Mathayo 7
1 “Mũtigaciirithanagie nĩgeetha na inyuĩ mũtikanaciirithio.
„Ärge mõistke kohut, et teie üle kohut ei mõistetaks.
2 Nĩgũkorwo o ta ũrĩa mũtuagĩra andũ arĩa angĩ ciira, noguo na inyuĩ mũgaatuĩrwo ciira, na gĩthimi kĩrĩa mũthimanagĩra nakĩo, no kĩo mũrĩthimagĩrwo nakĩo.
Sest samasugust mõõdupuud, mida kasutate teiste üle kohtu mõistmiseks, kasutatakse ka teie üle kohtu mõistmiseks ning selle mõõduga, millega teie teistele mõõdate, mõõdetakse ka teile.
3 “Nĩ kĩĩ gĩtũmaga wone kĩhuti kĩrĩa kĩrĩ riitho rĩa mũrũ wa thoguo, no ũkaaga kuona mũgogo ũrĩa ũrĩ riitho rĩaku wee mwene?
Miks sa näed pindu, mis on su venna silmas? Kas sa ei näe palki, mis on su enda silmas?
4 Wahota atĩa kwĩra mũrũ wa thoguo atĩrĩ, ‘Reke ngũrute kĩhuti kĩu kĩrĩ riitho rĩaku,’ o rĩrĩa wee mwene ũrĩ na mũgogo riitho rĩaku?
Kuidas sa saad öelda oma vennale: „Luba, ma võtan selle pinnu su silmast välja“, kui su enda silmas on palk?
5 Wee hinga ĩno, amba ũrute mũgogo ũcio ũrĩ riitho rĩaku, nĩguo wone wega na ũhote kũruta kĩhuti kĩrĩa kĩrĩ riitho rĩa mũrũ wa thoguo.
Sa oled silmakirjalik! Kõigepealt kaota palk oma silmast. Siis oled võimeline selgelt nägema, et võtta oma venna silmast pind välja.
6 “Mũtikanahe magui kĩndũ kĩrĩa kĩamũre, na mũtikanaikĩrie ngũrwe ruru cianyu. Mũngĩĩka ũguo-rĩ, ingĩrangĩrĩria ruru na magũrũ ma cio, icooke imũgarũrũke, imũtiihangie.
Ärge andke koertele seda, mis on püha. Ärge visake pärleid sigadele, et sead ei tallaks neid jalge alla ning koerad ei pöörduks ega ründaks teid.
7 “Hooyai na nĩmũkũheo; mathaai na nĩmũkuona; ringaringai mũrango na nĩmũkũhingũrĩrwo.
Paluge, ja teile antakse; otsige, ja te leiate; koputage, ja teile avatakse.
8 Nĩgũkorwo ũrĩa wothe ũhooyaga nĩaheagwo, na ũrĩa ũmaathaga nĩonaga, na ũrĩa ũringaringaga mũrango, nĩahingũragĩrwo.
Igaüks, kes palub, see saab; kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.
9 “Na rĩrĩ, nũũ wanyu ũngĩĩtio mũgate nĩ mwana wake amũhe ihiga?
Kas keegi teist annaks oma pojale kivi, kui ta küsib leiba?
10 Kana amwĩtie thamaki nake amũhe nyoka?
Või annaks talle mao, kui ta küsib kala?
11 Angĩkorwo inyuĩ, o na mũrĩ ooru, nĩmũũĩ kũhe ciana cianyu iheo njega-rĩ, githĩ Ithe wanyu ũrĩa ũrĩ igũrũ ndagakĩrĩrĩria kũhe iheo njega kũrĩ arĩa mamũhooyaga!
Niisiis, kui isegi teie, kes olete kurjad, oskate anda häid asju oma lastele, kui palju enam annab teie taevane Isa häid asju neile, kes teda paluvad.
12 Nĩ ũndũ ũcio, maũndũ-inĩ mothe, ĩkagai andũ arĩa angĩ ũrĩa mũngĩenda mamwĩkage, nĩgũkorwo ũcio nĩguo Watho wa Musa na Ũrutani wa Anabii.
Käitu teistega nii, nagu sa tahad, et nemad sinuga käituksid. See võtab kokku seaduse ja prohvetid.
13 “Toonyerai mũromo ũrĩa mũceke. Nĩgũkorwo mũromo nĩ mwariĩ na njĩra nĩ njariĩ ĩrĩa yerekeire rĩũrĩro, na andũ arĩa matoonyagĩra ho nĩ aingĩ.
Minge sisse kitsast uksest. Sest avar on uks ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja sellel teel käivad paljud.
14 No mũromo nĩ mũkunderu na njĩra nĩ njeke ĩrĩa ĩkinyaga muoyo-inĩ, na andũ arĩa mamĩonaga nĩ anini.
Kuid kitsas on värav ja raske on tee, mis viib ellu, ning selle leiavad vaid vähesed.
15 “Mwĩhũgagei anabii a maheeni. Mokaga kũrĩ inyuĩ mehumbĩte njũa cia ngʼondu, no thĩinĩ wao nĩ njũũi ndĩani.
Olge valvel valeprohvetite suhtes, kes tulevad lambanahas, kuid kes seesmiselt on tigedad hundid.
16 Nĩmũrĩmamenyaga na maciaro mao. Kaĩ thabibũ igĩtuuagwo mĩtĩ-inĩ ya mĩigua, kana ngũyũ igatuuo kuuma mahiũ-inĩ ma nyeki?
Te tunnete nad ära nende viljast. Kas kibuvitstest saadakse viinamarju või ohakatest viigimarju?
17 Ũguo noguo, mũtĩ wothe mwega ũciaraga maciaro mega, no mũtĩ mũũru ũciaraga maciaro mooru.
Niisiis, iga hea puu annab head vilja, samas halb puu annab halba vilja.
18 Mũtĩ mwega ndũngĩciara maciaro mooru, naguo mũtĩ mũũru ndũngĩciara maciaro mega.
Hea puu ei saa anda halba vilja ja halb puu head vilja.
19 Mũtĩ o wothe ũtaciaraga maciaro mega nĩgũtemwo ũtemagwo ũgaikio mwaki-inĩ.
Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.
20 Ũguo nĩguo mũrĩmamenyaga nĩ ũndũ wa maciaro mao.
Niisiis, te tunnete nad ära nende viljast.
21 “To mũndũ ũrĩa ũnjĩtaga, ‘Mwathani, Mwathani,’ ũgaatoonya ũthamaki wa igũrũ, no nĩ ũrĩa wĩkaga ũrĩa Baba ũrĩa ũrĩ igũrũ endaga.
Mitte igaüks, kes ütleb mulle: „Issand, Issand“, ei saa taevariiki; saavad ainult need, kes täidavad mu taevase Isa tahet.
22 Mũthenya ũcio aingĩ makanjĩĩra atĩrĩ, ‘Mwathani, Mwathani, githĩ tũtiarathaga maũndũ na rĩĩtwa rĩaku, na thĩinĩ wa rĩĩtwa rĩaku tũkaingata ndaimono na tũkaringa ciama nyingĩ?’
Paljud ütlevad mulle viimsel kohtupäeval: „Issand, Issand, kas me ei kuulutanud sinu nimel prohvetlikult, kas me ei ajanud sinu nimel välja kurje vaime, kas me ei teinud sinu nimel palju imetegusid?“
23 Hĩndĩ ĩyo nĩngameera wega atĩrĩ, ‘Niĩ ndirĩ hĩndĩ ndaamũũĩ o na rĩ. Eherai harĩ niĩ, inyuĩ mwĩkaga ũũru!’
Siis ma ütlen neile: „Ma ei ole teid kunagi tundnud. Minge minu juurest ära, teie, kes teete kurje tegusid!“
24 “Nĩ ũndũ ũcio-rĩ, mũndũ o wothe ũiguaga ciugo ici ciakwa na ageeka ũrĩa ciugĩte, ahaana ta mũndũ mũũgĩ ũrĩa wakire nyũmba yake igũrũ rĩa rwaro rwa ihiga.
Igaüks, kes kuuleb minu sõnu ja teeb nende järgi, on nagu arukas mees, kes ehitas oma maja tugevale kaljule.
25 Nayo mbura ĩkiura, na njũũĩ ikĩiyũra, naruo rũhuho rũkĩhurutana nacio ikĩhũũra nyũmba ĩyo na nditi, no nyũmba ĩyo ndĩagũire, tondũ mũthingi wayo wakĩtwo igũrũ rĩa rwaro rwa ihiga.
Sadas paduvihma, tekkis üleujutus ja vali tuul puhus vastu maja, kuid sellega ei juhtunud midagi, sest selle aluseks oli tugev kalju.
26 No mũndũ o wothe ũiguaga ciugo ici ciakwa na ndekaga ũrĩa ciugĩte ahaana ta mũndũ mũkĩĩgu ũrĩa wakire nyũmba yake mũthanga igũrũ.
Igaüks, kes kuuleb minu sõnu, aga ei tee nende järgi, on nagu rumal mees, kes ehitas oma maja liivale.
27 Nayo mbura ĩkiura, njũũĩ ikĩiyũra, naruo rũhuho rũkĩhurutana nacio ikĩhũũra nyũmba ĩyo na nditi, nayo nyũmba ĩyo ĩkĩmomoka na kũgũa kũnene.”
Sadas paduvihma, tekkis üleujutus ja vali tuul puhus vastu maja ning see varises, kukkus täiesti kokku.“
28 Rĩrĩa Jesũ aarĩkirie kuuga maũndũ macio, kĩrĩndĩ kĩu gĩkĩgega nĩ ũndũ wa ũrutani wake,
Kui Jeesus lõpetas nende teemade selgitamise, oli rahvas tema õpetusest hämmastunud,
29 tondũ aarutanaga ta mũndũ warĩ na ũhoti, na ti ta ũrĩa arutani ao a watho maarutanaga.
sest ta õpetas nagu see, kellel on võim, mitte nagu nende vaimulikud õpetajad.
