< Job 18 >

1 Bildad von Suah antwortete und sprach:
Pea naʻe toki tali ʻe Pilitati mei Suaa, ʻo ne pehē,
2 Wie lange wollt ihr diese Wortjagd treiben? Kommt zu Verstand, hernach wollen wir reden!
“ʻE fēfē hono fuoloa pea ke fakangata ʻae lea? Tokanga, pea te mau toki lea.
3 Weswegen werden wir dem Vieh gleichgeachtet, gelten für vernagelt in euren Augen?
Ko e hā kuo lau ai ʻakimautolu ko e fanga manu, pea lau ko e ʻuli ʻi ho ʻao?
4 Du, der sich in seinem Grimme selbst zerfleischt, - soll um deinetwillen die Erde entvölkert werden, und der Fels von seiner Stelle rücken?
‌ʻOku ne haehae ia ʻe ia pe ʻi heʻene ʻita: ʻe liʻaki ʻa māmani koeʻuhi ko koe? Pea ʻe hiki ʻae fuʻu makatuʻu mei hono potu?
5 Jawohl erlischt der Gottlosen Licht, und seines Feuers Flamme leuchtet nicht.
“Ko e moʻoni, ʻe tāmateʻi ʻae maama ʻoe angahala, pea ʻe ʻikai ulo ʻae kalofiama ʻo ʻene afi.
6 Das Licht verfinstert sich in seinem Zelt, und seine Leuchte über ihm erlischt.
‌ʻE fakapoʻuli ʻae maama ʻi hono fale, pea ʻe tāmateʻi ʻa ʻene maama fakataha mo ia.
7 Seine rüstigen Schritte werden kurz, sein eigner Anschlag stürzt ihn ins Verderben.
‌ʻE fakaʻapiʻapi ʻae lakaʻanga ʻo hono mālohi, pea ʻe lī ki lalo ia ʻe heʻene fakakaukau ʻaʻana.
8 Denn ins Netz wird er getrieben mit seinen Füßen und über Flechtwerk wandelt er dahin.
He ko hono kauvaʻe ʻoʻona kuo ne lī ia ki he kupenga, pea ʻoku ne ʻeveʻeva ʻi he funga tauhele.
9 Die Ferse packt ein Fallstrick, fest hält ihn die Schlinge.
‌ʻE moʻua ia ʻe he hele ʻi hono muivaʻe, pea ʻe ikuna ia ʻe he kaihaʻa.
10 An der Erde ist der Strick für ihn versteckt, und die Falle für ihn auf dem Pfade.
Kuo ʻai ʻae tauhele kiate ia ʻi he kelekele, mo e sokitanu kiate ia ʻi he hala.
11 Ringsum ängstigen ihn Schrecknisse und scheuchen ihn auf Schritt und Tritt.
‌ʻE fakamanavahēʻi ia ʻe he ngaahi meʻa fakailifia mei he potu kotoa pē, pea ʻe fakaveʻevave ia.
12 Es hungert nach ihm das Unheil, und das Verderben klammert sich an seine Seite.
‌ʻE kai ʻe he fiekaia ʻa hono mālohi, pea ʻe tali ofi ʻae fakaʻauha ki hono vakavaka.
13 Es frißt die Glieder seines Leibes, es frißt seine Glieder der Erstgeborene des Todes.
‌ʻE fakaʻauha ʻe ia ʻae mālohi ʻo hono sino: ʻio, ko e ʻuluaki fānau ʻoe mate te ne fakaʻauha ʻene mālohi.
14 Er wird herausgerissen aus seinem Zelt, auf das er vertraute: es treibt ihn hin zum Könige der Schrecken.
‌ʻE lī kituʻa mei hono fale ʻa hono falalaʻanga, pea ko ia ʻe ʻomi ia ki he tuʻi ʻoe fakailifia.
15 In seinem Zelte wohnt, was ihm nicht angehört, auf seine Wohnstätte wird Schwefel gestreut.
‌ʻE nofo ia ʻi hono fale, he ʻoku ʻikai ʻoʻona ia: ʻe tūtuuʻi ki hono ʻapi ʻae sulifa.
16 Unten verdorren seine Wurzeln, und oben verwelkt sein Gezweig.
‌ʻE mōmoa mei lalo hono ngaahi aka, pea ʻe motuhi mei ʻolunga ʻa hono vaʻa.
17 Sein Gedächtnis verschwindet von der Erde, und kein Name bleibt ihm auf der Flur.
Ko hono manatuʻi ʻe ʻauha mei he fonua, pea ʻe ʻikai hano hingoa ʻi he hala.
18 Man stößt ihn aus dem Licht in Finsternis und treibt ihn weg vom Erdenrund.
‌ʻE kapusi ia mei he maama ki he poʻuli, pea ʻe tulia ia mei he māmani.
19 Nicht Sproß bleibt ihm noch Schoß in seinem Volk, und kein Entronnener ist in seiner Behausung.
‌ʻE ʻikai maʻu ʻe ia ha foha pe mokopuna ʻi hono kakai, ʻe ʻikai toe ha niʻihi ʻi hono ngaahi fale.
20 Oba seines Verhängnistags erstarren die im Westen, und Schauder packt, die im Osten wohnen.
Ko kinautolu ʻe muimui ʻiate ia te nau ofo ki hono ʻaho, ʻo hangē ko e ilifia ʻanautolu naʻa nau feangai.
21 Ja, so ergeht's der Wohnung des Frevlers, und so der Stätte dessen, der sich um Gott nicht kümmerte!
Ko e moʻoni ʻoku pehē pe ʻae ngaahi nofoʻanga ʻoe angahala, pea ko eni ʻae potu ʻo ia ʻoku taʻeʻiloʻi ʻae ʻOtua.”

< Job 18 >