< Κατα Λουκαν 18 >

1 Έλεγε δε και παραβολήν προς αυτούς περί του ότι πρέπει πάντοτε να προσεύχωνται και να μη αποκάμνωσι,
Adudagi Jisuna mahakki tung inbasing aduda, matam pumnamakta haijagadabani aduga keidounungda pukning hantharoidabani haiba tambinaba pandam ama hairak-i,
2 λέγων· Κριτής τις ήτο εν τινί πόλει, όστις τον Θεόν δεν εφοβείτο και άνθρωπον δεν εντρέπετο.
“Karigumba Sahar amada Tengban Mapu kidaba migidamak karisu khandaba wayel mapu ama leirammi.
3 Ήτο δε χήρα τις εν εκείνη τη πόλει και ήρχετο προς αυτόν, λέγουσα· Εκδίκησόν με από του αντιδίκου μου.
Aduga sahar adumaktada lukhrabi amasu leirammi. Mahakna wayen mapu aduda tattana laktuna, ‘Eihakki yeknabagi mathakta achumba wayel toubiyu’ haina haijarammi.
4 Και μέχρι τινός δεν ηθέλησε· μετά δε ταύτα είπε καθ' εαυτόν· Αν και τον Θεόν δεν φοβώμαι και άνθρωπον δεν εντρέπωμαι,
Matam kuina wayen mapu aduna yaramde adubu mameidadi mahak masa mathanta haijarammi, ‘Eina Tengban Mapubu kidrabasu aduga migidamak karisu khandrabasu,
5 τουλάχιστον επειδή με ενοχλεί η χήρα αύτη, ας εκδικήσω αυτήν, διά να μη έρχηται πάντοτε και με βασανίζη.
lukhrabi asina eingonda awaba piduna leibagi maramna mahakkidamak ei achumba wayel tourage. Eina masi toudragadi mahakna asum laktuna eibu yetlaragani.’”
6 Και είπεν ο Κύριος· Ακούσατε τι λέγει ο άδικος κριτής·
Adudagi Ibungona makha tana hairak-i, “Wayel chumdaba mapu aduna haiba adu tao.
7 ο δε Θεός δεν θέλει κάμει την εκδίκησιν των εκλεκτών αυτού των βοώντων προς αυτόν ημέραν και νύκτα, αν και μακροθυμή δι' αυτούς;
Adunadi Tengban Mapuda ahing nungthil animakta mateng panbinaba haijariba Ibungo masamakki khandokkhraba mising adugidamak mahakna achumba wayel toubiroidra? Mahakna makhoibu mateng pangbada thinthaduna leigadra?
8 σας λέγω ότι θέλει κάμει την εκδίκησιν αυτών ταχέως. Πλην ο Υιός του ανθρώπου, όταν έλθη, άρα γε θέλει ευρεί την πίστιν επί της γης;
Eina nakhoida hairibasini, mahakna makhoigidmak achumba wayel thunamak toubigani. Adubu Migi Machanupa aduna lakpa matamda malem asida mangonda thajaba mi mahakna phanggadra?”
9 Είπε δε και προς τινάς, τους θαρρούντας εις εαυτούς ότι είναι δίκαιοι και καταφρονούντας τους λοιπούς, την παραβολήν ταύτην·
Adudagi Jisuna masa mathantabu achumba chatpani haina thajajaba aduga mi ateibuna hanthana khanba makhoising aduda pandam asimasu hairak-i,
10 Άνθρωποι δύο ανέβησαν εις το ιερόν διά να προσευχηθώσιν, ο εις Φαρισαίος και ο άλλος τελώνης.
“Nupa anikhak Mapugi Sanglenda haijanabagidamak kakhatlammi. Nupa amana phariseeni aduga amna kanggat khombani.
11 Ο Φαρισαίος σταθείς προσηύχετο καθ' εαυτόν ταύτα· Ευχαριστώ σοι, Θεέ, ότι δεν είμαι καθώς οι λοιποί άνθρωποι, άρπαγες, άδικοι, μοιχοί, ή και καθώς ούτος ο τελώνης·
Adudagi pharisee aduna lepkhattuna masagi maramda asumna haijakhi, ‘Tengban Mapu, eina nangbu thagatchari, eidi atoppa misinggumna namja-namtheknaba, pukchel sengdaba, amasung nupi lannaba mi natte aduga mapham asida leiriba kanggat khomba mi asigumbasu natte.
12 νηστεύω δις της εβδομάδος, αποδεκατίζω πάντα όσα έχω.
Eina chayol amada anirak chara helli aduga eigi leijaba pumnamakki saruk taragi ama nangonda pi.’
13 Και ο τελώνης μακρόθεν ιστάμενος, δεν ήθελεν ουδέ τους οφθαλμούς να υψώση εις τον ουρανόν, αλλ' έτυπτεν εις το στήθος αυτού, λέγων· Ο Θεός, ιλάσθητί μοι τω αμαρτωλώ.
Adubu kanggat khomba adunadi lapna leplaga mamai phaoba swargaromda yengkhatchaba ngamjadana leirammi aduga mahakna mathabak yeijaraduna hairak-i, ‘Tengban Mapu, papchenba eibu chanbiyu.’
14 Σας λέγω, Κατέβη ούτος εις τον οίκον αυτού δεδικαιωμένος μάλλον παρά εκείνος· διότι πας ο υψών εαυτόν θέλει ταπεινωθή, ο δε ταπεινών εαυτόν θέλει υψωθή.
Eina nakhoida hairibasini, madudi pharisee adu nattaduna kanggat khomba adubu Tengban Mapuna achumba chatpa oina singthanabiduna mayumda hankhirammi. Maramdi masa mathantabu chaohanjaba mi adubu nollukhangani aduga masa mathanta nollukchaba mi adubu chaohanbigani.”
15 Έφερον δε προς αυτόν και τα βρέφη, διά να εγγίζη αυτά· ιδόντες δε οι μαθηταί, επέπληξαν αυτούς.
Nongma mioi kharana makhoigi apikpa angangsingbu Jisuna khut thambiduna yaipha-thoujal pihannabagidamak Jisugi nakta puraklammi. Ibungogi tung-inbasing aduna madu ubada makhoida cheirammi.
16 Ο Ιησούς όμως προσκαλέσας αυτά, είπεν· Αφήσατε τα παιδία να έρχωνται προς εμέ, και μη εμποδίζετε αυτά· διότι των τοιούτων είναι η βασιλεία του Θεού.
Adubu Jisuna makhoibu kousinduna hairak-i, “Apikpa angangsingna eigi inakna lakchasanu, makhoibu khamganu, maramdi Tengban Mapugi leibak adu makhoi asigumbasinggini.
17 Αληθώς σας λέγω, Όστις δεν δεχθή την βασιλείαν του Θεού ως παιδίον, δεν θέλει εισέλθει εις αυτήν.
Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, apikpa angang amagumna Tengban Mapugi leibak adubu lousindaba kanagumba amatana Tengban Mapugi leibakta khak changloi.”
18 Και άρχων τις ηρώτησεν αυτόν λέγων· Διδάσκαλε αγαθέ, τι να πράξω διά να κληρονομήσω ζωήν αιώνιον; (aiōnios g166)
Nongma Jihudigi luchingba amana Jisuda asumna hanglammi, “Aphaba Oja Ibungo, lomba naidaba punsi phangjanaba eina kari toujagadage?” (aiōnios g166)
19 Και ο Ιησούς είπε προς αυτόν· Τι με λέγεις αγαθόν; ουδείς αγαθός ειμή εις ο Θεός.
Maduda Jisuna mangonda hairak-i, “Karigi nangna eingonda aphaba haina kouribano? Tengban Mapu nattana aphaba kana amata leite.
20 Τας εντολάς εξεύρεις· Μη μοιχεύσης, Μη φονεύσης, Μη κλέψης, Μη ψευδομαρτυρήσης, Τίμα τον πατέρα σου και την μητέρα σου.
Nahakna Tengban Mapugi wayel yathangsing asi khang-i: ‘Mitu-miwa lannaganu, mi hatkanu, huran-ganu, aranba sakhi piganu, amasung nama napabu ikai khumnou.’”
21 Ο δε είπε· Ταύτα πάντα εφύλαξα εκ νεότητός μου.
Nupa aduna khumlak-i, “Eina angang oiringeidagi houna hairiba wayel yathang pumnamaksing asi ngakcharak-i.”
22 Ακούσας δε ταύτα ο Ιησούς, είπε προς αυτόν· Έτι εν σοι λείπει· πάντα όσα έχεις πώλησον και διαμοίρασον εις πτωχούς, και θέλεις έχει θησαυρόν εν ουρανώ, και ελθέ, ακολούθει μοι.
Jisuna mahakki paokhum adu tarabada nupa aduda hairak-i, “Houjik nahakna tougadaba ama watli. Nahakki leijaba pumba yonthoklaga sel adu lairabasingda pithok-u, adu oirabadi swargada nahakki lan leigani; aduga lak-u, eigi itung illu.”
23 Ο δε ακούσας ταύτα έγεινε περίλυπος διότι ήτο πλούσιος σφόδρα.
Adubu nupa aduna madu tabada pukning yamna warammi, maramdi mahak inak yamna khunlammi.
24 Ιδών δε αυτόν ο Ιησούς περίλυπον γενόμενον, είπε· Πως δυσκόλως θέλουσιν εισέλθει εις την βασιλείαν του Θεού οι έχοντες τα χρήματα·
Maduda nupa aduna pukning yamna waba adu Jisuna uraduna hairakki, “Inakkhunba misingna Tengban Mapugi leibakta changba kayada lukhrabano!
25 διότι ευκολώτερον είναι να περάση κάμηλος διά τρύπης βελόνης, παρά πλούσιος να εισέλθη εις την βασιλείαν του Θεού.
Inakkhunba mi amana Tengban Mapugi leibakta changbabudi ut amana yetum manada litpana henna lai.”
26 Είπον δε οι ακούσαντες· Και τις δύναται να σωθή;
Maduda wa adu taba mising aduna hairak-i, “Adu oirabadi kanana kanbiba phangba ngamgadage?”
27 Ο δε είπε· Τα αδύνατα παρά ανθρώποις είναι δυνατά παρά τω Θεώ.
Jisuna khumlak-i, “Mioibagi maphamda oithoktaba adu Tengban Mapugi maphamdadi oithokpa ngaktani.”
28 Είπε δε ο Πέτρος· Ιδού, ημείς αφήκαμεν πάντα και σε ηκολουθήσαμεν.
Maduda Peter-na hairak-i, “Yengbiyu, eikhoina eikhoigi leijaba pumnamak thadoktuna Ibungogi tung injari.”
29 Ο δε είπε προς αυτούς· Αληθώς σας λέγω ότι δεν είναι ουδείς, όστις αφήκεν οικίαν ή γονείς ή αδελφούς ή γυναίκα ή τέκνα ένεκεν της βασιλείας του Θεού,
Jisuna makhoida hairak-i, “Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, Tengban Mapu leibakkidamak mayum-makei, nattraga mama-mapa, nattraga machin-manao, nattraga nupi- angang thadoklaga
30 όστις δεν θέλει απολαύσει πολλαπλάσια εν τω καιρώ τούτω και εν τω ερχομένω αιώνι ζωήν αιώνιον. (aiōn g165, aiōnios g166)
mahakna taibangpanda leiringei matamda madudagi saruk yamna henna phangloidaba amasung lakkadaba matam aduda lomba naidaba punsi phangloidaba mi kana amata leite.” (aiōn g165, aiōnios g166)
31 Παραλαβών δε τους δώδεκα, είπε προς αυτούς· Ιδού, αναβαίνομεν εις Ιεροσόλυμα, και θέλουσιν εκτελεσθή πάντα τα γεγραμμένα διά των προφητών εις τον Υιόν του ανθρώπου.
Adudagi Jisuna tung-inba taranithoi adubu tonganna puthokladuna makhoida hairak-i, “Yengu, eikhoina Jerusalem-da chatli, aduga Migi Machanupa adugi maramda Tengban Mapugi wa phongdokpiba maichousingna irambasing adu thunglagani.
32 Διότι θέλει παραδοθή εις τα έθνη και θέλει εμπαιχθή και υβρισθή και εμπτυσθή,
Mahakpu Jihudi nattaba phurupsinggi makhutta pithokkani. Makhoina mahakpu noknagani, ikaiba pigani amasung tin sitchingani.
33 και μαστιγώσαντες θέλουσι θανατώσει αυτόν, και τη τρίτη ημέρα θέλει αναστηθή.
Makhoina mahakpu phugani amasung mahakpu hatkani, aduga humnisuba numitta mahakna amuk hinggatkani.”
34 Και αυτοί δεν ενόησαν ουδέν εκ τούτων, και ήτο ο λόγος ούτος κεκρυμμένος απ' αυτών, και δεν ενόουν τα λεγόμενα.
Adubu tung-inbasing aduna hairibasing adu amata khangba ngamlamde. Waheising adugi nunggi oiba wahandok adu makhoida lotlammi amasung Ibungona hairiba adugi maramda makhoina khangba ngamkhide.
35 Ότε δε επλησίαζεν εις την Ιεριχώ, τυφλός τις εκάθητο παρά την οδόν ζητών·
Aduga Jisuna Jericho naksillaklabada mimit tangba nupa ama chakniduna lambi mapanda phamduna leirammi.
36 ακούσας δε όχλον διαβαίνοντα, ηρώτα τι είναι τούτο.
Mahakna miyam amana lambi aduda chatpagi khonjel adu tabada, mahakna kari thoklabage haiduna hanglammi.
37 Απήγγειλαν δε προς αυτόν ότι Ιησούς ο Ναζωραίος διαβαίνει.
Maduda makhoina mangonda hairak-i, “Nazareth-ki Jisu chatli.”
38 Και εφώναξε λέγων· Ιησού, υιέ του Δαβίδ, ελέησόν με.
Maduda mahakna laoraduna hairak-i, “David-ki Machanupa, Jisu! Eibu chanbiyu!”
39 Και οι προπορευόμενοι επέπληττον αυτόν διά να σιωπήση· αλλ' αυτός πολλώ μάλλον έκραζεν· Υιέ του Δαβίδ, ελέησόν με.
Maduda mang thaduna chatlibasing aduna cheiraduna mahakpu tumin leinanaba hairammi. Adubu mahakna hennadum houna laorak-i, “David-ki Machanupa! Eibu chanbiyu!”
40 Σταθείς δε ο Ιησούς, προσέταξε να φερθή προς αυτόν. Και αφού επλησίασεν, ηρώτησεν αυτόν
Maduda Jisuna chatlambadagi lepladuna mahakpu puraknaba yathang pirammi. Aduga mahakna manakta laklabada, Jisuna mangonda hanglak-i,
41 λέγων· Τι θέλεις να σοι κάμω; Ο δε είπε· Κύριε, να αναβλέψω.
“Eina nanggidamak kari toubiba nahakna pambage?” Mahakna khumlak-i, “Oja Ibungo, eihakna mit ujaba pamjei.”
42 Και ο Ιησούς είπε προς αυτόν· Ανάβλεψον· η πίστις σου σε έσωσε.
Maduda Jisuna mangonda hairak-i, “Nahak uba phangjaro, nahakki thajabana nahakpu phahanbire.”
43 Και παρευθύς ανέβλεψε και ηκολούθει αυτόν δοξάζων τον Θεόν· και πας ο λαός ιδών ήνεσε τον Θεόν.
Khudak adumaktada nuba adu uba phangjare, aduga Tengban Mapubu thagatchaduna Jisugi tung injare. Aduga madu ubada miyam adunasu Tengban Mapubu thagatcharammi.

< Κατα Λουκαν 18 >