< Richter 2 >

1 Aber der Engel des HERRN kam von Gilgal herauf nach Bochim und sprach: Ich habe euch aus Ägypten heraufgeführt und in das Land gebracht, das ich euren Vätern zugeschworen habe; und ich sagte, ich wolle meinen Bund mit euch nicht aufheben ewiglich;
Pea naʻe haʻu ʻae ʻāngelo ʻa Sihova mei Kilikali ki Pokimi, ʻo ne pehē, “Naʻaku ʻo hake ʻakimoutolu mei ʻIsipite, pea kuo u ʻomi ʻakimoutolu ki he fonua ʻaia naʻaku fuakava ai ki hoʻomou ngaahi tamai; pea ne u pehē, ‘ʻE ʻikai ʻaupito te u liʻaki ʻeku fuakava mo kimoutolu.
2 ihr aber sollt mit den Einwohnern dieses Landes keinen Bund machen, sondern ihre Altäre zerbrechen. Aber ihr habt meiner Stimme nicht gehorcht! Warum habt ihr es doch getan?
Pea ʻe ʻikai te mou alea ke fakataha mo e kakai ʻoe fonua ni: ka te mou laku hifo honau ngaahi feilaulauʻanga:’ ka naʻe ʻikai te mou fai talangofua ki hoku leʻo: ko e hā kuo mou fai ai ʻae meʻa ni?
3 So habe ich nun auch gesagt: Ich will sie vor euch nicht vertreiben, damit sie euch zu Dornen und ihre Götter euch zum Fallstrick werden!
Ko ia kuo u lea foki ʻo pehē, ʻE ʻikai te u kapusi ʻakinautolu mei homou ʻao: ka tenau hoko [ko e ngaahi talaʻi ʻakau ]ʻi homou vakavaka, pea ko honau ngaahi ʻotua ko e tauhele kiate kimoutolu.”
4 Da nun der Engel des HERRN solche Worte zu allen Kindern Israel redete, erhob das Volk seine Stimme und weinte.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he lea ʻae ʻāngelo ʻa Sihova ʻaki ʻae ngaahi lea ni ki he fānau kotoa pē ʻa ʻIsileli, naʻe hiki hake honau leʻo ʻe he kakai, ʻo tangi.
5 Daher hießen sie den Ort Bochim und opferten daselbst dem HERRN.
Pea naʻa nau ui hono hingoa ʻoe potu ko ia ko Pokimi: pea naʻa nau fai ʻi ai ʻae feilaulau kia Sihova.
6 Als nämlich Josua das Volk entlassen hatte, zogen die Kinder Israel ein jeder in sein Erbteil, um das Land in Besitz zu nehmen.
Pea ʻi he tuku ʻe Siosiua ʻae kakai ke ʻalu; naʻe ʻalu ʻae fānau ʻa ʻIsileli ʻae tangata taki taha kotoa pē ki hono tofiʻa ke maʻu ʻae fonua.
7 Und das Volk diente dem HERRN, solange Josua lebte und solange die Ältesten da waren, die Josua überlebten, welche alle die großen Werke des HERRN gesehen hatten, die er an Israel getan.
Pea naʻe tauhi ʻa Sihova ʻe he kakai ʻi he ʻaho kotoa pē ʻo Siosiua, pea mo e ngaahi ʻaho kotoa pē ʻoe kau mātuʻa naʻa nau moʻui fuoloa ange ʻia Siosiua, ʻakinautolu naʻe mamata ki he ngaahi ngāue lahi ʻa Sihova, ʻaia naʻa ne fai maʻa ʻIsileli.
8 Als aber Josua, der Sohn Nuns, der Knecht des HERRN, im Alter von hundertundzehn Jahren gestorben war,
Pea naʻe pekia ʻa Siosiua ko e foha ʻo Nuni ko e tamaioʻeiki ʻa Sihova, kuo teau taʻu hono motuʻa mo e taʻu ʻe hongofulu.
9 begruben sie ihn im Gebiet seines Erbteils, zu Timnat-Heres, auf dem Gebirge Ephraim, nördlich vom Berge Gaasch.
Pea naʻa nau fai hono putu ʻi he veʻe fonua ʻo hono tofiʻa ʻi Timinate-Helesi, ʻi he moʻunga ʻo ʻIfalemi, ʻi hono potu tokelau ʻoe moʻunga ko Keasi.
10 Und als auch jenes ganze Geschlecht zu seinen Vätern versammelt war, kam ein anderes Geschlecht nach ihnen auf, welches den HERRN nicht kannte, noch die Werke, die er an Israel getan.
Pea naʻe tānaki foki ʻae toʻutangata kotoa pē ko ia ki heʻenau ngaahi tamai; pea naʻe tupu hake ʻae toʻutangata ʻe taha ʻo hoko mo kinautolu, ʻaia naʻe ʻikai tenau ʻilo ʻa Sihova, pe ko e ngaahi ngāue foki naʻe fai ʻe ia maʻa ʻIsileli.
11 Da taten die Kinder Israel, was übel war vor dem HERRN, und dienten den Baalen
Pea naʻe fai kovi ʻae fānau ʻa ʻIsileli ʻi he ʻao ʻo Sihova, pea naʻa [nau ]tauhi ʻa Peali:
12 und verließen den HERRN, den Gott ihrer Väter, der sie aus Ägyptenland geführt hatte, und folgten andern Göttern nach, den Göttern der Völker, die um sie her wohnten, und beteten sie an und erzürnten den HERRN;
Pea naʻa nau liʻaki ʻa Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻenau ngaahi tamai, ʻaia naʻa ne ʻomi ʻakinautolu mei he fonua ko ʻIsipite, ʻonau muimui ki he ngaahi ʻotua kehe, ʻi he ngaahi ʻotua ʻoe kakai naʻe nofo takatakai ʻiate kinautolu, ʻonau punou hifo ʻakinautolu kiate kinautolu, ʻo fakatupu ʻae houhau ʻo Sihova.
13 denn sie verließen den HERRN und dienten dem Baal und den Astarten.
Pea naʻa nau liʻaki ʻa Sihova, ʻo tauhi ʻa Peali mo ʻAsitelote.
14 Da ergrimmte der Zorn des HERRN über Israel, und er gab sie in die Hand von Räubern, die sie beraubten, und verkaufte sie in die Hand ihrer Feinde ringsum, so daß sie ihren Feinden nicht mehr widerstehen konnten.
Pea naʻe tupu ʻo vela lahi ʻae houhau ʻa Sihova ki ʻIsileli, pea naʻa ne tukuange ʻakinautolu ki he nima ʻoe kau maumau, ʻaia naʻe maumauʻi ʻakinautolu, pea naʻa ne fakatau ʻakinautolu ki he nima ʻo honau ngaahi fili naʻe takatakai ʻakinautolu, ko ia naʻe ʻikai tenau kei faʻa tuʻu ʻi he ʻao ʻo honau ngaahi fili.
15 Überall, wohin sie zogen, war die Hand des HERRN gegen sie zum Unglück, wie der HERR ihnen gesagt und wie der HERR ihnen geschworen hatte; so wurden sie hart bedrängt.
Ko e ngaahi potu kotoa pē naʻa nau ʻalu ki ai, naʻe hiki ai ʻae nima ʻo Sihova kiate kinautolu ki he kovi, ʻo hangē ko e lea ʻa Sihova, pea hangē ko e fuakava ʻa Sihova kiate kinautolu: pea naʻa nau mamahi lahi.
16 Doch erweckte der HERR Richter, die sie aus den Händen ihrer Räuber erretteten;
Ka neongo ia naʻe fokotuʻu hake ʻe Sihova ʻae kau fakamaau, ʻaia naʻe fakamoʻui ʻakinautolu mei he nima ʻokinautolu naʻe maumauʻi ʻakinautolu.
17 aber auch ihren Richtern gehorchten sie nicht, sondern buhlten mit andern Göttern und beteten sie an und wichen bald von dem Wege, darauf ihre Väter im Gehorsam gegen die Gebote des HERRN gegangen waren; sie taten nicht ebenso.
Ka naʻe ʻikai tenau fie fanongo ki honau kau fakamaau, ka naʻa nau ʻalu holi kovi pe ki he ngaahi ʻotua kehe, ke punou hifo ʻakinautolu ki ai: naʻa nau tafoki vave mei he hala ʻaia naʻe ʻalu ai ʻenau ngaahi tamai, ʻi [heʻenau ]fai talangofua ki he ngaahi fekau ʻa Sihova: he naʻe ʻikai tenau fai pehē.
18 Wenn aber der HERR ihnen Richter erweckte, so war der HERR mit dem Richter und errettete sie aus der Hand ihrer Feinde, solange der Richter lebte; denn der HERR erbarmte sich wegen ihrer Wehklage über ihre Bedränger und Unterdrücker.
Pea ʻi he fokotuʻu ʻe Sihova ʻae kau fakamaau kiate kinautolu, pea naʻe ʻi he fakamaau ʻa Sihova, ʻo ne fakamoʻui ʻakinautolu mei he nima ʻo honau ngaahi fili ʻi he ngaahi ʻaho kotoa pē ʻoe fakamaau: he naʻe fakatomala ʻa Sihova ko e meʻa ʻi heʻenau ngaahi toʻe koeʻuhi ko kinautolu naʻe fakamamahiʻi ʻakinautolu mo fakafiuʻi ʻakinautolu.
19 Wenn aber der Richter starb, so handelten sie wiederum verderblicher als ihre Väter, indem sie andern Göttern nachfolgten, um ihnen zu dienen und sie anzubeten; sie ließen nicht ab von ihrem Vornehmen und ihrem halsstarrigen Wesen.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he pekia leva ʻae fakamaau, naʻa nau tafoki ʻo fakahalaʻi lahi ʻaupito hake ʻakinautolu ʻi heʻenau ngaahi tamai, ʻi he muimui ʻi he ngaahi ʻotua kehe ke tauhi ʻakinautolu, ʻo punou hifo ki ai; naʻe ʻikai tenau tuku ʻenau fai ki honau faianga, pe mei he anga mālohi ʻanautolu.
20 Darum entbrannte der Zorn des HERRN über Israel, und er sprach: Weil dieses Volk meinen Bund übertreten hat, den ich ihren Vätern geboten habe, und sie meiner Stimme nicht folgen,
Pea naʻe tupu ʻo vela ʻae houhau ʻo Sihova ki ʻIsileli; pea naʻe pehē ʻe ia, “Ko e meʻa ʻi he liʻaki ʻe he kakai ni ʻeku fuakava ʻaia naʻaku fekau ki heʻenau ngaahi tamai, pea ʻoku ʻikai tenau tokanga ki hoku leʻo;
21 so will auch ich forthin niemand mehr von den Völkern, die Josua bei seinem Tod übriggelassen hat, vor ihnen vertreiben,
Ngata mei heni, ʻe ʻikai te u kapusi mei honau ʻao ʻae ngaahi puleʻanga naʻe tuku ʻe Siosiua ʻi heʻene pekia;
22 damit ich Israel durch sie prüfe, ob sie auf dem Wege des HERRN verbleiben und darin wandeln werden, wie ihre Väter darauf verblieben sind, oder nicht.
Koeʻuhi ke u ʻahiʻahiʻi ʻa ʻIsileli ʻiate kinautolu, ke ʻilo pe tenau tauhi ʻae hala ʻo Sihova ke ʻalu ʻi ai, ʻo hangē hono tauhi ia ʻe heʻenau ngaahi tamai, pe ʻikai.”
23 Also ließ der HERR diese Völker verbleiben und vertrieb sie nicht eilends, wie er sie auch nicht in Josuas Hand gegeben hatte.
Ko ia naʻe tuku pē ʻe Sihova ʻae ngaahi puleʻanga ko ia, ʻo ʻikai kapusi vave ʻakinautolu kituaʻā: pea naʻe ʻikai te ne tukuange ʻakinautolu ki he nima ʻo Siosiua.

< Richter 2 >