< Psalm 55 >

1 Dem Sangmeister für Saitenspiele. Eine Unterweisung Davids. Nimm zu Ohren, o Gott, mein Gebet, und verbirg Dich nicht vor meinem Flehen.
Ki he Takimuʻa ʻi he Nekina, ko e Saame akonaki ʻa Tevita. Fakafanongo ki heʻeku lotu, ʻE ʻotua; pea ʻoua naʻa ke fufū koe mei heʻeku lotu tāumaʻu.
2 Horche auf mich und antworte mir. In meinem Sinnen irre ich umher und stöhne,
‌ʻAfio mai kiate au, mo ke ongoʻi au: ʻoku ou lāunga ʻi heʻeku mamahi, pea tangi kalanga;
3 Ob der Stimme meines Feindes, ob dem Zwängen des Ungerechten, denn sie erregen Unrecht über mich und grollen mir im Zorne.
Koeʻuhi ko e leʻo ʻoe fili, koeʻuhi ko e taʻomia ʻe he kau angakovi: he kuo nau tuku ʻae hia kiate au, pea ʻi he ʻita ʻoku nau fehiʻa kiate au.
4 Mein Herz kreißet in mir; und Schrecken des Todes fallen über mich.
‌ʻOku mamahi lahi hoku loto ʻiate au: pea kuo tō kiate au ʻae ngaahi fakailifia ʻoe mate.
5 Furcht und Beben kommen über mich, und Grausen hat mich bedeckt.
Kuo hoko kiate au ʻae manavahē mo e tetetete, pea kuo lōmakiʻi au ʻe he lilika.
6 Und ich spreche: Wer gibt mir Fittiche wie der Taube, ich flöge hin, wo ich wohnete.
Pea naʻaku pehē, Taumaiā ke u maʻu ʻae kapakau ʻo hangē ko e lupe! Koeʻuhi ke u puna atu, pea fiemālie ai.
7 Siehe, ferne würde ich entfliehen, in der Wüste würde ich übernachten. (Selah)
Vakai, te u ʻalu ʻo hē ki he mamaʻo, pea u nofo ʻi he toafa. (Sila)
8 Schleunigst würde ich entkommen vom Sturme des Windes, vom Wetter.
Te u ʻalu fakatoʻotoʻo, ʻo hao mei he matangi lahi mo e afā.
9 Verschlinge, Herr, zerteile ihre Zunge; denn ich sehe Gewalttat und Hader in der Stadt.
Fakaʻauha, ʻE Sihova, pea vahevahe honau ʻelelo: he naʻaku mamata ki he fakamālohi mo e fekeʻikeʻi ʻi he kolo.
10 Sie gehen bei Tag und bei Nacht in ihr umher, auf ihren Mauern, und Unrecht und Mühsal ist in ihrer Mitte.
‌ʻOku nau ʻalu fano ai ʻi he ngaahi ʻā ʻo ia ʻi he ʻaho mo e pō: ʻoku ʻi loto ʻi ai ʻae pauʻu mo e mamahi.
11 Unheil ist in ihrer Mitte, und nicht weicht von ihrer Straße Hinterlist und Trug.
‌ʻOku ʻi ai ʻae kovi: ʻoku ʻikai mahuʻi mei hono ngaahi hala ʻae fakamālohi mo e kākā.
12 Denn nicht ein Feind schmäht mich, das ertrüge ich; nicht der mich haßte, macht sich groß über mich, ich könnte mich vor ihm verbergen.
He naʻe ʻikai ko ha fili ʻaia naʻa ne lauʻikoviʻi au; ka ne pehē, te u faʻa kātaki ia: pea naʻe ʻikai ko ia ʻoku ne fehiʻa kiate au ʻaia kuo hiki hake ia kiate au ka ne pehē, te u faʻa fufū au meiate ia.
13 Du aber bist es, ein Mensch wie meinesgleichen, mein Leiter und mein Bekannter;
Ka ko koe ia, ko e tangata ʻoku ta tatau, ko hoku fakahinohino, mo hoku kaumeʻa.
14 Die wir zusammen süße, heimliche Beratung pflogen und im Zuge zum Gotteshause wallten.
Naʻa ta alea lelei mo au, pea ʻalu fakataha ki he fale ʻoe ʻOtua.
15 Tod über sie! Laß sie lebendig in die Hölle hinabfahren; denn Böses ist in ihrem Aufenthalt, in ihrer Mitte. (Sheol h7585)
Ke puke ʻakinautolu ʻe he mate, pea tuku ke ʻalu vave hifo ʻakinautolu ki hētesi: he ʻoku ʻi honau ngaahi nofoʻanga, pea ʻiate kinautolu ʻae kovi. (Sheol h7585)
16 Ich rufe zu Gott, und Jehovah wird mich retten.
Ka ko au te u ui ki he ʻOtua; pea ʻe fakamoʻui au ʻe Sihova.
17 Des Abends, des Morgens und des Mittags will ich klagen und jammern, und Er wird meine Stimme hören.
‌ʻI he efiafi, mo e pongipongi, mo e hoʻatā, te u lotu, mo tangi leʻo lahi: pea te ne ongoʻi hoku leʻo.
18 Er löst meine Seele ein im Frieden, daß sie mir nicht nahen; denn viele waren ihrer bei mir.
Kuo ne fakamoʻui hoku laumālie ʻi he melino mei he tau naʻe tuʻu hake kiate au: he naʻe ʻiate au ʻae tokolahi.
19 Gott wird es hören und sie demütigen, Der von Alters her sitzet, (Selah) weil bei ihnen kein Wechsel ist, und sie Gott nicht fürchten.
‌ʻE ongoʻi ʻe he ʻOtua, ʻaia ʻoku ʻafio talu mei muʻa, pea te ne tautea ʻakinautolu. (Sila) Koeʻuhi ʻoku ʻikai te nau feliliuʻaki, ko ia ʻoku ʻikai te nau manavahē ai ki he ʻOtua.
20 Er hat seine Hände ausgestreckt wider die so friedlich mit ihm waren, hat seinen Bund entweiht.
Naʻa ne mafao atu hono nima kiate kinautolu ʻaia naʻe nonofo ʻi he melino mo ia: kuo maumauʻi ʻe ia ʻene fuakava.
21 Sie machen glatt wie Butter seinen Mund, und es nähert sich sein Herz. Weicher denn Öl sind seine Worte, und sind gezückte Schwerter.
Ko e ngaahi lea ʻa hono ngutu naʻe molemole lahi hake ʻi he pota, ka naʻe ʻi hono loto ʻae tau: naʻe molū lahi ʻene ngaahi lea ʻi he lolo, ka ko e moʻoni ko e ngaahi heletā ia kuo unuhi.
22 Wirf dein Anliegen auf Jehovah, und Er wird für dich sorgen, und den Gerechten nicht wanken lassen in Ewigkeit.
Ke ke tuku hoʻo kavenga kia Sihova, pea te ne poupou koe: ʻe ʻikai ʻaupito te ne tuku ke ngaue ʻae kakai māʻoniʻoni.
23 Aber Du, Gott, wirst sie in den Brunnen des Grabens hinabbringen. Die Männer des Bluts und des Trugs werden ihre Tage nicht zur Hälfte bringen. Ich aber vertraue auf Dich.
Ka ko koe, ʻE ʻOtua te ke ʻohifo ʻakinautolu ki he luo ʻoe fakaʻauha: ko e kau tangata pani toto mo ngāue kākā ʻe ʻikai tenau aʻusia hono vaeuaʻanga ʻo honau ngaahi ʻaho; ka te u falala kiate koe.

< Psalm 55 >