Marqqossa 10
1 Yesusay heppe dendidi gede Yuda giza derene Yordanose shaafappe pinthan diza dere bidees. Dereykka qasse iza yuyi adhin izi kasse ba oothiza mala asa tamarsides.
Jeesus lahkus Kapernaumast ning läks Juudamaale ja teisele poole Jordanit. Taas kogunes rahvas tema juurde ja ta õpetas neid nagu alati.
2 Issi issi Parsaweti izakko yiidi “Assi ba machcho anjanas besize?” gidi iza pace oycho ooychida.
Mõned variserid tulid tema juurde. Nad üritasid teda proovile panna küsimusega: „Kas lahutus on seaduspärane?“
3 Izikka istas “Mussey intena ay gi azazide?” gidi zari oychidees.
„Mida Mooses käskis teha?“küsis ta vastuseks.
4 Isstikka izas “Mussey ta izo anjadis giza waraqata xafi immidi anjo gidees” gida.
„Mooses lubas mehel kirjutada lahutustunnistuse ja naise minema saata, “vastasid nad.
5 Yesusaykka zaridi istta “Mussey hayssa mala woga xafidaysi inte wozinay minida gishasa” gidees.
Siis ütles Jeesus neile: „Mooses kirjutas selle määruse teile teie kõva südame tõttu.
6 Gido attin Koyro Xoossi medhishe macanne adde oothi medhidees.
Kuid alguses, loomisel, tegi Jumal meessoost ja naissoost inimese.
7 Hessa gish assi ba aawane ba ayo agidi ba machchira waxetess.
Sellepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning ühineb abielus oma naisega
8 Namm7ay issi asho gidetes, hessa gish istti namm7ay issinoppe atin namm7u detena.
ja neist kahest saab üks ihu. Nad ei ole enam kaks, vaid üks.
9 Hesa gish Xoossi gathi waxidayta assi shakofo.
Ärgu keegi lahutagu seda, mille Jumal on ühendanud.“
10 Qassekka issti so gelin iza kalizayti he yoza gish zari iza oychida.
Kui nad olid tagasi majas, hakkasid jüngrid talle selle kohta küsimusi esitama.
11 Izi istas “Oonikka ba machcho anjidi hara macash ekiko he macashay bolla laymma oothes.
„Iga mees, kes lahutab oma naisest ja abiellub uuesti, rikub abielu oma naisega, “rääkis ta neile.
12 Macashayakka ba azina agada hara ade gelikko izakka laymataysu” gidees.
„Ja kui naine lahutab oma mehest ja abiellub uuesti, rikub ta abielu.“
13 Yesusay bocherechana mala asay nayta izakko ehidees. Iza kalizayti qassse ehida asa bolla hanqettida.
Mõned tõid oma lapsi Jeesuse juurde, et ta saaks neid õnnistada, kuid jüngrid käskisid neil ära minna ning lapsed Jeesusest eemal hoida.
14 Yesusay hessa bey hanqetidi “Nayti taakko yeto digofitte, Xoossa kawotethi haytanta malasa.
Aga kui Jeesus nägi, mida nad teevad, sai ta väga pahaseks ja ütles neile: „Laske lastel minu juurde tulla! Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub sellistele, kes on nagu need lapsed.
15 Ta intes tumu gays Xoossa kawoteth hayssa gutha nayta mala ekontadey izin mulekka gelena.” gides.
Ma räägin teile tõtt: igaüks, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu laps, ei saa sinna sisse.“
16 Nayta idimidi ista bollla ba kushe wothidi anjides.
Ta kallistas lapsi, pani oma käed nende peale ja õnnistas neid.
17 Heeppe buro oge kezishin issi uray wooxishe izakko gakidinne iza sinthan gulbatidi “Lo7o astemare tani medhina deyo demana mala ay oothana tass besize?” gi ooychidees. (aiōnios g166)
Kui Jeesus asutas end teele, tuli üks mees jooksuga ja põlvitas Jeesuse ette maha. „Hea õpetaja, mida ma peaksin tegema, et ma kindlasti igavese elu saaksin?“küsis ta. (aiōnios g166)
18 Yesusaykka “Azas tana Lo7o gay? Issi Xoossafe atin kiyay ba” gides.
„Miks sa nimetad mind heaks?“küsis Jeesus temalt. „Keegi peale Jumala ei ole hea.
19 “Neni azazota eray? Wodhoppa laymatoppa kaysotoppa wordo markatofa asse balethoppa ne aawane ne ayo boncha gizayta” gidees.
Sa tead käske: sa ei tohi tappa, sa ei tohi abielu rikkuda, sa ei tohi varastada, sa ei tohi anda valetunnistust, sa ei tohi petta, sa pead oma isa ja ema austama …“
20 Adezikka zaridi “Astamare ta hayta wurssa natethafe ooykkada nagadis” gidees.
„Õpetaja, “vastas mees, „kõiki neid käske olen ma täitnud lapsest saadik.“
21 Yesusay iza xelidinne dosidi “Histikko ha7i ness issi miish paces badanne ness diza ubbaa bayza, miisha manqotas imma, neni salon shiqida miish demandasa, histadane haaya tana kala” gidees.
Jeesus vaatas teda armastusega ja ütles: „Sul on puudu ainult üks asi. Mine ja müü ära kõik, mis sul on, ja anna raha vaestele ning sul on varandus taevas. Siis tule ja järgi mind.“
22 Adezikka hessa siyidi daro muzotidees. Izas daro haroy diza gish muzotishe bidees.
Selle peale vajus mees näost ära ja lahkus väga kurvalt, sest ta oli väga jõukas.
23 Yesusay yushi athi xelidi bena kalizayta “duristas Xoossa kawoteth geloy ay mala dexo!” gides.
Jeesus vaatas ringi ja ütles oma jüngritele: „Jõukad inimesed saavad Jumala riiki ainult suurte raskustega!“
24 Iza kalizaytikka iza hasa7an malaletida. Yesusay qasse zaridi “nayto, Xoossa kawoteth geloy ay mala dexo miishe!
Jüngrid olid sellest vapustatud. Kuid Jeesus jätkas: „Mu sõbrad, Jumala riiki on raske pääseda.
25 Durey Xoossa kawoteth gelanaysafe gamelay narfe lukkora adhanaysi kawuyana!” gides.
Lihtsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki saada.“
26 Iza kalizaytikka darsi malaletidi ba garsan issay issa “Histin ooni attana danda7ize?” gida.
Jüngrid olid veelgi suuremas segaduses. „Kes siis üldse maa peal päästetud saab?“küsisid nad üksteiselt.
27 Yesusay ista xelidine “Haysi asas danda7etena, Xoossa matan gidikko hessamala gidena. Xoossas wurikka danda7etees” gidees.
Neile otsa vaadates vastas Jeesus: „Inimlikust vaatenurgast on see võimatu, aga mitte Jumala jaoks. Jumalal on kõik võimalik.“
28 Phixirossay qasse “Hekko nuni wursikka agidi nena kalidos” gidees.
Peetrus hakkas rääkima: „Me oleme kõik maha jätnud, et sind järgida …“
29 Yesusaykka zaridi “Ta intes tumu gays ta gishinne mishiracho qaala gish gidi ba keth woykko ba ishata woykko ba michista woykko ba aayo woykko ba aawwa ba nayta woykko ba gade agida uray wuri
„Ma räägin teile tõtt, “vastas Jeesus, „igaüks, kes on minu ja hea sõnumi pärast maha jätnud oma kodu või vennad või õed või ema või isa või lapsed või maa,
31 Gido atin daro sinthatidayti guyista, guyetidayti sinthata.” gides.
Ent paljudest esimestest saavad viimased ja viimastest esimesed.“
32 Issti Yerusalame efiza ooge bolla dishin Yesusay istafe sinthe sinthe bess. Iza kalizayti iza bussan malaletida. Hankko iza gedon diza asay qass izas babidees. Qassekka tammane namm7ata derezappe dumma shakidi ba bolla azi gakanakonne istas hiz gi yotidees;
Nad jätkasid oma teed Jeruusalemma poole ja Jeesus kõndis ees. Jüngrid olid ärevad ja teised järelkäijad hirmul. Nii võttis Jeesus jüngrid kõrvale ja hakkas neile selgitama, mis pidi temaga juhtuma.
33 “Nuni Yerusalame kezana, asa nay qesista halaqatassine Muse woga tamarsizaytas adhi immistana, istikka iza bolla hayqo pirda pirdanane dere asas athi immana.
„Me lähme Jeruusalemma, “rääkis ta neile, „ja inimese Poeg antakse ülempreestrite ja vaimulike õpetajate kätte. Nad mõistavad ta surma ning annavad võõramaalaste kätte.
34 Iza bolla qidhi ka7ana, iza bolla cutana, izakka garafanane wodhana shin izi hezu galasafe guyen hayqoppe dendana.”
Nad pilkavad teda, sülitavad tema peale, piitsutavad teda ja tapavad ta. Kuid kolme päeva pärast tõuseb ta jälle surnuist üles.“
35 Qasse Zabbidossa nayti Yaqobeyne Yanisay izakko shiqidi “Astamare nuni nena wosidaza ne nus ubbaa oothanamala nu koyos” gida.
Jaakobus ja Johannes, Sebedeuse pojad, tulid tema juurde. „Õpetaja, “ütlesid nad, „me tahame, et sa teeksid meile seda, mida me sinult palume.“
36 Izikka istas “ta intees ay oothana mala koyeti?” gidees.
„Mida te siis tahate, et ma teile teeksin?“vastas Jeesus.
37 Istika “Neni ne boncho son nuppe issadey ne oshachan issadey ne hadirsan utnamala nus ero garki” gida.
„Kui sa võidad ja istud oma troonile, siis hoolitse selle eest, et meie istuksime sinu kõrval, üks paremal, teine vasakul pool, “ütlesid nad talle.
38 Yesusaykka “Inte oychizaysa erekista, tanni uyana usha uyanasine tani xamaqetiza xinqata xamaqistanas danda7andeti?” gidees.
„Te ei tea, mida te palute, “vastas Jeesus. „Kas te suudate juua karikast, millest mina joon? Kas te suudate saada ristitud valuristimisega, mida mina kannatan?“
39 Isttika zaridi “Ee danda7os” gida. Yesusaykka “ta uyza usha inte uyanane ta xamaqetiza xinqata inte xamaqistana.
„Jah, me suudame, “kostsid nad. „Te joote sellest karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse sama ristimisega millega mind, “ütles Jeesus neile,
40 Shin ta oshachara woykko ta hadirsara utethi istas gigidaytasa attin ta iimmana miish gidena” gidees.
„aga minu määrata ei ole, kes istub minu paremal või vasakul pool. Need kohad on reserveeritud neile, kelle jaoks need on valmistatud.“
41 Tammanti hessa siyidi Yaqobene Yanisa bolla hanqettida.
Kui ülejäänud kümme jüngrit sellest kuulsid, olid nad Jaakobuse ja Johannese peale pahased.
42 Yesusaykka issi bolla shishidi “Dere halaqa getetizayti dere harizaysa mala istta shuumeti ista bolla ba godateth besizaysa inte ereta.
Jeesus kutsus jüngrid kokku ja rääkis neile: „Te mõistate, et need, kellel on võim rahvaste üle, rõhuvad oma rahvast. Valitsejad käituvad nagu türannid.
43 Gido atin inte garsan gitta gidana koyzadey wuri ashikara gido.
Aga teiega ei ole nõnda. Igaüks teist, kes tahab olla valitseja, peab olema teie teenija,
44 Sinthe adhana koyzay wuri wursos ayle gido.
ja igaüks, kes tahab olla esimeste hulgas, peab olema teie kõigi ori.
45 Asa nay gidikko asas oothansine ba shemppo darota gish athi immans yades atin ase othisanas yibeyna.” gides.
Sest isegi inimese Poeg ei tulnud selleks, et lasta ennast teenida, vaid ise teenima ja andma oma elu lunarahaks paljude eest.“
46 Heppe gede Yarkko bida. Yesusaynne iza kalizayti hara daro asatara Yarkofe kezishin Xemosa naa Berxemossa getetiza ayfe qoqey ooge bolla utidi woses.
Jeesus ja tema jüngrid läksid läbi Jeeriko ning kui nad olid linnast suure rahvahulga saatel lahkumas, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus.
47 Izikka yizay Nazirete Yesusa gididaysa siyidi “Dawite na Yesusa tana mara” gidi kehi wasidees.
Kui ta kuulis, et see oli Jeesus Naatsaretist, hakkas ta hüüdma: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
48 Daroti izi co7u gana mala hanqida, gido attin izi “Dawiteno tana mara” gidi kehi wassidees.
Paljud käskisid tal vait olla, aga selle peale hakkas ta veel rohkem hüüdma: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
49 Yesusaykka eqidi “iza ha xeygitte” gidees. Istika qoqeza “Aykoy ba denda nena xeyges” gida.
Jeesus peatus ja ütles: „Öelge talle, et ta tuleks siia.“Nii kutsuti ta kohale sõnadega: „Hea uudis! Tõuse üles, ta kutsub sind.“
50 Izikka ba mayo qari yegidi puthuku gi dendi eqidi Yesusakko yides.
Bartimeus hüppas püsti, viskas kuue maha ja tormas Jeesuse poole.
51 Yesusaykka “Ta ness ay oothanamala koyaz” gidees. Qoqezikka “Aastamare ta xelanas koyays” gidees.
„Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?“küsis Jeesus talt. „Õpetaja, “vastas ta Jeesusele, „ma tahan näha!“
52 Yesusaykka zaridi “Ba nena ne aamanoy pathidees” gidees. Herakka iza ayfey xelidees. Izikka yesusa kali bides.
„Võid minna. Sinu usk minusse on su tervendanud.“Kohe suutis Bartimeus näha ja järgis Jeesust tema teel.
