Luqaassa 9
1 Yesussaykka tammanne nam77u hawarista issife xeeygidi dayiddanthata kessana malane harggefe pathana mala istas wolqanne Godatethi immides:
Jeesus kutsus kaksteist jüngrit kokku. Ta andis neile väe ja mõjuvõimu kõigi kurjade vaimude üle ning võime haigustest terveks teha.
2 qassekka Xoossa kawotetha yootanasinne harggizayta pathanas ista kiittidees.
Siis saatis ta nad Jumala riigist kuulutama ja haigeid terveks tegema.
3 istaskka “oge bishe guufe woykko, qaraxite woykko, quma woykko miishshe woykko nam77u mayo aykkokka oykki baannas koshshenna.” gides.
„Ärge võtke midagi teekonnale kaasa, “ütles ta neile. „Ei käimiskeppi ega kotti, ei leiba ega raha, isegi mitte teisi riideid.
4 intekka he katamayppe kezana gakanas koyro gelida oona keeththanka gidin heen gam7ite.
Kuhu majja te iganes sisenete, sinna jääge, ja kui lahkute sellest majast, siis lahkuge sellest paigast.
5 katama asay intena mokki ekkonta ixxikko he katamayppe kezidi intena mokkontaytas markka gidana mala inte tohon diza gudula pittidi kezite gides.
Kui inimesed keelduvad teid vastu võtmast, siis raputage linnast lahkudes tolm oma jalgadelt hoiatuseks nende vastu.“
6 istikka Goday gida mala kezidi miishrachcho qaala yootishene hargganchata pathishe dere wurson guttappe gutta yuuyiida.
Nad lahkusid ja läksid ümberkaudsetesse küladesse, kuulutasid head sõnumit ja tegid haigeid terveks kõikjal, kuhu nad läksid.
7 he wode issi issi asati Yanisay hayqqoppe denddides, baggati Elasay kezidi beettides, qasse bagati beni nabetappe issay hayqqoppe dendidees giidi haasa7etiza gish Yuda biitta haariza Herdoossay hessa siyidi hanza miishshan ba wozinan metotettides.
Nelivürst Heroodes kuulis kõigest, mis toimus, ja ta oli väga hämmeldunud. Mõned ütlesid, et Johannes on surnuist üles tõusnud,
teised, et Eelija on ilmunud ning mõned, et üks vanaaja prohvetitest on tagasi tulnud.
9 Herdoossaykka tani iza qoodhe qanxida xamaqiza Yanisay hayqqides, histin iza gish hayssa mala haasa7etishn ta siyizays izi oonee? giidi iza ba ayfera beyana koydees.
Heroodes ütles: „Ma olen kindel, et lasin Johannesel pea maha võtta. Kes siis on see mees? Ma kuulen tema kohta kõiki neid asju.“Ja ta üritas leida võimalust Jeesusega kohtumiseks.
10 hawarettikka simmidi isti oothidaysa wursi Yesussassi yoottida. izikka ista xalla benara ekkidi Beettesaydda geetettiza poqqethan diza katama bides.
Kui apostlid tagasi tulid, rääkisid nad Jeesusele, mida nad olid teinud. Seejärel lahkus ta koos nendega ja läks linna nimega Betsaida.
11 gido attin daro asay hessa eridi ista kaallides. izikka ista mokki ekkidi Xoossa kawotetha gish yoottides. qassekka harggefe pathanas bessizayta pathides.
Kuid rahvas sai teada, kuhu ta läks, ning järgnes talle sinna. Ta võttis nad vastu ja selgitas neile Jumala riiki ning tegi terveks need, kes vajasid tervendamist.
12 gadey lem7ishin tamman nam77u hawareti izakko shiiqqidi “nuni dizay baazo biittan gidida gish asay biiddi bees aqana sonne miza miish koyana mala asa moyiza” gida.
Õhtupoole tulid kaksteist jüngrid tema juurde ja ütlesid: „Sa peaksid rahva nüüd ära saatma, et nad saaksid minna lähedal asuvatesse küladesse ja majapidamistesse ning otsida endale ööbimiskoha ja toitu. Siin, kus me oleme, ei ole midagi.“
13 gido attin izi istas zaaridi “mizaz inte istas immite” gides. istikka nuus ichachu ukeethafenne nam77u moleppe haray ba. ha asas gidiza kath koshikko shamanas besses gida.
„Andke teie neile midagi süüa!“ütles Jeesus. „Kõik, mis meil siin on, on viis leiba ja kaks kala. Kui sa just ei taha, et me läheksime kõigile süüa ostma, “vastasid nad.
14 Yesussaykka bena kaallizayta “asa ichachu tamu ichachu tamu histi shaakki shaakki utisite” gides. heenkka ichachu shi gidana attumma asay dees.
Kohal oli umbes viis tuhat meest. „Pange nad umbes viiekümnestesse rühmadesse istuma, “käskis ta oma jüngreid.
15 Yesussa kaallizaytika Yesussay azazida mala asa wursi utisida.
Jüngrid tegid nii, ja kõik istusid maha.
16 Yesussaykka ichachu ukeeththanne nam77u molista oykidi pude salo xeellidi Xoossa galatides. izikka ukeetha menithidi asa gathana mala bena kaallizaytas immides.
Jeesus võttis viis leiba ja kaks kala ning taeva poole vaadates õnnistas toitu ja tegi selle tükkideks. Ta andis jüngritele järjest toitu, et nad jagaksid seda rahvale.
17 asay wurikka miidi kaallides. Yesussa kaallizaytika asappe atidda tammanne nam77u masobe kumeth maaddafe denthida.
Kõik sõid, kuni kõht sai täis, ja seejärel koguti kokku kaksteist korvitäit jääke.
18 issi gallas Yesussay berkka woossishin iza kaallizayti izara deetes. izikka ista “asay tana oona gizee?” giidi oychchides.
Üks teine kord, kui Jeesus palvetas omaette ja temaga koos olid ainult tema jüngrid, küsis ta neilt: „Kes ma kogu selle rahvahulga arvates olen?“
19 istikka izas “issi issi asay xamaqqiza Yanisa bagayti Elasa harati qasse beni nabetappe issay hayqoppe denddidees geetes” gida.
„Mõni arvab, et Ristija Johannes, teised arvavad, et Eelija, ning mõned ütlevad, et üks vanaaja prohvetitest on surnuist üles tõusnud, “vastasid nad.
20 izikka ista “intech tana oona geetii?” giidi oychchides. Phexirosaykka “neni Xoossafe kiittetida kirstoosa” giidi zaaridees.
„Aga kuidas on teiega?“küsis ta. „Kes ma teie arvates olen?“„Jumala Messias, “vastas Peetrus.
21 Yesussaykka ista hayssa oonaskka yootoppite giidi minnithi yoottidi
Jeesus keelas neil rangelt sellest kellelegi rääkida.
22 qassekka asa nay daro waayye ekkanas besses, dere cimatan qeese halaqqataninne Muse woga xaafizaytan ixistanane ista kushen hayqqanasinne hezantho gallassan hayqqpope dendana gides.
„Inimese Poeg peab kogema kohutavaid kannatusi, “ütles ta. „Rahva vanemad, ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad hülgavad ta. Ta surmatakse, kuid kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.“
23 qassekka wursosi “ba shemppo ashshana giza asi wuri dhaysana, shin ba shempota gish giidi dhaysiza asi ashshana. hessa gish tana kaalana koyiza asi diikko bena kaddo, wurso gallas ba masqqale tookkidi tana kaalo” gides.
„Kui keegi tahab mind järgida, siis peab ta ennast salgama, iga päev oma risti võtma ja mind järgima, “rääkis Jeesus neile kõigile.
„Sest kui tahate oma elu säästa, siis kaotate selle; ja kui kaotate oma elu minu pärast, päästate selle.
25 asi alame mule wodhisidi ba shemppo dhaysiko aaza go7ay dizee?
Mis kasu oleks teil kogu maailmast, kui oleksite lõpuks kadunud või hävitatud?
26 oonikka tananinne ta qaalan yeelatikko asa nay ba bonchora, aawa bonchoranne geeshsha kiitanchata bonchora yiza wode tani izan yeelatana.
Kui te häbenete mind ja minu sõnumit, häbeneb inimese Poeg teid, kui ta tuleb oma hiilguses ning Isa ja pühade inglite hiilguses.
27 ta intes tumu gays hayssan eqqida asappe hayqqanappe sinthan Xoossa kawotethi beyana bagga asati deetes.
Ma räägin teile tõtt: mõned siinseisjaist ei maitse surma enne, kui näevad Jumala riiki.“
28 Yesussay hessa gida osppun gallassa malappe guye woossanas zuma bolla kezides. bishe benara Phexirosa, Yanisanne Yaqobe ekki bides.
Umbes kaheksa päeva pärast sellest rääkimist võttis Jeesus Peetruse, Johannese ja Jaakobuse kaasa ning läks üles mäele palvetama.
29 izi woosishin iza ayfesoy lametides. iza medhaykka wolqantha mala xoliqidi booxxidees.
Sel ajal kui ta palvetas, muutus tema näo välimus ning riided muutusid pimestavalt valgeks.
30 nam77u asati Museynne Elasay izara haasa7ettida.
Säravas hiilguses ilmus kaks meest. Need olid Mooses ja Eelija. Nad hakkasid Jeesusega rääkima.
31 istikka bonchora qonccidi Yerusalemeni polistana diza Yesussa hayqqo gish haasa7ettida.
Nad kõnelesid tema surmast, mis pidi peagi Jeruusalemmas aset leidma.
32 Phexirosane izara dizayta deexo dhiskkoy oykkides. istikka dhiskofe beeggidi Yesussa bonchonne nam77u asi izara eqqidayta beydda.
Peetrus ja teised magasid. Kui nad ärkasid, nägid nad Jeesust hiilguses ja kaht meest tema kõrval seismas.
33 he nam77u asati Yesussappe shaakketi bishin Phexirosay Yesussa “Godo issi daasse nees, issi daasse Muses issi daasse Elasas oothidi haan dizaakko nuus lo7oshin” gides. gido attin Phexirosay ba gizaysa eronta gides.
Kui kaks meest hakkasid lahkuma, ütles Peetrus Jeesusele: „Õpetaja, siin on hea olla. Teeme mõne varjualuse: ühe sulle, ühe Moosesele ja ühe Eelijale.“Tegelikult ei teadnud ta, mida ta räägib.
34 izi hessa haasa7ishin shaaray yiidi ista genthides. shaara giddo gelidi babida.
Kui ta alles rääkis, tuli pilv ja laienes nende üle. Nad olid pilvesse sisenedes kohkunud.
35 shaara giddofekka “tani doorida nay hayssa iza siyite” giza qaalay setettides.
Pilvest kõneles hääl, mis ütles: „See on minu Poeg, Valitu. Kuulake teda!“
36 qaalay setettida wode Yesussay xalla beettides. Yesussa kaallizayttikka hanidda miishsha wursi ba wozinan oykkida attin oonaaskka yoottibeyitena.
Kui hääl kõnelemise lõpetas, oli Jeesus seal üksinda. Nad hoidsid selle enda teada ega rääkinud tol ajal kellelegi, mida nad olid näinud.
37 wontetha gallas isti zuma bolla wodhin daro asay yiidi Yesussara gaagidees.
Järgmisel päeval, kui nad mäelt alla tulid, ootas Jeesust tohutu suur rahvahulk.
38 he wode asa giddofe issi uray qaala dhoqqu histidi “tamaarisizayso taas issi nay xalla diza gish iza ne xeellana mala ta nena woosays.
Üks mees rahva seast hüüdis: „Õpetaja, palun vaata mu poega! Ta on mu ainus laps.
39 iza iita ayaanaay oykishin haasa7ay bayndda wasses, qakketishe duunara goppontto kesses, qoho gathidappe guye daro waayisdi agges.
Üks vaim vaevab teda ja ta hakkab siis karjuma. See vaim tekitab talle krampe ja laseb suust vahtu välja voolata. See ei jäta teda üldse rahule ja tekitab palju valu.
40 nena kaallizayti nazappe kessana mala ista ta woosadisi, gido attin kessana dandda7ibeyitenna” gides.
Ma palusin su jüngritel see vaim välja ajada, aga nad ei suutnud.“
41 Yesussaykka istas zaaridi “amanontta ha wode wobe asato tani intenara aydde gakkanaas daanee? intenakka aydde gakanas dandda7anee? naaza ane ha eha!” gides.
„Missugune uskmatu ja rikutud rahvas te olete! Kui kauaks pean ma siia teie juurde jääma ja teid taluma?“ütles Jeesus. „Too oma poeg siia!“
42 naazi yishin iita ayaanaay iza boollafe yegin qakkettides. Yesussaykka iita ayaanan seeridi naaza pathidi naaza aawas immides.
Kohe kui poiss tuli, tekitas kuri vaim talle krambid ja heitis ta maha. Kuid Jeesus segas vahele, noomis kurja vaimu ja tervendas poisi ning andis ta tema isale tagasi.
43 asaykka wuri Xoossa gitatethan malaletides. izi oothidaysan asay wuri malaletishn Yesussay bena kaallizayta
Kõik olid sellest Jumala väe ilmingust jahmunud. Aga kuigi kõik olid sellest hämmastunud, hoiatas Jeesus oma jüngreid:
44 “asa nay asa kushen aadhdhidi imistana, intekka ha yoza baloppitte” gides.
„Kuulake tähelepanelikult, mida ma teile räägin: inimese Poeg antakse ära inimeste kätte.“
45 gido attin izi gizaysi istas gelibeyna. ays giiko isti akekkontta mala yozi istafe geemettides, zaaridikka oychchonta mala babida.
Aga nad ei saanud aru, mida ta sellega mõtles. Selle tähendus oli nende eest varjatud, nii et nad ei mõistnud selle mõtet ning nad kartsid temalt selle kohta küsida.
46 iza kaallizayti ooni oonappe aadhizakkone ba garsan palametida.
Siis tekkis jüngrite keskel vaidlus, kes neist on suurim.
47 Yesussaykka ista wozina qofa eridi guutha na ekki yiidi ba matan esidi
Kuid Jeesus, teades, mille üle nad vaidlesid, valis ühe väikese lapse ja võttis ta enda kõrvale.
48 “ha guutha na ta sunthan ekkizaddey oonikka diikko tana ekkees, tana ekkizaddeyka tana kiitiddaysa ekkees. inte wursofe guutha uray izi wursofe aadhdhes” gides.
Seejärel ütles ta neile: „Igaüks, kes võtab selle väikese lapse vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes võtab vastu minu, võtab vastu selle, kes mind läkitas. Kes iganes on teie seas väikseim, on suurim.“
49 Yanisaykka “Godo issi uray ne sunthan dayiddanth kesishin beydos. gido attin izi nunara kaalonta gish digganas koydos” gides.
Johannes hakkas kõnelema ja ütles: „Õpetaja, me nägime, et keegi ajas sinu nimel välja kurje vaime, ja me püüdsime teda takistada, sest ta ei ole üks meist.“
50 “intena ixonta asi wuri inte baga gidida gish diggopite” gides.
„Ärge takistage teda, “vastas Jeesus. „Igaks, kes ei ole teie vastu, on teie poolt.“
51 Yesussay salo biza wodey matida gish Yerusaleme baanas denddidees.
Kui Jeesuse taevasse minemise aeg lähenes, otsustas ta minna Jeruusalemma.
52 izikka sinthethidi ase kiittides. istikka koshiza miish giigissanappe kasetidi Samarya biittan diza issi guta bida.
Ta läkitas käskjalad enda eel Samaaria küladesse, et asjad tema jaoks valmis panna.
53 gido attin derey izi Yerusaleme bizayssa erida gish mokki ekkibeyitenna.
Kuid inimesed ei võtnud teda vastu, sest ta oli otsustanud tõtata Jeruusalemma.
54 iza kaallizaytappe Yaqobeyne Yanisay hanzaysa beyidi “Godo Elasay oothoysatho tamay saloppe wodhidi ista dhayso” giidi azazana mala koyay? gida.
Kui Jaakobus ja Johannes nägid seda, küsisid nad Jeesuselt: „Õpetaja, kas tahad, et kutsume tule taevast alla, et see põletaks nad ära?“
55 gido attin Yesussay istakko yuuyiidi “intes ay mala ayaanaay dizakkon erekketii? asa nay yiday asa shemppo ashshanas attin dhaysanas gideenna” giidi ista seerides.
Kuid Jeesus pöördus ja noomis neid.
56 isti wurikka hara guta bida.
Siis läksid nad edasi järgmisesse külasse.
57 istikka birshin issi asi istakko shiiqidi “tani neni biza wursoso nena ta kaalana” gides.
Sel ajal kui nad kõndisid, ütles üks mees Jeesusele: „Ma järgnen sulle, kuhu iganes sa lähed!“
58 Yesussaykka “worikenatas aqqizza olay, kafotas qasse aqqizza kafo keethi dees gido attin asa nas ba hu7e ayssiza soykka baawa” gides.
Jeesus lausus mehele: „Rebastel on urud ja lindudel pesad, kuid inimese Pojal ei ole kohta, kuhu oma pead toetada.“
59 Yesussaykka hinkoysa “tana kaala” gides. he uraykka “Godo ta kasista baada ta aawa moogoo?” gides.
Ta ütles ühele teisele mehele: „Järgne mulle!“Aga mees vastas: „Õpetaja, las ma lähen kõigepealt koju ja matan oma isa.“
60 Yesussaykka “aggagga hayqidayti hayqidayta moogetto, neni gidikko baada Xoossa kawotethaa asas yoota” gides.
„Las surnud matavad oma surnud, “vastas Jeesus. „Sina mine ja kuuluta Jumala riiki.“
61 qassekka hara uray “Godo ta nena kaalana shin koyro so baada ta keeththa asa saro gaada yoo?” gides.
Veel üks mees ütles: „Issand, ma tahan sind järgida! Aga las ma kõigepealt lähen koju ja jätan oma perega hüvasti.“
62 gido attin Yesussay “boora kaso oykkidi goyishe guye zaari xellizaddey oonikka Xoossa kawotethas beesena” gides.
Kuid Jeesus ütles talle: „Mitte keegi, kes on kord kündmist alustanud ja vaatab siis tagasi, ei kõlba Jumala riiki.“
