Mariko 3
1 Ningĩ nĩatoonyire thunagogi rĩngĩ, na thĩinĩ nĩ kwarĩ na mũndũ wonjete guoko.
Ühel teisel korral, kui Jeesus läks sünagoogi, oli seal kärbunud käega mees.
2 Andũ amwe ao nĩmacaragia ũndũ mangĩthitangĩra Jesũ, nĩ ũndũ ũcio makĩmũrora mũno mone kana nĩekũhonia mũndũ ũcio mũthenya wa Thabatũ.
Aga mõned seal jälgisid tähelepanelikult, kas ta tervendab hingamispäeval, et oleks põhjust tema süüdistamiseks.
3 Nake Jesũ akĩĩra mũndũ ũcio warĩ mwonju guoko atĩrĩ, “Rũgama haha mbere ya andũ othe.”
Siis Jeesus ütles kärbunud käega mehele: „Seisa meie ette!“
4 Ningĩ Jesũ akĩmooria atĩrĩ, “Nĩ ũndũ ũrĩkũ mwĩtĩkĩrie nĩ watho mũthenya wa Thabatũ; nĩ gwĩka wega kana nĩ gwĩka ũũru, nĩ kũhonokia muoyo kana nĩ kũũraga?” No-o magĩkira ki.
Ja ta küsis neilt: „Kumb on hingamispäeval lubatud: kas teha head või kurja, päästa elu või tappa?“Kuid nad ei vastanud talle.
5 Akĩmarora arakaire, na aiguĩte ũũru nĩ ũndũ wa ũremi wa ngoro ciao, akĩĩra mũndũ ũcio atĩrĩ, “Tambũrũkia guoko gwaku.” Nake agĩgũtambũrũkia, nakuo guoko gũkĩhona biũ.
Ta vaatas vihaselt nende peale, olles ühtlasi ahastuses nende kalkide südamete pärast, ja ütles mehele: „Siruta välja oma käsi!“Mees sirutas, ja see sai kohe terveks.
6 Hĩndĩ ĩyo Afarisai makiumagara na makĩambĩrĩria gũthugunda me hamwe na Aherodia ũrĩa mangĩũraga Jesũ.
Sedamaid läksid variserid välja ja hakkasid koos heroodeslastega plaanima, kuidas Jeesus tappa.
7 Nake Jesũ na arutwo ake makiuma kũu magĩthiĩ iria-inĩ, nakĩo gĩkundi kĩnene kĩa andũ kuuma Galili gĩkĩmũrũmĩrĩra.
Jeesus läks oma jüngritega eemale järve äärde ja neile järgnes suur rahvahulk Galileast.
8 Na rĩrĩa maiguire ũrĩa wothe eekaga, andũ aingĩ magĩũka kũrĩ we moimĩte Judea, na Jerusalemu na Idumea o na mũrĩmo ũrĩa ũngĩ wa Jorodani, o na kuuma kũrĩa gwakuhĩrĩirie Turo na Sidoni.
Kui nad kuulsid kõigest, mis ta tegi, tuli palju inimesi tema juurde Juudamaalt, Jeruusalemmast, Idumeast, sealtpoolt Jordanit ning Tüürose ja Siidoni ümbrusest.
9 Na tondũ wa gĩkundi kĩu, akĩĩra arutwo ake mamũhaarĩrĩrie gatarũ nĩguo gĩkundi kĩu gĩtige kũmũhatĩka.
Ta ütles oma jüngritele, et nad paneksid väikese paadi tema jaoks valmis inimeste pärast, et need talle peale ei pressiks.
10 Nĩgũkorwo nĩahonetie andũ aingĩ, nĩ ũndũ ũcio arĩa maarĩ na mĩrimũ nĩmatindĩkanaga nĩguo mamũhutie.
Kuna ta tegi terveks paljusid, surusid tema peale kõik haiged, et teda puudutada.
11 Na rĩrĩa rĩothe ngoma thũku ciamuonaga, ciegũithagia thĩ mbere yake, igakaya ikiugaga atĩrĩ, “Wee nĩwe Mũrũ wa Ngai.”
Ja kui rüvedad vaimud nägid Jeesust, langesid nad ta ette maha ja kisendasid: „Sina oled Jumala Poeg!“
12 Nowe agĩcikaania na hinya mũno itikoige we nĩwe ũ.
Aga Jeesus keelas neid karmilt rääkimast, kes ta on.
13 Jesũ agĩcooka akĩambata kĩrĩma-inĩ na agĩĩta arĩa eyendeire, nao magĩũka harĩ we.
Siis Jeesus läks üles mäele ja kutsus enese juurde, keda ta soovis, ja nemad tulid ta juurde.
14 Akĩamũra ikũmi na eerĩ, akĩmatua atũmwo, nĩgeetha makoragwo nake, na nĩguo amatũmage makahunjie,
Ta nimetas kaksteist, keda ta nimetas apostliteks, et need oleksid koos temaga ja ta võiks nad läkitada kuulutama
15 na magĩe na ũhoti wa kũingata ndaimono.
ning et neil oleks meelevald kurje vaime välja ajada.
16 Andũ acio ikũmi na eerĩ aathuurire nĩ Simoni (ũrĩa aatuire Petero);
Need on kaksteist, kelle ta nimetas: Siimon (ja pani talle nimeks Peetrus),
17 na Jakubu wa Zebedi na mũrũ wa nyina Johana (nao acio akĩmatua Boanerigesi, ũguo nĩ kuuga Ariũ a Marurumĩ);
Jaakobus, Sebedeuse poeg, ja Jaakobuse vend Johannes (ja andis neile nimeks Boanerges, see on Kõuepojad),
18 na Anderea, na Filipu na Baritholomayo, na Mathayo, na Toma, na Jakubu wa Alufayo na Thadayo, na Simoni ũrĩa Mũzelote
ja Andreas, Filippus, Bartolomeus, Matteus, Toomas, Jaakobus, Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kaanalane,
19 na Judasi Mũisikariota, ũrĩa wamũkunyanĩire.
ja Juudas Iskariot, kes tema ära andis.
20 Ningĩ Jesũ agĩtoonya nyũmba, na o rĩngĩ kĩrĩndĩ gĩkĩũngana o nginya we na arutwo ake makĩremwo nĩ kũrĩa irio.
Siis Jeesus tuli koju ja taas kogunes rahvahulk, nii et tema ja jüngrid ei saanud mahti süüagi.
21 Rĩrĩa andũ ao maiguire ũhoro ũcio, magĩthiĩ kũmũnyiita, nĩgũkorwo moigire atĩrĩ, “Nĩagũrũkĩte.”
Kui ta omaksed sellest kuulsid, tulid nad teda enda hoole alla võtma, sest nad ütlesid: „Ta on arust ära!“
22 Nao arutani a watho arĩa maikũrũkĩte kuuma Jerusalemu makiuga atĩrĩ, “Aiyũrĩtwo nĩ Beelizebuli! Araingata ndaimono na hinya wa mũnene wa ndaimono.”
Ent kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, ütlesid: „Temas on Peltsebul! Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude valitseja abil!“
23 Nĩ ũndũ ũcio Jesũ akĩmeeta, na akĩmarĩria na ngerekano, akĩmeera atĩrĩ: “Shaitani angĩhota atĩa kũingata Shaitani?
Siis Jeesus kutsus nad enese juurde ja rääkis neile tähendamissõnadega: „Kuidas saab saatan ajada välja saatanat?
24 Ũthamaki ũngĩamũkana guo mwene, ũthamaki ũcio ndũngĩtũũra.
Kui kuningriik on omavahelises riius lõhenenud, siis see kuningriik ei püsi.
25 Nyũmba ĩngĩamũkana na andũ ayo mokanĩrĩre, nyũmba ĩyo ndĩngĩtũũra.
Kui perekond on omavahelises riius lõhenenud, siis see perekond ei püsi.
26 Nake Shaitani angĩĩyũkĩrĩra we mwene na aamũkane-rĩ, ndangĩtũũra; nĩ gũthira egũthira.
Kui saatan tõuseb iseenese vastu ja on lõhenenud, ei saa ta püsida, vaid tema lõpp on käes.
27 Na gũtirĩ mũndũ ũngĩhota gũtoonya nyũmba ya mũndũ njamba na amũtunye indo ciake, tiga ambire kuoha mũndũ ũcio njamba. Hĩndĩ ĩyo no rĩo angĩhota kũmũtunya indo cia nyũmba yake.
Keegi ei saa tungida vägimehe majja ta asju röövima, kui ta esmalt ei seo vägimeest kinni, ja alles siis saab ta tema maja röövida.
28 Ndamwĩra atĩrĩ na ma, andũ nĩmakarekerwo mehia mao mothe o na irumi ciao ciothe iria magaakorwo marumĩte Ngai nacio.
Tõesti, ma ütlen teile, inimestele antakse andeks kõik patud ja pühaduseteotused, kuidas nad iganes ka oleksid teotanud,
30 Oigire ũguo tondũ moigaga atĩrĩ, “Arĩ na ngoma thũku.”
Jeesus ütles seda, sest nad ütlesid, et Jeesusel on rüve vaim.
31 Hĩndĩ ĩyo, nyina wa Jesũ na ariũ a nyina na Jesũ magĩũka. Makĩrũgama nja, magĩtũma mũndũ atoonye akamwĩte.
Siis tulid Jeesuse ema ja ta vennad, ja väljas seistes saatsid kellegi Jeesust kutsuma.
32 Nakĩo gĩkundi kĩa andũ nĩgĩaikarĩte thĩ hau kĩmũrigiicĩirie, nao makĩmwĩra atĩrĩ, “Maitũguo na ariũ a maitũguo marĩ nja magĩgũcaria.”
Ja rahvahulk istus Jeesuse ümber, kui talle öeldi: „Su ema, vennad ja õed on väljas ja otsivad sind.“
33 Nake akĩmooria atĩrĩ, “Maitũ na ariũ a maitũ nĩ a?”
Jeesus aga vastas neile: „Kes on mu ema ja vennad?“
34 Agĩcooka akĩrora arĩa maikarĩte mamũrigiicĩirie, akĩmeera atĩrĩ, “Maitũ na ariũ a maitũ nĩ aya!
Ta silmitses enda ümber istujaid ning ütles: „Siin on mu ema ja mu vennad!
35 Ũrĩa wothe wĩkaga maũndũ marĩa Ngai endaga, ũcio nĩwe mũrũ wa maitũ, na mwarĩ wa maitũ, o na maitũ.”
Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema.“
