Luka 24
1 Na rĩrĩ, mũthenya wa kwambĩrĩria kiumia, rũciinĩ tene, atumia magĩthiĩ mbĩrĩra-inĩ makuuĩte indo nungi wega iria maathondekete.
Nädala esimese päeva hommikul vara läksid naised haua juurde, kaasas valmistatud lõhnaained.
2 Nao magĩkora ihiga rĩgaragarĩtio rĩkeherio mũromo-inĩ wa mbĩrĩra,
Nad leidsid, et kivi oli haua sissepääsu eest ära veeretatud,
3 no rĩrĩa maatoonyire, matiigana gũkora mwĩrĩ wa Mwathani Jesũ.
aga kui nad sisse läksid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu.
4 Na rĩrĩa maagegete nĩ ũhoro ũcio, makiumĩrĩrwo o rĩmwe nĩ arũme eerĩ mehumbĩte nguo njerũ ciakengaga mũno, makĩrũgama hakuhĩ nao.
Kui nad seal imestasid, mis toimub, ilmus äkitselt kaks meest, kes olid riietatud eredalt hiilgavatesse rõivaetesse.
5 Nao atumia acio metigĩrĩte mũno, makĩinamĩrĩra, magĩturumithia mothiũ mao thĩ, no arũme acio makĩmooria atĩrĩ, “Mũracaria ũrĩa ũrĩ muoyo kũrĩ arĩa akuũ nĩkĩ?
Naised kohkusid ja kummardusid näoli maha. Nad ütlesid naistele: „Miks te otsite elavat surnute juurest?
6 Ndarĩ haha; nĩariũkĩte! Ririkanai ũrĩa aamwĩrire hĩndĩ ĩrĩa aarĩ na inyuĩ Galili atĩ:
Ta ei ole siin, ta on surnuist üles tõusnud! Meenutage, mida ta teile rääkis, kui te olite alles Galileas:
7 ‘Mũrũ wa Mũndũ no nginya aneanwo moko-inĩ ma andũ ehia, aambwo mũtĩ-igũrũ, na mũthenya wa gatatũ ariũke.’”
„Inimese Poeg antakse kurjade inimeste kätte ja lüüakse risti, aga kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.““
8 Hĩndĩ ĩyo makĩririkana ciugo ciake.
Siis meenus neile, mida ta oli öelnud.
9 Na rĩrĩ, maacooka kuuma mbĩrĩra-inĩ, makĩhe arutwo arĩa ikũmi na ũmwe na arĩa angĩ othe ũhoro ũcio.
Kui nad haua juurest tagasi tulid, rääkisid nad kõigest juhtunust üheteistkümnele jüngrile ja kõigile teistele.
10 Mariamu Mũmagidali, na Joana, na Mariamu nyina wa Jakubu, na atumia arĩa angĩ maarĩ nao, nĩo meerire atũmwo ũhoro ũcio.
Need, kes juhtunust apostlitele rääkisid, olid Maarja Magdaleena, Johanna, Jaakobuse ema Maarja ja teised nendega koos olnud naised.
11 No-o matiigana gwĩtĩkia atumia acio, tondũ ũhoro ũcio wahaanaga ta ũrimũ kũrĩ o.
Kuid neile tundus see rumalusena, seega ei uskunud nad naisi.
12 No rĩrĩ, Petero agĩũkĩra, agĩtengʼera mbĩrĩra-inĩ. Na ainamĩrĩra akĩona mataama ma gatani maigĩtwo thĩ marĩ moiki, agĩĩthiĩra agegearĩte nĩ ũndũ wa ũguo gwekĩkĩte.
Aga Peetrus tõusis ja jooksis haua juurde. Ta kummardus ja vaatas sisse ning nägi ainult haualinu. Nii läks ta tagasi koju, ise imestades, mis küll oli juhtunud.
13 Na rĩrĩ, mũthenya o ro ũcio arutwo eerĩ a Jesũ maarĩ rũgendo-inĩ magĩthiĩ itũũra rĩetagwo Emau, rĩarĩ ta kilomita ikũmi kuuma Jerusalemu.
Samal päeval oli kaks jüngrit teel külasse nimega Emmaus, mis asub Jeruusalemmast umbes seitsme miili kaugusel.
14 Nao nĩmaragia ũhoro wa maũndũ marĩa mothe meekĩkĩte.
Nad rääkisid kõigest, mis oli juhtunud.
15 Na rĩrĩa maathiiaga makĩaragia ũhoro ũcio, Jesũ akĩmoimĩrĩra, agĩtwarana nao;
Kui nad arutlesid ja vaidlesid, tuli Jeesus ja hakkas nendega koos kõndima.
16 no matiigana kũrekwo mamũmenye.
Aga neil ei lastud teda ära tunda.
17 Nake akĩmooria atĩrĩ, “Nĩ ũhoro ũrĩkũ ũcio mũrathiĩ mũkĩaragia?” Nao makĩrũgama matukĩte mothiũ.
„Mille üle te siin teed käies arutlete?“küsis ta neilt. Nad peatusid kurva näoga.
18 Ũmwe wao, wetagwo Kileopa akĩmũũria atĩrĩ, “Wee kaĩ ũrĩ mũgeni Jerusalemu ũtamenyete maũndũ marĩa mekĩkĩte kuo matukũ-inĩ maya?”
Üks neist, keda hüüti Kleopaseks, vastas: „Kas sa oled Jeruusalemmas ainult külas? Sa oled ilmselt ainus inimene, kes ei tea viimastel päevadel juhtunust.“
19 Nake akĩmooria atĩrĩ, “Nĩ maũndũ marĩkũ?” Nao makĩmũcookeria atĩrĩ, “Nĩ ũhoro wa Jesũ wa Nazarethi, ũrĩa ũraarĩ mũnabii ũrĩ na ũhoti wa ciugo iria araaragia na ciĩko iria areekaga arĩ mbere ya Ngai o na mbere ya andũ othe.
„Millest siis?“küsis Jeesus. „Naatsareti Jeesusest, “vastasid nad. „Ta oli prohvet, kes rääkis mõjuvõimsalt ning tegi suuri imetegusid Jumala ja kogu rahva ees.
20 Athĩnjĩri-Ngai arĩa anene na aathani aitũ maramũneanire atuĩrwo kũũragwo, na maramwambithia mũtĩ-igũrũ.
Kuid meie ülempreestrid ja juhid andsid ta surmamõistmiseks ja lõid ta risti.
21 No ithuĩ-rĩ, tũrehokaga atĩ ũcio nĩwe ũgũkũũra andũ Isiraeli. Makĩria ma ũguo, rĩu nĩ mũthenya wa ĩtatũ kuuma maũndũ maya mothe mekĩka.
Me lootsime, et tema on see, kes päästab Iisraeli. Kõigest juhtunust on nüüd möödas kolm päeva.
22 Hamwe na ũguo atumia amwe aitũ nĩmatũmakirie mũno tondũ megũthiĩte mbĩrĩra-inĩ rũciinĩ tene,
Aga mõned naised meie grupist üllatasid meid.
23 no matinona mwĩrĩ wake. Mokire matwĩra atĩ nĩmonire kĩoneki kĩa araika, arĩa mameerire atĩ arĩ muoyo.
Nad läksid koidikul haua juurde ega leidnud tema surnukeha. Nad tulid tagasi ja ütlesid, et olid näinud nägemust inglitest, kes ütlesid neile, et ta elab.
24 Nao amwe a thiritũ iitũ nĩmathiire mbĩrĩra-inĩ, na makora o ũguo atumia acio mekuugĩte, no rĩrĩ, we mwene matinamuona.”
Mõned meist läksid haua juurde ja leidsid, et kõik oli täpselt nii, nagu naised ütlesid, kuid nad ei näinud teda.“
25 Nake Jesũ akĩmeera atĩrĩ, “Inyuĩ andũ aya mwagĩte ũũgĩ na mũtihiũhaga gwĩtĩkia maũndũ mothe marĩa anabii moigĩte!
Jeesus ütles neile: „Te olete nii töntsi arusaamisega! Kui pikaldased olete te uskuma kõike seda, mida prohvetid on öelnud!
26 Githĩ to mũhaka Kristũ ambe anyariirwo na acooke atoonye riiri-inĩ wake?”
Kas Messias ei pidanud kannatama enne, kui sai hiilgusesse minna?“
27 Jesũ akĩmataarĩria ũhoro wothe ũrĩa waarĩtio Maandĩko-inĩ ũmũkoniĩ, ambĩrĩirie na maandĩko ma Musa na ma Anabii othe.
Seejärel alustas ta Moosesest ja kõigist prohvetitest ning selgitas neile kõike, mida oli tema kohta Pühakirjas öeldud.
28 Na maakuhĩrĩria itũũra rĩrĩa maathiiaga, Jesũ agĩtua taarĩ kũhĩtũka arahĩtũka.
Kui nad lähenesid külale, kuhu nad teel olid, tegi Jeesus, nagu läheks ta edasi.
29 No makĩmũringĩrĩria na hinya, makĩmwĩra atĩrĩ, “Raarĩrĩra gũkũ na ithuĩ, nĩkũratuka na gũkiriĩ kũgĩa nduma.” Nĩ ũndũ ũcio agĩtoonya aikaranie nao.
Aga nad käisid talle peale, öeldes: „Tule ja jää meie juurde. On juba hilja, päev on peaaegu õhtus.“Nii läks ta siis nende juurde sisse.
30 Rĩrĩa aikarire metha-inĩ hamwe nao, akĩoya mũgate, agĩcookia ngaatho, akĩwenyũranga, akĩmahe.
Kui ta istus koos nendega sööma, võttis ta leiva, tänas, murdis ja andis neile.
31 Hĩndĩ ĩyo makĩhingũka maitho, makĩmũmenya, nake akĩbuĩria, makĩaga kũmuona rĩngĩ.
Nende silmad avati ja nad tundsid ta ära. Siis kadus ta nende silmist.
32 Nao makĩũrania atĩrĩ, “Githĩ ngoro ciitũ itiikũhĩahĩaga hĩndĩ ĩrĩa ekwaragia na ithuĩ njĩra-inĩ, na agĩtũtaarĩria ũrĩa Maandĩko moigĩte?”
Kaks jüngrit ütlesid teineteisele: „Kui ta meile Pühakirja selgitas, kas see ei sütitanud siis meid?“
33 Nao magĩũkĩra o hĩndĩ ĩyo magĩcooka Jerusalemu. Kũu magĩkora arutwo arĩa ikũmi na ũmwe, hamwe na arĩa maarĩ nao monganĩte,
Nad tõusid kohe püsti ja läksid Jeruusalemma tagasi. Nad leidsid üksteist jüngrid ja need, kes olid nendega koos,
34 makiugaga atĩrĩ, “Nĩ ma! Mwathani nĩariũkĩte na nĩoimĩrĩire Simoni.”
ütlesid: „Issand on tõesti surnuist üles tõusnud! Ta ilmus Siimonale.“
35 Hĩndĩ ĩyo acio eerĩ makĩmeera maũndũ marĩa meekĩkĩte marĩ njĩra-inĩ, na ũrĩa maamenyire Jesũ hĩndĩ ĩrĩa eenyũrire mũgate.
Siis need, kes olid just saabunud, jutustasid teistele jüngritele, mis oli nendega teed käies juhtunud ja kuidas nad olid Jeesuse ära tundnud, kui ta leiba murdis.
36 O makĩaragia ũhoro ũcio, Jesũ akĩrũgama gatagatĩ kao akĩmeera atĩrĩ, “Thayũ ũrogĩa na inyuĩ.”
Kui nad alles rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles: „Rahu olgu teile!“
37 Nao makĩhahũka na makĩmaka, magĩĩciiria atĩ nĩ ngoma moonaga.
Nad olid jahmunud ja ehmunud ning arvasid, et näevad kummitust.
38 Nake akĩmooria atĩrĩ, “Mũratangĩka nĩkĩ, na nĩ kĩĩ gĩgũtũma mũgĩe na nganja meciiria-inĩ manyu?
„Miks te olete kohkunud? Miks te kahtlete?“küsis ta neilt.
39 Ta rorai moko makwa na nyarĩrĩ ciakwa. Nĩ niĩ mwene! Huutiai muone; roho ndũrĩ nyama na mahĩndĩ, ta ũrĩa mũrona ndĩ nacio.”
„Vaadake mu käsi ja jalgu – te näete, et see olen mina. Katsuge mind, siis olete kindlad, sest kummitusel ei ole liha ega luid, nagu näete minul olevat.“
40 Aarĩkia kuuga ũguo, akĩmoonia moko make na nyarĩrĩ ciake.
Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja jalgu.
41 Nao magĩkorwo matarĩ maretĩkia nĩ ũndũ wa ũrĩa makenete na makagega. Nake akĩmooria atĩrĩ, “Mũrĩ na kĩndũ gĩa kũrĩa?”
Kuid nad ei suutnud ikka veel uskuda, sest nad olid elevil ja hämmastuses. Ta küsis neilt: „Kas teil on midagi süüa?“
42 Nao makĩmũnengera gĩcunjĩ gĩa thamaki hĩu.
Nad andsid talle tüki küpsetatud kala,
43 Nake agĩkĩoya, akĩrĩa makĩĩonagĩra.
ta võttis selle ja sõi seda nende silme all.
44 Akĩmeera atĩrĩ, “Ũũ nĩguo ndamwĩrire hĩndĩ ĩrĩa ndaarĩ na inyuĩ atĩ: Maũndũ mothe marĩa mandĩkĩtwo ũhoro wakwa Watho-inĩ wa Musa, na Maandĩko-inĩ ma Anabii, na Thaburi, no nginya mahingio.”
Siis ütles Jeesus neile: „Seda ma selgitasin teile siis, kui olin veel teie juures. Kõik, mis minust on kirjutatud Moosese seaduses, prohvetites ja psalmides, pidi täide minema.“
45 Hĩndĩ ĩyo akĩhingũra meciiria mao nĩguo mamenye Maandĩko.
Seejärel avas ta nende mõistuse, nii et nad suutsid Pühakirja mõista.
46 Akĩmeera atĩrĩ, “Ũũ nĩguo kwandĩkĩtwo: Kristũ nĩakanyariirwo na ariũkio kuuma kũrĩ arĩa akuũ mũthenya wa gatatũ,
Ta ütles neile: „Kirjutatud on, et Messias kannatab ja tõuseb kolmandal päeval surnuist üles ning tema nimel
47 naguo ũhoro wa kwĩrira na kũrekerwo kwa mehia ũkaahunjĩrio ndũrĩrĩ ciothe thĩinĩ wa rĩĩtwa rĩake, wambĩrĩirie Jerusalemu.
kuulutatakse meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigile rahvastele, alates Jeruusalemmast.
48 Inyuĩ mũrĩ aira a maũndũ macio.
Te olete kõige selle tunnistajad.
49 Na rĩrĩ, nĩngũmũtũmĩra kĩrĩa Baba eranĩire; no ikarai thĩinĩ wa itũũra rĩĩrĩ inene nginya rĩrĩa mũkaaheo hinya kuuma Igũrũ.”
Nüüd saadan ma teile selle, mida mu Isa on tõotanud, aga oodake linnas, kuni saate väe taevast.“
50 Agĩcooka akĩmatongoria kuuma kũu magĩthiĩ magĩkinya hakuhĩ na Bethania; akĩoya moko na igũrũ, akĩmarathima.
Siis viis ta nad välja, kuni nad olid Betaania lähedal, ning tõstnud käed, õnnistas ta neid.
51 Na o akĩmarathimaga, akĩmatiga, akĩiyũkio akĩambata igũrũ.
Sel ajal kui ta neid õnnistas, lahkus ta neist ja ta võeti üles taevasse.
52 Nao makĩmũgooca na magĩcooka Jerusalemu makenete mũno.
Nad kummardasid teda ja läksid siis rõõmsana Jeruusalemma tagasi.
53 Nao nĩmaikaraga hekarũ-inĩ mahinda mothe makĩgoocaga Ngai.
Nad veetsid kogu oma aja templis Jumalat ülistades.
