< 2 Samuel 23 >

1 Dies sind Davids letzte Worte: Ausspruch Davids, des Sohnes Isais, und Ausspruch des Mannes, der hoch erhoben ward, des Gesalbten des Gottes Jakobs und des Lieblings der Lieder Israels:
Pea ko eni, ko e ngaahi lea fakamuimui eni ʻa Tevita. Naʻe pehē ʻe Tevita ko e foha ʻo Sese, pea naʻe lea ʻo pehē ʻe he tangata naʻe hiki hake ke māʻolunga, ko ia naʻe pani ʻe he ʻOtua ʻo Sēkope, pea pehē ʻe ia naʻe fasi mālie ʻi ʻIsileli,
2 Der Geist des HERRN redet in mir, und sein Wort liegt auf meiner Zunge.
Naʻe folofola ʻiate au ʻae Laumālie ʻo Sihova, pea ko ʻene folofola naʻe ʻi hoku ʻelelo.
3 Es hat gesprochen der Gott Israels, der Fels Israels zu mir gesagt: Wer gerecht herrscht über die Menschen, wer da herrscht in der Furcht Gottes,
Naʻe pehē ʻe he ʻOtua ʻo ʻIsileli, “Naʻe folofola mai kiate au ʻae Makatuʻu ʻa ʻIsileli, Ke ke pule koe ki he kakai ʻi he angatonu, ʻo pule ʻi he manavahē ki he ʻOtua.
4 der ist wie das Licht, das am Morgen aufstrahlt, wie die Sonne am Morgen ohne Gewölk: von ihrem Glanz nach dem Regen sproßt junges Grün aus der Erde hervor.
Ke tatau ia mo e maama ʻoe pongipongi, ʻoka hopo hake ʻae laʻā, ʻi he pongipongi ʻoku ʻikai ai ha ngaahi ʻao; pea hangē ko e mohuku maʻuiʻui ʻoku [tupu ]mei he kelekele ʻaia ʻoku ngingila lelei ʻoka ʻosi ʻae tō ʻae ʻuha.”
5 Ja, steht nicht so mein Haus zu Gott? Hat er doch einen ewigen Bund mit mir geschlossen, der in allen Stücken gesichert und festgestellt ist. Ja, all mein Glück und all mein Verlangen, sollte er das nicht sprossen lassen?
Neongo ʻoku ʻikai pehē ʻa hoku fale ki he ʻOtua, ka kuo ne fai mo au ha fuakava taʻengata, kuo tuʻutuʻuni lelei ʻi he meʻa kotoa pē mo maʻu: pea ko ia kotoa pē te u moʻui ai, mo ia kotoa pē ʻoku ou holi ki ai, ʻikai te ne ngaohi ia ke tupu?
6 Die Bösen aber sind allesamt wie Dornen, die man wegwirft; denn mit der Hand faßt man sie nicht an;
Ka ʻe tatau ʻaia kotoa pē ʻoku ʻoe angakovi mo e talatalaʻi ʻakau ʻoku tekeʻi atu, koeʻuhi ʻoku ʻikai faʻa puke ʻaki ia ʻae nima:
7 nein, wer sich mit ihnen befaßt, bewehrt sich mit Eisen und Speerschaft, und im Feuer verbrennt man sie gänzlich an ihrer Stätte.
He ko e tangata ʻe ala ki ai ʻoku lelei ke ne mahafu ʻaki ʻae ukamea mo e kau ʻoe tao; pea ʻe tutu ʻaki ʻae afi ke ʻauha mālie kinautolu ʻi he potu[pe ko ia].
8 Dies sind die Namen der Helden Davids: Joseb-Bassebeth, der Tahchemoniter, das Haupt der Drei; der schwang seinen Speer über achthundert (Feinden), die er auf einmal erschlagen hatte. –
Ko e hingoa eni ʻoe kau tangata mālohi ʻaia naʻe ʻia Tevita: ko Sosepiposipati mei Takimoni, ko e tuʻukimuʻa ʻi he ʻeiki ʻe “Toko Tolu;” ko ia foki ko ʻAtino ko e Hasinate: naʻa ne tauʻi ʻae toko valungeau ʻaia naʻa ne tāmateʻi ʻi he kuonga pe taha.
9 Nach ihm kam unter den drei (Rittern) Eleasar, der Sohn Dodos, der Ahohiter. Er war bei David in Pas-Dammim, als die Philister sich dort zur Schlacht versammelt hatten. Als nun die Israeliten sich vor ihnen zurückzogen,
Pea naʻe hoko mo ia ʻa ʻEliesa ko e foha ʻo Toto ko e tangata ʻAhoi, ko e taha ʻi he tuʻunga tangata ʻe toko tolu naʻe ʻia Tevita, ʻi he kuonga naʻa nau luki ki he kakai Filisitia naʻe tānaki fakataha ki he tau, ka kuo ʻalu mei ai ʻae kakai ʻIsileli:
10 war er es, der standhielt und unter den Philistern ein Blutbad anrichtete, bis sein Arm erlahmt war und seine Hand am Schwert kleben blieb. So verlieh der HERR (den Israeliten) an jenem Tage einen herrlichen Sieg. Da kehrte das Heer unter seiner Führung wieder um, doch nur, um (die Erschlagenen) auszuplündern. –
Naʻa ne tuʻu hake, ʻo ne taaʻi ʻae kau Filisitia, pea naʻe fai ai pe ke vaivai hono nima, pea naʻe piki maʻu hono nima ki he heletā; pea naʻe fai ʻe Sihova ʻi he ʻaho ko ia ʻae ikuna fakamanavahē; pea naʻe muimui kiate ia ʻae kakai ke vete pe ʻae koloa.
11 Nach ihm kam Samma, der Sohn des Harariters Age. Einst hatten sich nämlich die Philister in Lehi gesammelt, und es war dort ein Ackerstück mit Linsen; als nun das Heer vor den Philistern floh,
Pea naʻe hoko mo ia ʻa Sama ko e foha ʻo ʻAkii ko e tangata Halali. Pea naʻe tānaki fakataha ʻae kau Filisitia ke papani, ki he potu ngoue naʻe fonu ʻi he piini: pea naʻe feholaki ʻae kakai mei he ʻao ʻoe kau Filisitia.
12 trat er mitten auf das Feld, behauptete es und schlug die Philister; so verlieh (ihm) der HERR einen herrlichen Sieg.
Ka naʻe tuʻu pe ia ʻi he loto ngoue, ʻo ne maluʻi ia, mo ne tāmateʻi ʻae kau Filisitia: pea naʻe fai ʻe Sihova ʻae ikuna lahi.
13 Einst kamen drei von den dreißig Rittern während der Erntezeit zu David in die Höhle von Adullam hinab, während die Schar der Philister sich in der Ebene Rephaim gelagert hatte.
Pea naʻe ʻalu hifo ʻae ʻeiki ʻe toko tolu naʻe pule ki he “Toko Tolungofulu” naʻe tuʻukimuʻa, ʻonau hoko mai kia Tevita ʻi he lolotonga ʻae ututaʻu, ki he ʻana ʻi ʻAtulami: pea naʻe nofo ʻae kautau ʻoe kakai Filisitia ʻi he teleʻa ʻo Lefeimi.
14 David befand sich aber damals in der Bergfeste, während eine Besatzung der Philister damals in Bethlehem lag.
Pea naʻe nofo ʻa Tevita ʻi he ngaahi ʻaho ko ia ʻi he kolo mālohi, pea naʻe nofo ʻae tau ʻae kakai Filisitia ʻi he kuonga ko ia ʻi Petelihema.
15 Nun verspürte David ein Gelüsten und rief aus: »Wer verschafft mir Wasser zu trinken aus dem Brunnen, der in Bethlehem am Stadttor liegt?«
Pea naʻe holi ʻa Tevita, ʻo ne pehē, “Taumaiā ke ʻomi ʻe ha tokotaha haʻaku vai ke u inu mei he vaikeli ʻo Petelihema, ʻaia ʻoku ʻi he veʻematapā!”
16 Da schlugen sich die drei Helden durch das Lager der Philister hindurch, schöpften Wasser aus dem Brunnen am Tor zu Bethlehem und brachten es glücklich zu David hin. Aber dieser wollte es nicht trinken, sondern goß es als Trankopfer für den HERRN aus
Pea naʻe ʻoho atu ʻae kau tangata mālohi ʻe Toko Tolu ko ia, ʻo ʻasi ʻi he matatau ʻoe kau Filisitia, ke utu hake ʻae vai mei he vaikeli ʻi Petelihema, ʻaia naʻe ʻi he veʻe matanikolo, pea naʻa nau toʻo ia, ʻo ʻomi kia Tevita: ka neongo ia naʻe ʻikai te ne inu mei ai, ka naʻa ne lilingi atu ia ʻi he ʻao ʻo Sihova.
17 mit den Worten: »Der HERR behüte mich davor, daß ich so etwas tun sollte! Das ist ja das Blut der Männer, die unter Lebensgefahr dorthin gezogen sind!« Und er wollte es nicht trinken. Das hatten die drei Helden ausgeführt.
Pea naʻa ne pehē, “Ke mamaʻo ia ʻiate au, ʻE Sihova, ke u fai ʻae meʻa ni; ʻikai ko e toto eni ʻoe kau tangata naʻe ʻalu kae tuʻutāmaki ʻenau moʻui?” Ko ia naʻe ʻikai ai te ne inu mei ai. Ko e ngaahi meʻa eni naʻe fai ʻe he kau tangata mālohi ʻe toko tolu ko ia.
18 Abisai aber, der Bruder Joabs, der Sohn der Zeruja, war das Haupt der Dreißig; der schwang seinen Speer über dreihundert (Feinden), die er erschlagen hatte, und besaß hohes Ansehen unter den Dreißig.
Pea ko ʻApisai, ko e tokoua ʻo Soape, ko e tama ʻa Seluia, naʻe ʻeiki hake ia ʻi he Toko Tolu. Pea naʻa ne apoapo ʻa ʻene tao ke tauʻi ʻae toko tolungeau, pea naʻa ne tāmateʻi kinautolu, pea naʻe ongoongo hake ʻa hono hingoa ʻi he Toko Tolu.
19 Unter den Dreißig genoß er die höchste Ehre, so daß er auch ihr Oberster wurde; aber an die (ersten) drei Helden reichte er nicht heran. –
‌ʻIkai naʻe ongoongoa lahi hake ia ʻi he Toko Tolu? Ko ia naʻa ne ʻeiki kiate kinautolu: ka naʻe ʻikai tatau ia mo e ʻuluaki Toko Tolu.
20 Benaja, der Sohn Jojadas, (ein tapferer Mann), groß an Taten, stammte aus Kabzeel; er war es, der die beiden Söhne Ariels aus Moab erschlug. Auch stieg er einmal in eine Zisterne hinab und erschlug darin einen Löwen an einem Tage, an dem Schnee gefallen war.
Pea ko Penaia, ko e foha ʻo Sehoiata, ko e foha ʻoe tangata toʻa mei Kapisili, ʻaia naʻe fai ʻae ngaahi meʻa lahi, naʻa ne tāmateʻi ʻe ia ʻae ongo tangata Moape naʻe anga fakalaione: naʻa ne ʻalu hifo foki ʻo ne tāmateʻi ha laione ʻi he takele ʻo ha luo lolotonga ʻae faʻahitaʻu ʻoe ʻuha hinehina:
21 Auch erschlug er einen Ägypter von riesiger Größe, der einen Speer in der Hand hatte; er aber ging mit einem Stecken auf ihn los, riß dem Ägypter den Speer aus der Hand und tötete ihn mit seinem eigenen Speer.
Pea naʻa ne tāmateʻi ha tangata ʻIsipite, ko e tangata toulekeleka: pea naʻe toʻo ʻe he tangata ʻIsipite ha tao ʻi hono nima: ka naʻa ne ʻalu atu kiate ia mo e tokotoko pe, pea ne hamusi ʻae tao mei he nima ʻoe tangata ʻIsipite, pea ne tāmateʻi ia ʻaki ʻa ʻene tao ʻaʻana.
22 Das tat Benaja, der Sohn Jojadas; er besaß hohes Ansehen unter den dreißig Rittern
Ko e ngaahi meʻa eni naʻe fai ʻe Penaia ko e foha ʻo Sehoiata, pea naʻe lau hono hingoa ki he Toko Tolu naʻe ongoongoa.
23 und war der geehrteste unter den Dreißig, aber an die (ersten) drei Helden reichte er nicht heran. David stellte ihn an die Spitze seiner Leibwache.
Naʻe ongoongo lahi hake ia ʻi he Toko Tolungofulu, ka naʻe ʻikai tatau ia mo e ʻuluaki Toko Tolu. Pea naʻe fakanofo ia ʻe Tevita ke tuʻukimuʻa ʻi heʻene kau mātuʻa alea.
24 Zu den dreißig (Rittern) gehörten: Asahel, der Bruder Joabs; Elhanan aus Bethlehem, der Sohn Dodos;
Pea ko ʻAsaeli ko e tehina ʻo Soape ko e tokotaha ia ʻi he toko tolungofulu; ko Elihanani ko e foha ʻo Toto mei Petelihema,
25 Samma aus Harod; Elika aus Harod;
Ko Sama ko e tangata Heloti, mo Elika ko e tangata Heloti,
26 Helez aus Pelet; Ira, der Sohn des Ikkes, aus Thekoa;
Ko Ilesi ko e tangata Paleti, mo Ila ko e foha ʻo Ikesi ko e tangata Tikoa,
27 Abieser aus Anathoth; Mebunnai aus Husa;
Ko ʻApiesa ko e tangata ʻAnatoti, mo Mipunei ko e tangata Husati.
28 Zalmon aus Ahoah; Maharai aus Netopha;
Ko Salimoni ko e tangata ʻAhoi, mo Mehelei ko e tangata Nitofa,
29 Heleb, der Sohn Baanas, aus Netopha; Itthai, der Sohn Ribais, aus Gibea im Stamme Benjamin;
Ko Helepi ko e foha ʻo Peane, ko e tangata Nitofa, mo Itei ko e foha ʻo Lipei mei Kipea ʻoe fānau ʻo Penisimani,
30 Benaja aus Pirathon; Hiddai aus Nahale-Gaas;
Ko Penaia ko e tangata Pilatoni, mo Itai mei he ngaahi teleʻa ʻo Keasi,
31 Abi-Albon aus Beth-Araba; Asmaweth aus Bahurim;
Ko ʻApi-ʻAliponi ko e tangata ʻAlipa, mo ʻAsimaveti ko e tangata Pahulimi,
32 Eljahba aus Saalbon; Jasen, der Gunit;
Ko Eliapa ko e tangata Seeliponi, ʻae fānau tangata ʻo Saseni mo Sonatane,
33 Jonathan, der Sohn Sammas, aus Harar; Ahiam, der Sohn Sarars, aus Harar;
Ko Sama, ko e tangata Helali, mo ʻAhiami ko e foha ʻo Sala ko e tangata Helali,
34 Eliphelet, der Sohn Ahasbais, aus Beth-Maacha; Eliam, der Sohn Ahithophels, aus Gilo;
Ko Elifeliti ko e foha ʻo ʻAhasipai, ko e foha ʻoe tangata Meaka, mo Iliami ko e foha ʻo ʻAhitofeli ko e tangata Kilo,
35 Hezrai aus Karmel; Paarai, der Arkiter;
Ko Hesilei ko e tangata Kameli, mo Pealei ko e tangata ʻAlipa,
36 Jigal, der Sohn Nathans, aus Zoba; Bani aus Gad;
Ko Ikiali ko e foha ʻo Netane mei Sopa, mo Pani ko e tangata Kata,
37 Zelek, der Ammoniter; Naharai aus Beeroth, der Waffenträger Joabs, des Sohnes der Zeruja;
Ko Seleki ko e tangata ʻAmoni, mo Nahela ko e tangata Piheloti, ʻaia naʻe fua ʻae mahafutau ʻo Soape ko e tama ʻa Seluia,
38 Ira aus Jatthir; Gareb aus Jatthir;
Ko Ila ko e tangata Itila, mo Kalepi ko e tangata Itila,
39 Uria, der Hethiter: zusammen siebenunddreißig.
Mo ʻUlia ko e tangata Heti: ko honau lau fakataha ko e toko tolungofulu ma toko fitu.

< 2 Samuel 23 >