1 Johana 1
1 Ũhoro ũrĩa warĩ kuo kuuma o kĩambĩrĩria, ũrĩa tũiguĩte, na ũrĩa tuonete na maitho maitũ, na tũkawĩrorera, namo moko maitũ makaũhutia, o ũhoro ũcio wa Kiugo kĩa muoyo, nĩguo tũhunjagia.
Mis algusest peale on olnud, mida me oleme kuulnud ja oma silmaga näinud, mida oleme vaadanud ja oma käega puudutanud – seda me kuulutame Elu Sõnast.
2 Muoyo ũcio nĩwonithanirio; na ithuĩ nĩtũwonete na tũkaheana ũira waguo, na ithuĩ tũkamũhunjagĩria ũhoro wa muoyo wa tene na tene, ũrĩa watũire na Ithe witũ, na ũkĩonithanio kũrĩ ithuĩ. (aiōnios g166)
See Elu sai avalikuks; me oleme ise näinud ning tunnistame ja kuulutame teile igavest elu, mis oli Isa juures ja on ilmutatud meile – (aiōnios g166)
3 Ithuĩ tũmũhunjagĩria kĩrĩa tuonete na tũkaigua, nĩgeetha o na inyuĩ mũgĩe ngwatanĩro na ithuĩ. Nayo ngwatanĩro iitũ nĩ ngwatanĩro na Ithe witũ, o na Mũriũ Jesũ Kristũ.
seda me oleme näinud ja kuulnud, ja kuulutame ka teile, et teilgi oleks osadus meiega. Meil on osadus Isaga ja tema Poja Jeesuse Kristusega.
4 Tũramwandĩkĩra maũndũ maya nĩguo gĩkeno giitũ kĩiganĩre.
Ja me kirjutame seda, et meie rõõm oleks täielik.
5 Ĩno nĩyo ndũmĩrĩri ĩrĩa tũiguĩte kuuma kũrĩ we, na nĩyo tũramũmenyithia, atĩ: Ngai nĩ ũtheri; thĩinĩ wake gũtirĩ nduma o na hanini.
See on sõnum, mida oleme kuulnud temalt ja kuulutame teile: Jumal on valgus ja temas ei ole mingit pimedust.
6 Tũngiuga atĩ tũrĩ ngwatanĩro nake, tũgĩthiiaga na mĩthiĩre ya nduma-rĩ, ũguo nĩkũheenania, naguo ũhoro wa ma ndũtũũraga thĩinĩ witũ.
Kui väidame, et meil on osadus temaga, aga käime pimeduses, siis me valetame ega tee tõtt.
7 No tũngĩthiĩ na ũtheri, o ta ũrĩa we arĩ ũtheri-inĩ, tũrĩ na ngwatanĩro mũndũ na ũrĩa ũngĩ, nayo thakame ya Jesũ, Mũrũ wake, nĩĩtũtheragia, tũgathirwo nĩ mehia mothe.
Aga kui me käime valguses, nagu tema on valguses, siis on meil osadus üksteisega ning tema Poja Jeesuse veri puhastab meid igast patust.
8 Tũngiuga tũtirĩ na mehia, nĩ kwĩheenia tũkwĩheenia, naguo ũhoro wa ma ndũrĩ thĩinĩ witũ.
Kui me väidame, et meil ei ole pattu, siis me petame iseennast, ning tõde ei ole meie sees.
9 Tũngiumbũra mehia maitũ-rĩ, we nĩ mwĩhokeku na nĩ wa kĩhooto, na nĩegũtũrekera mehia maitũ na atũtherie tũthirwo nĩ maũndũ mothe marĩa matarĩ ma ũthingu.
Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nii et ta annab andeks meile meie patud ja puhastab meid kõigest ülekohtust.
10 Tũngiuga tũtiĩhĩtie-rĩ, tũkũmũtua wa maheeni, naguo ũhoro wake ndũrĩ na handũ thĩinĩ witũ.
Kui väidame, et meie ei ole pattu teinud, siis teeme tema valelikuks ja tema sõna pole meis.
