< Marqqossa 6 >

1 Hessafe guye Yesusay heppe dendidi gede ba dere bidees. Iza kalizaytikka izara bida.
耶稣离开那里,与门徒一起回到自己位于拿撒勒的家乡。
2 Ayhudata sambatay gakin Ayhudata wossa keth gelidi tamarsishin siyida asay malaletishe hiz gidees “Hayssi adezi hayssa wursi aawappe eekidee? haysi izas immetida eratethay aze? qasse hayti izi othiza malatati wani iza kushen hanizo?
到了安息日那天,他开始在会堂里传道。很多人都来聆听,纷纷称奇:“他从哪里获得的这些思想?他获得了怎样的智慧?他从哪里获得实现奇迹的力量?
3 Haysi anaxeza gidenee? Marami na Yaqobenta Yosofonta, Yihudantane Simonanta isha gidene? Iza micheti nunara han nu matan dizayta detene? Giidi hessafe dendidaysan izan ufa7etibetena.
他不是木匠的儿子吗?玛利亚的儿子,雅各、约西、犹大、西门的哥哥,他的妹妹们不是也住在这里?”他们被冒犯了,于是开始拒绝耶稣。
4 Yesusaykka isstas “Nabey bonchetontay ba deren ba dabota gidonine ba so asa achan xala” gidees.
耶稣对他们说:“先知在任何地方都受人尊敬,但在自己的家乡、在亲朋好友面前却不行。”
5 Hen gutha harganchata bolla kushe wothi pathorippe attin hara aykko malatakka oothanas danda7ibeynna.
这让耶稣无法在那里行使神迹,只是给几个病人按手,医好了他们。
6 Isstas ammanoy bayndaysa beyidi malaletidees. Hessafekka Yesusay mandarappe mandaran yuyi yuyi tamarsides.
他很诧异人们如此缺乏信心。随后,耶稣到周围的乡村继续去教导那里的民众。
7 Tammane namm7ata beekko xeygidi namm7u namm7u histi kitishe tunna ayanata bolla isstas godateth immidees.
他叫来十二门徒,派他们两人一组出门,同时赐给他们战胜恶灵的力量。
8 Izi “ogges gidiza gufe attin oogge shinqe woykko qaraxite woykko mishshe oykoppitte.
他吩咐他们除了手杖不要带任何随身物品,不要带粮食或口袋,腰袋里不要带钱,
9 Caamma athitte gido attin lammana mayo oykopitte.
只穿一双鞋,不要带其他衣服。
10 Issi keth inte gelikko he katammappe inte kezana gakanas he kethan diitte.
他对他们说:“无论到哪里,如果有人邀请你到家中,就住在那里,直到离开那个地方。
11 Awankka oonikka intena mokki eekonta ixxikko heppe kezishe he dereta bolla marka gidanamala inte to bolla diza gudula qoqofitte” gidi azazides.
如果人们不欢迎你们,不听你们的,离开那地方时,跺下脚上的灰尘,作为放弃他们的信号。”
12 Isstikka heeppe kezidi derey marotethan gelana maal sabakida.
门徒们开始四处传道,劝人悔改,
13 Daro daydanthata kesida daro harganchata zayte tiyi tiyidi pathida.
他们驱赶了许多恶灵,用油涂抹在很多病人的身上,将他们治愈。
14 Yesusa sunthi kassefe ereti ereti bishin kawo Herodossay hessa siyidees. Issi issi asati “hayssa mala malatata othiza Xamqiza Yanisay hayqoppe dendina” gida.
当时耶稣的名声传了出去,希律王也听到了。有人说:“这是施洗约翰,他从死人中复活了,所以会有行使神迹的能力。”
15 Bagayti “Elasakko gida” baga asay qasse “kasse nabetappe issa mala” gida.
又有人说:“他是以利亚。”还有人说:“他是先知,就像古时的先知一样。”
16 Herodosay yoza siyidi “ta iza qodhe qanxisida Yanisay hayqoppe paxxi dendidees” gidees.
但希律听到这一切,就说:“是约翰,我砍了他的头,他又活了!”
17 Herodossay ba isha Pilipossa machcho Herodiyado ekkida gedon oyketidi qacheelotana mala azazidi yanisa qasho keth gelithidees.
因为希律曾亲自派人捉拿约翰,把他丢进监狱。他之所以这样做,是因为他娶了弟弟菲力的妻子希罗底,
18 Yanisay Herodosa “ne isha machcho ne ekontamala wogay nena diges” gida gish qachides.
但约翰对希律说:“你娶兄弟的妻子,这不合律法。”
19 Herodiyaday hessa gish holotada iza wodhisanas koyadus shin danda7abeykku.
于是希罗底怀恨在心,想要杀他,但又找不到机会,
20 Gasoykka Yanisay xillo ass gididaysa Herodosay eriza gish Yanisas babesine iza naages. Yansay yotizaysa Herodosay siydi hirgizagidikokka izzi yotizaysa wozinappe siyes.
因为希律惧怕约翰,知道他是秉承正道的圣人,但也会保护约翰,虽然觉得他的话很不入耳,却仍然喜欢听。
21 Herodosa yeleta galas bonchanas dhoqa shuumistas olla wotadarata azaziza wanatasine Galila biittan kehi eretiza gitta asatas gibira kesidees, hesikka Herodiyadis gigga galas gididees.
有一天希罗底的机会来了。在希律生日的那一天,他为大臣、千夫长和加利利的重要人物摆设了筵席。
22 Herodiyadi maca naaya gelada asa sinthan yeth yexin Herodosane izi xeygida asa izi yethay ufaysidees. Kawoykka nayo “ne koyiza miish ubbaa tana oycha ta ness immana” gides.
希罗底的女儿进来跳舞,希律和在座的宾客都很高兴。于是国王对女孩说:
23 Qassekka ta kawotetha baga gididakkokka ne oychikko wurssa taa neess immana gidi iziss caqidees.
“你想要什么?只管向我求,我一定给你!”他甚至还发誓:“我甚至可以将我王国的一半送给你!”
24 Nayakka elela kezada ba ayeyo “kawo azi oychchoo?” gadus. Ayiyakka “Xammaqiza Yanisa hu7e qanxada imma ga” gadus.
于是女孩出去问母亲:“我该求什么呢?”希罗底告诉她:“施洗约翰的头!”
25 Nayakka elela kezada kawozakko gelada “xamaqiza Yanisa hu7e keren wothada ne tass immana mala koyayis” ga oychadus.
她急忙跑到国王面前,对王说:“我想要你立刻把施洗约翰的头放在盘子上,送给我!”
26 Kawoy he yozan daro handatidees, gido attin xeygetida immatha gishine caqida qalla gish iziss akaye ganas koybeyna.
希律王非常烦恼,但因为这是他在众宾客面前说的誓言,所以无法拒绝她。
27 Hessa gish wotadaratappe issa eesson kitidi Yansa qodhe qanxidi iza hu7e eki yana mala azazidees, izikka biidi qasho ketha gidon Yanisa qodhe qanxides.
希律王立刻差遣一个侍卫,让他把约翰的头拿来。侍卫便到监牢里斩了约翰的头,
28 Hu7eza sanera ehidi nayes immidees, naykka ba ayeyis immadus.
然后把头放在盘子上,拿来交给那女孩子,女孩又交给她的母亲。
29 Yanisa kalizaytikka hessa siyida mala yidi Yanisa anha ekki efidi mogida.
约翰的门徒听闻,便前来领走了他的遗体,葬于坟墓中。
30 Hesafe guye kitetidayti simidi Yesusa achan yuyi adhidi ba othidaysanne ba tamarsidaysa wursi izas yotida.
门徒们回来后,聚在耶稣面前,把他们所做之事和所见到的一切告诉耶稣。
31 Daro asay yishenne bishe giza gish qumma miza wodeykka deybeyna, “Anne inte xala tanara poqethaso anne boss guthu shemppi ekkitte” gidees.
耶稣对他们说:“你们跟我来,到一个安静的地方休息一下。”因为来往的人很多,他们甚至没有时间吃饭。
32 Hessa gish istti berkka wogolon gelidi issi poqethaso bidda.
于是他们上了船,去到一个可以独处的安静地点。
33 Issti bishin daroti beyidi tora wothan issttappe sinthe adhida.
民众看见他们离开,认出了他们。于是周边城市的人们都赶过来,比耶稣他们还先赶到。
34 Yesusay wogoloyppe wodhiza wode daro derey shiqi utidaysa be7ides. Hemizadey baynda mehe mala gidida gish asas qadhetides. Daro yokkka tamarso oykidees.
耶稣下船后看见众人,立刻心生怜悯,因为他们就像没有牧人的羊群。于是他开始教导他们。
35 He wode gadey qami qammi biza gish iza kalizayti izakko shiqidi hizgida “Haysi nu dizasoy baazokko gaddey qamides.
夜深了,门徒前来对耶稣说:“这里是荒郊野外,天色已晚,
36 Haysa heran assi dizaso biidi assy bess miza kath shamidi mana mala asa yeda gida.
你可以让众人散开,到周围的田舍村庄去给自己找点东西吃。”
37 Izi istas zaridi “asas mizaz inte immitte” gidees. Isttikka malaletidi “nuni bidi namm7u xetu dinarera kath shamidi hayssa asas immizakko gidandee?” gida.
但是耶稣回答:“你们给他们些吃的吧。”门徒说:“什么?如果给他们所有人准备饼,需要我们用六个月的薪水才行?”
38 Izikka istas “intes ay lage ukethi dizakonne anne bidi xelitte” gin istti bi xelidi “ichachu ukethine namm7u moley des” gida.
耶稣问:“你们现在有多少饼?去看看。”门徒们跑去查看一番,然后对耶稣说“还有五块饼和几条鱼。”
39 Hessafe kalidi asa cilila maatta bolla oydan oydan utisana mala azazidees.
耶稣让众人分组坐在草地上。
40 Assaykka xetu xetunne ichachu tammu ichachu tamm gididi oydan utidees.
于是众人坐下来,有的一百人一组,有的五十人一组。
41 Izikka ichachu okethane namm7u molista ba kushen oykidi pudde sallo xelidi anjidinne uketha menthi menthi asas gishana mala bena kalizaytas immidees, namm7u molistakka wurso asas shakerethidees.
耶稣拿起这五个饼和两条鱼,望着天,感谢天赐食物,然后把饼掰开递给门徒,让他们把饼送给民众,然后又把两条鱼也分给民众。
42 Assay wurikka midi kalides.
众人最终都吃饱了。
43 Yesusa kalizayti asssay kali min atidaysa tammane namm7u pitha kumeth oydappe shishida.
他们把剩下的食物捡起来,装满了十二个篮子。
44 Kathi mida asappe atummasay xala ichachu shiye.
这晚共有五千名男人吃了食物,还有他们的家人。
45 Herakka izzi asa moyzishe izza kalizayti sinthatidi gede pinth Betesayda getetizso pinana mala azazides.
随后,耶稣立刻让门徒回到船上,先到湖对岸的伯赛大去,他自己会叫众人散开。
46 Heppekka ista agagidi wosanas pude zumma bolla kezides.
他和众人告别后,就上山祷告。
47 Gaddey qamin wogoloy abba gidon dishin izi berkka biitta bolla dees.
那天晚上,门徒的船还在湖中航行,耶稣独自在岸上。
48 Abba bolla carkoy keezi metida gish izza kalizayti abba shri shiri wogolo lagiza mishara baxetishin Yesusay beydees. Wontta bolla istakko yidees, Yidene ista achara adhi banadan hanidees.
由于不是顺风,他可以看到门徒们费力摇橹。凌晨时分,耶稣在水面上向门徒们走去,本来可以超过他们,
49 Gido atin adhi bana hanishin iza byda mala moytil7e be7ida milatin wurikka wassida.
但门徒看见他在水面上走,以为是鬼怪。
50 Wurikka iza beydi dagamida, izkka herakka issta yochidinne aykoy ba; tanakko dagamofitte gides.
因为他们看见了他,感到非常恐惧,于是喊叫起来。耶稣立刻对他们说:“放心吧,是我,不要怕!”
51 Izikka wogolon isstakko gelin carkkoy co7u gidees, isstikka daro malaletida.
然后他上了船与门徒们在一起,立刻风平浪静。门徒心里十分惊奇,
52 Kase izi ukethan othida malata birshech isti eronta gish ista wozinay docides.
他们此刻仍然感到震惊,因为他们愚钝而坚硬的内心,还不明白这次分饼神迹的含义。
53 Abba pinidi Gensarexe getetizaso gakidi wogolappe wodhidi wogoloza hen qachidi aggi bida.
他们渡过海,在革尼撒勒靠岸。
54 Issti wogoloppe wodhida mala asay Yesusa erides.
下船后,众人立刻认出耶稣。
55 Wurikka ba dizaso dizaso woxeretidi harganchata zaphan tooki tooki ekidi Yesusay dizaso ehida.
他们走到大街小巷,把患者放在垫子上,听说耶稣出现在哪里,就把患者抬到哪里。
56 Izi gakida gutan woykko katamma gidon woykko dere garsan gidin harganchati izi adhishin izza wosidine iza mayo bochidi paxanamala shishi shishi dubbushay dizson wotnida. Izi adhishin iza mayo bochidayti wuri paxida.
无论耶稣在什么地方,无论是村庄、城市或乡野,众人都会把病患放在市场中,请求耶稣允许他们摸他衣服的褶子,摸一下病患就好了。

< Marqqossa 6 >