Mariko 1
1 Kĩambĩrĩria kĩa Ũhoro-ũrĩa-Mwega ũkoniĩ Jesũ Kristũ Mũrũ wa Ngai.
Jeesuse Messia, Jumala Poja evangeeliumi algus,
2 O ta ũrĩa kwandĩkĩtwo ibuku-inĩ rĩa Isaia ũrĩa mũnabii atĩrĩ: “Nĩngũtũma mũtũmwo wakwa athiĩ mbere yaku, ũrĩa ũgũgũthondekera njĩra yaku.”
nagu sellest on kirjutatud prohvet Jesaja raamatus: „Vaata, ma saadan sinu ees oma saadiku, kes valmistab sulle teed.
3 “Kũrĩ mũgambo wa mũndũ ũkwanĩrĩra werũ-inĩ akoiga atĩrĩ, ‘Haarĩriai njĩra ya Mwathani, rũngariai njĩra ciake.’”
Hüüdja hääl on kõrbes: „Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks tema teerajad!““
4 Nĩ ũndũ ũcio Johana ookire akĩhunjagia, na akĩbatithanagĩria werũ-inĩ. Aahunjagia atĩ andũ merire, nĩguo marekerwo mehia mao, nĩgeetha mabatithio.
Ja nõnda Ristija Johannes oli kõrbes ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andeksandmiseks.
5 Nao andũ othe a bũrũri wa Judea na andũ othe a Jerusalemu magĩthiĩ kũrĩ we. Moimbũraga mehia mao, nake akamabatithĩria rũũĩ-inĩ rwa Jorodani.
Tema juurde läks kogu Juudamaa ja kõik Jeruusalemma inimesed. Nad tunnistasid üles oma patud ja ta ristis nad Jordani jões.
6 Johana ehumbaga nguo ciathondeketwo na guoya wa ngamĩĩra, na nĩehotoraga mũcibi wa rũũa njohero, na aarĩĩaga ngigĩ na ũũkĩ wa gĩthaka.
Johannesel olid kaamelikarvadest rõivad ja nahkvöö vööl ning ta sõi rohutirtse ja metsmett.
7 Nayo ndũmĩrĩri yake yarĩ ĩno: “Thuutha wakwa nĩgũgũũka mũndũ ũngĩ ũrĩ na hinya kũngĩra, ũrĩa niĩ itagĩrĩire kũinamĩrĩra njohore ndigi cia iraatũ ciake.
Ta kuulutas: „Pärast mind tuleb minust vägevam, kelle sandaalegi ma ei ole väärt maha kummardudes lahti siduma.
8 Niĩ ndĩmũbatithagia na maaĩ, nowe arĩmũbatithagia na Roho Mũtheru.”
Mina ristin teid veega, tema ristib teid Püha Vaimuga.“
9 Na rĩrĩ, ihinda o rĩu Jesũ agĩũka oimĩte Nazarethi kũu Galili, na akĩbatithio nĩ Johana rũũĩ-inĩ rwa Jorodani.
Neil päevil tuli Jeesus Naatsaretist Galileamaalt ja Johannes ristis ta Jordanis.
10 Na rĩrĩa Jesũ oimĩraga maaĩ-inĩ akĩona igũrũ rĩahingũka, nake Roho Mũtheru akĩmũikũrũkĩra ahaana ta ndutura.
Kui Jeesus veest välja tuli, nägi ta taevast avanemas ja Vaimu kui tuvi laskumas tema peale.
11 Mũgambo ũkiuma igũrũ ũkiuga atĩrĩ, “We nĩwe Mũrũ wakwa ũrĩa nyendete, na nĩngenaga mũno nĩwe.”
Ja taevast kostis hääl: „Sina oled mu armas Poeg, sinu üle on mul hea meel!“
12 Na o rĩmwe Roho akĩmuoya akĩmũtwara werũ-inĩ,
Ning kohe viis Vaim ta kõrbe.
13 na agĩikara kũu werũ-inĩ matukũ mĩrongo ĩna, akĩgeragio nĩ Shaitani. Nake aikaranagia na nyamũ cia gĩthaka, nao araika makamũtungatagĩra.
Kõrbes oli ta nelikümmend päeva saatana kiusata. Ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid teda.
14 Thuutha wa Johana gũikio njeera, Jesũ agĩthiĩ Galili akĩhunjagia Ũhoro-ũrĩa-Mwega wa Ngai,
Pärast Johannese vangistamist tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi:
15 akiuga atĩrĩ, “Ihinda nĩikinyu, naguo ũthamaki wa Ngai nĩũkuhĩrĩirie. Mwĩrirei mwĩtĩkie Ũhoro-ũrĩa-Mwega!”
„Aeg on käes ja Jumala riik on lähedal, parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!“
16 Na rĩrĩa Jesũ aathiiagĩra hũgũrũrũ-inĩ cia iria rĩa Galili, nĩonire Simoni na mũrũ wa nyina Anderea magĩikia neti ciao iria-inĩ, nĩgũkorwo maarĩ ategi a thamaki.
Kui Jeesus kõndis Galilea mere kaldal, nägi ta Siimonit ja tema venda Andreast võrku merre heitmas, sest nad olid kalurid.
17 Nake Jesũ akĩmeera atĩrĩ, “Ũkai, mũnũmĩrĩre, na nĩngamũtua ategi a andũ.”
Ja Jeesus ütles neile: „Järgnege mulle ja teist saavad inimestepüüdjad!“
18 O rĩmwe magĩtiganĩria neti ciao makĩmũrũmĩrĩra.
Nad jätsid kohe oma võrgud ja järgnesid talle.
19 Na aathiathia hanini, akĩona Jakubu mũrũ wa Zebedi hamwe na mũrũ wa nyina Johana marĩ gatarũ-inĩ makĩhaarĩria neti ciao.
Kui ta oli pisut edasi läinud, nägi Jeesus Sebedeuse poega Jaakobust ja tema venda Johannest paadis võrke parandamas
20 O rĩmwe akĩmeeta, nao magĩtiga ithe wao Zebedi gatarũ-inĩ hamwe na aruti ake a wĩra na makĩmũrũmĩrĩra.
ja otsekohe kutsus ka neid. Nemad jätsid oma isa Sebedeuse koos palgalistega paati ning järgnesid talle.
21 Nao magĩthiĩ Kaperinaumu, na rĩrĩa mũthenya wa Thabatũ wakinyire, Jesũ agĩtoonya thunagogi na akĩambĩrĩria kũrutana.
Ja nad läksid Kapernauma. Järgmisel hingamispäeval läks Jeesus sünagoogi ja hakkas õpetama.
22 Na andũ makĩgegio nĩ ũrutani wake, nĩgũkorwo aamarutaga ta mũndũ warĩ na ũhoti, no ti ta arutani a watho.
Rahvas aga jahmus tema õpetusest, sest ta õpetas mitte nagu kirjatundjad, vaid nagu see, kellel on meelevald.
23 Na rĩrĩ, hĩndĩ o ĩyo kũu thunagogi yao, nĩ kwarĩ na mũndũ warĩ na ngoma thũku, nake akĩanĩrĩra, akiuga atĩrĩ,
Parajasti oli sünagoogis keegi mees, kes oli rüveda vaimu poolt vallatud. See kisendas:
24 “Ũrenda atĩa na ithuĩ, wee Jesũ wa Nazarethi? Ũũkĩte gũtũniina? Nĩnjũũĩ wee nĩwe ũ! Wee nĩwe Ũrĩa-Mũtheru-wa-Ngai.”
„Mis on meil asja sinuga, Naatsareti Jeesus? Kas sa oled tulnud meid hävitama? Ma tean küll, kes sa oled – Jumala Püha!“
25 Nake Jesũ akĩmĩkũma na hinya, akiuga atĩrĩ, “Kira na uume thĩinĩ wake!”
Jeesus sõitles teda: „Jää vait ja mine temast välja!“
26 Ngoma ĩyo thũku ĩkĩmũthukathuka na hinya na ĩkiuma thĩinĩ wake ĩgĩkayaga.
Ja rüve vaim väljus mehest teda raputades ja valjusti kisendades.
27 Andũ acio othe makĩgega mũno nginya makĩũrania atĩrĩ, “Ũndũ ũyũ nĩ ũrĩkũ? Ũyũ nĩ ũrutani mwerũ, wĩ na ũhoti! Nĩ araatha o na ngoma thũku na ikamwathĩkĩra.”
Sellest olid kõik nii vapustatud, et nad arutasid omavahel: „Mis see siis on? Kas uus õpetus, ja sellise meelevallaga? Tema käsutab rüvedaid vaime, ja need kuulavad tema sõna!“
28 Nayo ngumo yake ĩkĩhunja na ihenya bũrũri wothe wa Galili.
Ning kuuldus temast levis kiiresti kõikjale Galilea ümbruskonda.
29 Na maarĩkia kuuma thunagogi, magĩthiĩ na Jakubu na Johana mũciĩ gwa Simoni na Anderea.
Pärast sünagoogist lahkumist tulid nad koos Jaakobuse ja Johannesega Siimoni ja Andrease majja.
30 Na rĩrĩ, nyina wa mũtumia wa Simoni aarĩ gĩtanda-inĩ arĩ mũrũaru mũrimũ wa kũhiũha mwĩrĩ, nao makĩĩra Jesũ ũhoro wake.
Aga Siimoni ämm lamas palavikuga voodis, ja otsekohe räägiti temast Jeesusele.
31 Nĩ ũndũ ũcio Jesũ agĩthiĩ harĩa aarĩ, akĩmũnyiita guoko akĩmũũkĩria. Mũrimũ ũcio wa kũhiũha mwĩrĩ ũkĩmũtiga na akĩambĩrĩria kũmatungatĩra.
Jeesus läks tema juurde, võttis tal käest kinni ja aitas üles. Palavik lahkus Siimoni ämmast ning ta tõusis ja kattis neile laua.
32 Hwaĩ-inĩ ũcio thuutha wa riũa gũthũa, andũ makĩrehera Jesũ andũ arĩa othe maarĩ arũaru na arĩa maarĩ na ndaimono.
Sel õhtul pärast päikeseloojangut toodi Jeesuse juurde kõik haiged ja kurjast vaimust vaevatud.
33 Nao andũ a itũũra othe makĩũngana hau mũrango-inĩ wa nyũmba,
Terve linn kogunes maja ukse ette
34 nake Jesũ akĩhonia andũ aingĩ arĩa maarĩ na mĩrimũ mĩthemba mĩingĩ. Ningĩ akĩingata ndaimono nyingĩ, no ndetĩkĩririe ndaimono ciarie tondũ nĩciamũũĩ.
ja Jeesus tervendas paljusid, kellel olid mitmesugused haigused. Samuti ajas ta välja palju kurje vaime ega lubanud kurjadel vaimudel rääkida, sest need teadsid, kes ta on.
35 Rũciinĩ kĩroko tene kũrĩ o na nduma, Jesũ agĩũkĩra akiuma nyũmba agĩthiĩ handũ keheri-inĩ, akĩhoera ho.
Hommikul vara enne valget tõusis Jeesus üles, lahkus majast ja läks üksildasse paika, kus ta palvetas.
36 Nake Simoni na arĩa maarĩ nao magĩthiĩ kũmwetha,
Siimon ja ta kaaslased ruttasid talle järele,
37 na rĩrĩa maamuonire, makĩanĩrĩra, makĩmwĩra atĩrĩ: “Andũ othe nĩwe maracaria!”
ja kui nad ta üles leidsid, hüüdsid nad: „Kõik otsivad sind!“
38 Jesũ akĩmacookeria atĩrĩ, “Rekei tuume gũkũ tũthiĩ kũndũ kũngĩ, matũũra-inĩ marĩa me hakuhĩ, nĩguo hunjie o nakuo. Tondũ nĩkĩo ndokire.”
Jeesus aga vastas neile: „Lähme kuhugi mujale, ümberkaudsetesse küladesse, et ma saaksin ka seal kuulutada! Selleks olen ma tulnud!“
39 Nĩ ũndũ ũcio agĩthiũrũrũka Galili guothe akĩhunjagia thunagogi-inĩ ciao na akĩingataga ndaimono.
Ja Jeesus käis läbi kogu Galilea, kuulutades nende sünagoogides ja ajades välja kurje vaime.
40 Na mũndũ ũmwe warĩ na mangũ agĩũka kũrĩ we na akĩmũthaitha aturĩtie maru, akĩmwĩra atĩrĩ, “Ũngĩenda-rĩ, no ũũtherie.”
Jeesuse juurde tuli pidalitõbine, laskus põlvili ja palus teda: „Kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!“
41 Nake Jesũ akĩringwo nĩ tha nyingĩ, agĩtambũrũkia guoko gwake akĩhutia mũndũ ũcio. Akĩmwĩra atĩrĩ, “Nĩ ngwenda. Therio.”
Jeesusel hakkas temast kahju, ta sirutas oma käe, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!“
42 Na o hĩndĩ ĩyo mũndũ ũcio agĩthirwo nĩ mangũ, akĩhonio.
Sedamaid lahkus pidalitõbi temast ja ta sai puhtaks.
43 Nake Jesũ akĩmũkaania na hinya na akĩmwĩra athiĩ,
Jeesus saatis ta kohe minema, teda rangelt hoiatades:
44 ningĩ akĩmwĩra atĩrĩ, “Menya ndũkeere mũndũ o na ũrĩkũ ũhoro ũyũ. No thiĩ ũkeyonanie kũrĩ mũthĩnjĩri-Ngai, na ũrute magongona marĩa Musa aathanĩte nĩ ũndũ wa gũtherio gwaku, ũtuĩke ũira kũrĩ o.”
„Vaata, et sa kellelegi sellest ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja ohverda puhtakssaamise eest, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!“
45 No handũ ha ũguo agĩthiĩ, akĩambĩrĩria kwaria na kũmemerekia ũhoro ũcio. Nĩ ũndũ ũcio Jesũ ndacookire kũhota gũtoonya itũũra thĩinĩ akĩonagwo nĩ andũ, no aikaraga na nja kũndũ gũtaarĩ andũ. No andũ no mookaga kũrĩ we moimĩte kũndũ guothe.
Kuid mees läks ja hakkas igal pool jutustama ja seda lugu levitama, nii et Jeesus ei saanud enam avalikult minna ühtegi linna, vaid pidi viibima väljas kõrvalistes kohtades, kuid inimesed tulid siiski kõikjalt tema juurde.
