τοῦ Θεοῦ, πρὸς τὴν ἔνδειξιν τῆς δικαιοσύνης αὐτοῦ ἐν τῷ νῦν καιρῷ, εἰς τὸ εἶναι αὐτὸν δίκαιον καὶ δικαιοῦντα τὸν ἐκ πίστεως Ἰησοῦ.
kuid nüüd, praegusel ajal, tõestab Jumal, et ta on õiglane ja teeb seda, mis on õige, ning et ta teeb õigeks need, kes usuvad Jeesusesse.
27 Ποῦ οὖν ἡ καύχησις; ἐξεκλείσθη. διὰ ποίου νόμου; τῶν ἔργων; οὐχί, ἀλλὰ διὰ νόμου πίστεως.
Niisiis, kas meil on midagi, mille üle kiidelda? Üldsegi mitte, selle jaoks ei ole kohta! Ja miks siis? Sellepärast, et järgime seadust nõudeid täites? Ei, me järgime seadust Jumalasse uskudes.
28 λογιζόμεθα γὰρ δικαιοῦσθαι πίστει ἄνθρωπον χωρὶς ἔργων νόμου.
Me järeldame, et inimesed saavad õigeks Jumala ees nende usu kaudu temasse, mitte seaduse järgimise tõttu.
29 ἢ Ἰουδαίων ὁ Θεὸς μόνον; οὐχὶ καὶ ἐθνῶν; ναὶ καὶ ἐθνῶν,
Kas Jumal on üksnes juutide Jumal? Kas ta ei ole mitte ka teiste inimeste Jumal? Muidugi on!
30 εἴπερ εἷς ὁ Θεός, ὃς δικαιώσει περιτομὴν ἐκ πίστεως καὶ ἀκροβυστίαν διὰ τῆς πίστεως.
On ainult üks Jumal, ja tema teeb meid moraalselt õigeks temasse uskumise kaudu, ükskõik kas oleme juudid või võõramaalased.
31 νόμον οὖν καταργοῦμεν διὰ τῆς πίστεως; μὴ γένοιτο, ἀλλὰ νόμον ἱστάνομεν.
Kas see tähendab, et Jumalasse uskudes kõrvaldame seaduse? Muidugi mitte! Tegelikult me kinnitame seaduse tähtsust.