< Psalm 132 >

1 Ein Wallfahrtslied. Gedenke, o HERR, dem David alle seine Mühen,
He waiata; he pikitanga. E Ihowa, maharatia a Rawiri, me ona mamaetanga ngakau katoa;
2 daß er dem HERRN schwur und dem Mächtigen Jakobs gelobte:
Tana oati ki a Ihowa, tana kupu taurangi ki te Mea Nui o Hakopa;
3 Ich will nicht in das Zelt meines Hauses gehen, noch auf das Lager meines Bettes steigen,
E kore rawa ahau e tae ki toku whare e noho ai ahau, e eke ranei ki runga ki toku moenga;
4 ich will meinen Augen keinen Schlaf und meinen Augenlidern keinen Schlummer gönnen,
E kore ahau e tuku i oku kanohi kia moe, i oku kamo kia nenewha;
5 bis ich eine Stätte gefunden habe für den HERRN, eine Wohnung für den Mächtigen Jakobs!
Kia kitea ra ano e ahau he wahi mo Ihowa, he nohoanga mo te Mea Nui o Hakopa.
6 Siehe, wir hörten, sie sei zu Ephrata; wir haben sie gefunden im Gefilde von Jear!
Na i rangona e matou ki Eparata, i kitea ki nga mara o te ngahere.
7 Wir wollen kommen zu seiner Wohnung, wir wollen anbeten beim Schemel seiner Füße!
Ka haere matou ki roto ki ona tapenakara; ka koropiko ki tona turanga waewae.
8 HERR, mache dich auf zu deiner Ruhestatt, du und die Lade deiner Macht!
E ara, e Ihowa, ki tou okiokinga, a koe, me te aaka o tou kaha.
9 Deine Priester sollen sich in Gerechtigkeit kleiden, und deine Frommen sollen jubeln.
Kia whakakakahuria au tohunga ki te tika; kia hamama tau hunga tapu i te hari.
10 Um Davids, deines Knechtes willen weise nicht ab das Angesicht deines Gesalbten!
Whakaaro ki a Rawiri, ki tau pononga: kaua e whakapeaua atu te mata o tau i whakawahi ai.
11 Der HERR hat David in Wahrheit geschworen, davon wird er nicht abgehen: «Von der Frucht deines Leibes will ich setzen auf deinen Thron!
Kua oati pono a Ihowa ki a Rawiri, e kore ia e tahuri ke i tena; Ka whakanohoia e ahau tetahi hua o tou kopu ki tou torona.
12 Werden deine Söhne meinen Bund bewahren und meine Zeugnisse, die ich sie lehren will, so sollen auch ihre Söhne für immer sitzen auf deinem Thron!»
Ki te puritia e au tama taku kawenata, me taku whakaaturanga e ako ai ahau ki a ratou, ka noho ano a ratou tama ki tou torona ake ake.
13 Denn der HERR hat Zion erwählt und sie zu seiner Wohnung begehrt:
Kua whiriwhiria hoki e Ihowa a Hiona; kua hiahiatia e ia hei nohoanga mona.
14 «Dies ist für immer meine Ruhestatt, hier will ich wohnen; denn so habe ich es begehrt.
Ko toku okiokinga tenei ake ake; ko konei ahau noho ai, kua hiahiatia hoki e ahau.
15 Ihre Nahrung will ich reichlich segnen, ihre Armen sättigen mit Brot.
Ka manaakitia rawatia e ahau tana kai; ka whakamakonatia e ahau ona rawakore ki te taro.
16 Ihre Priester will ich mit Heil bekleiden, und ihre Frommen sollen jubeln.
Ka whakakakahuria hoki e ahau ona tohunga ki te whakaoranga; a ka hamama tona hunga tapu i te hari.
17 Dort will ich dem David ein Horn hervorsprossen lassen, eine Leuchte zurichten meinem Gesalbten.
Ka meinga e ahau kia pihi ki reira te haona o Rawiri: kua whakapaia e ahau he rama mo taku i whakawahi ai.
18 Seine Feinde will ich mit Schande bekleiden; aber auf ihm soll seine Krone glänzen!»
Ka whakakakahuria e ahau ona hoariri ki te whakama; a ka matomato tona karauna i runga i a ia.

< Psalm 132 >