Luqaassa 24
1 Wogga wonta maaladora maccashati ba giigissida shitto ekkidi Yesussa wothida duufokko bida.
Nädala esimese päeva varahommikul võtsid naised kaasa lõhnarohud, mis nad olid valmis pannud, ja läksid hauale.
2 Shuchchaykka duufoza duunappe genderidi dizaysa beydda.
Nad leidsid kivi haua eest ära lükatuna,
3 Gido attin giddo gelidi Yesussa anha demmonta aggida gish
aga kui nad hauda sisse läksid, ei leidnud nad sealt Issanda Jeesuse ihu.
4 istas hanzaazi dhayn jalidashe isti qopponta xoliqqettiza mayo mayida nam77u asati ista achchan eqqida.
Ja kui nad selle üle pead murdsid, seisid järsku nende kõrval kaks meest välguna helkivates riietes.
5 Maccashatikka keehi babbidi duge biitta xeellishin he asati paxxidi dendidaysa hayqqethata garsan ays koyetii gida.
Aga kui naised hirmunult näoga vastu maad kummardasid, ütlesid mehed neile: „Miks te otsite elavat surnute juurest?“
6 Izi dendidees! haan baawa, qassekka izi Galilan dishe intes kase ay gidakonne haasa7ite.
Teda ei ole siin! Ta on üles tõusnud! Tuletage meelde, mida ta teile ütles veel Galileas olles:
7 Asa nay nagaranchata kushen aadhdhi imistanasinne kaqqistanas, hayqoppekka heezantho gallas dendanas besses giidi yooti wothides.
„Inimese Poeg tuleb anda patuste kätte ja risti lüüa ja kolmandal päeval ta tõuseb jälle üles.“
8 Macasatikka hessa wode kase izi gida qaala haasa7ida.
Siis neile meenusid Jeesuse sõnad.
9 macasati duufosoppe simmidi hessa wurssi Yesussa kaalliza tammanne issinistasnne haratas yoottida.
Kui nad pöördusid haua juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.
10 Hessaka hawaristas yoottiday Magidele gizasooppe yida Maaramoone Yohaano geetettizarira Yaqoobe Maaramoone istara issife diza hara maccashista.
Need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja teised naised koos nendega, kes rääkisid sellest apostlitele.
11 Gido attin isti macasati yootidays agumo milatin amanibeyitenna.
Aga nad ei uskunud nende juttu, see tundus neile kui mõttetus.
12 Gido attin Phixiroossay wothan Yesussa duufokko gakkidinne hokkidi duufo giddo xeellishin iza anha xaaxxida mayoy xalla dizaysa beyidi keehi malaletishe beso simmides.
Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis haua juurde. Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu ning ta läks ära pead murdes selle üle, mis oli sündinud.
13 He gallas iza kaallizaytappe nam77ati Yerusalemeppe tammanne issi kilomitire hamuthiza Emmahose giza katama beettes.
Selsamal päeval läksid kaks nendest külla nimega Emmaus, see on Jeruusalemmast umbes üheteistkümne kilomeetri kaugusel.
14 Bishe isti he wode hanida Yesussa hayqqo gish ba garsan haasa7eteettees.
Nad vestlesid omavahel kõigest, mis oli juhtunud.
15 Isti haasa7etishin Yesussay istakko shiiqidi istara issife bishin,
Ja kui nad vestlesid ning neid asju arutasid, tuli nende juurde Jeesus ise ja kõndis nendega kaasa,
16 isti iza erontamala ista ayfey oykettidees.
aga nad ei tundnud teda ära.
17 Yesussay ista haysi oge hamutishe inte inte garsan haasa7etizaysi aazze gides. Istika dagamaara muzotishe sit gi eqqaggida.
Jeesus küsis nende käest: „Mida te siin omavahel kõndides arutate?“Nad seisid vaikselt ja vaatasid kurvalt maha.
18 Ista garsafe issay Qaliyopha geetettizaysi zaaridi ha mata galassatan Yerusalemeni handaysa erontta imatha assi nena xallaa? gides.
Üks neist, Kleopas, küsis tema käest: „Sa oled vist ainus külaline Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on juhtunud?“
19 Izikka istas zaaridi aazzi handee? gin isti qasse zaaridi Xoossa sinthanne wurso asa sinthan oothoonine qaalan minno nabe gidida Naazirete Yesussa gish gida.
„Mis siis?“küsis ta. „See, mis juhtus Naatsareti Jeesusega, “vastasid nemad. „Ta oli prohvet, vägev sõnalt ja tegudelt Jumala ja kõigi inimeste ees.
20 Izaka qeeseta halaqqattinne daannati hayqqo firdassi aathi immidane kaqqida.
Ülempreestrid ja meie valitsejad andsid ta ära surmamõistmiseks ja lõid ta risti,
21 Nuni gidikko Isra7ele wozinay iza giidi ufa7ettidos shin harappe hessi hanin qasse hach heezantho gallasa.
aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli lunastab. Ja veel enam, täna on kolmas päev, kui see kõik juhtus.
22 Qasse nu giddofe issi issi maccashati nuna keehi malalisida istikka maalado wontara gede iza duufokko biiddi,
Lisaks panid mõned naised meid hämmastuma. Nad käisid täna hommikul haua juures,
23 iza anhay beettontta ixxin yiidi izi paxxa dizaysa istas yootin kiitanchata beyddaysa nuus yoottida.
kuid ei leidnud tema ihu. Naised tulid ja rääkisid meile, et olid näinud nägemust inglitest, kes ütlesid, et Jeesus on elus.
24 Nuppekka issi issi assi iza duufokko biidi maccashati gida mala beydda attin Yesussa demmibeyitenna.
Siis mõned meie kaaslastest läksid haua juurde ja leidsid selle täpselt, nagu naised olid öelnud; teda ennast nad aga ei näinud.“
25 Izikka istas inte wozinan wothontayto inte wozinay kase nabeti yootidaysa amananappe takkidayto.
Ja tema ütles neile: „Kui taipamatud te olete ja kui aeglased oma südames uskuma kõike, mida prohvetid on rääkinud!
26 Xoossafe kitettidays ha metoza ekkanasnne gede ba bonchoso gelanas besenne gides.
Kas Messias ei pidanud seda kõike kannatama ja oma kirkusesse astuma?“
27 Museppene nabetappe doomidi xillo maxaafatan iza gish xaafetidayssa istas yooti gelthides.
Ning alustades Moosesest ja kõikidest prohvetitest, seletas Jeesus neile, mida Pühakiri tema kohta ütles.
28 Isti ba bizaso matida wode Yesussay aadhdhi biza milatides.
Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi Jeesus, nagu ta läheks edasi.
29 Istika qasse gadey qammiza gish nunara aqa giidi iza keehi woossin istara aqanas gelides.
Aga nad käisid talle peale: „Jää meie juurde, sest peagi on õhtu. Päev on kohe lõppemas!“Ja tema läks sisse ja jäi nendega.
30 Istara issife maaddan uttidi ukeeth ba kushen oykkidi istas menthi menthi immides.
Kui ta nendega lauas istus, võttis ta leiva, õnnistas ja murdis ning andis neile.
31 Hessa wode ista ayfey qaaretin iza gididaysa erida, izikka ista ayfeppe geemides.
Siis avati nende silmad ja nad tundsid ta ära! Ja ta kadus nende silmist.
32 Istika nu yishe oge bolla dishin nuna haasa7isidi xillo maxaafatakka qoncisidi nuus gelanashe yootin nu wozinay tama mala xuugettibeynee? giidi issay issara haasa7ida.
Nad küsisid üksteiselt: „Eks meie südamed põlenud meie sees, kui ta tee peal meiega rääkis ja meile Pühakirja avas?“
33 Heeraka denddidi Yerusaleme simmi bida. Tammanne issinetinne istara issife dizaytikka issi bolla shiiqi dizayta demmida.
Nad tõusid ja läksid tagasi Jeruusalemma. Seal nad leidsid üksteist jüngrit ja teised koos nendega,
34 Istika ba garsan issay issas “Goday tumu denddidees! Simoonaskka beettidees” gida.
kes ütlesid: „See on tõsi! Issand on tõesti üles tõusnud ja Siimonile ilmunud!“
35 iza kaallizaytappe nam77ati oge bolla hanidayssane Yesussay ukeetha menthi menthi immidawode isti wosit eridakko istas yootida.
Siis need kaks rääkisid, mis oli tee peal sündinud ja kuidas nad Jeesuse leiva murdmisest ära tundsid.
36 Hessa gish isti ba garsan haasa7etishin Yesussay ista giddon eqqidi saroy intes gido gides.
Kui nad sellest alles rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles: „Rahu olgu teiega!“
37 Gido attin isti moytil7e beydda milatin keehi dagammida.
Nad olid jahmunud ja hirmul, arvates, et nad näevad vaimu.
38 Izikka istas aazas daro qoppetii? aazass inte wozinara sidheeti? gides.
Ta ütles neile: „Miks te olete ärevuses ja miks on kahtlus tõusnud teie meeltesse?
39 Ta kushistanne ta tota haa xeellite tanakko, qassekka tana oyki beyite tana inte beyizzaysa mala moytil7es ashoynne meqethi deenna.
Vaadake mu käsi ja mu jalgu. See olen mina! Puudutage mind ja vaadake, sest vaimul ei ole liha ja luid, aga te näete, et minul on!“
40 Iza gi simmidi ba tohotanne ba kushista ista beesides.
Ja seda öeldes näitas Jeesus neile oma käsi ja jalgu.
41 Istika ufaysa daroppenne malalletethafe denddidaysani buro amanontta dishin Yesussay hessani aykko mizaz dizee? giidi ista oychchides.
Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, küsis ta nende käest: „Kas teil on siin midagi süüa?“
42 Istika mole xiixa issi bars izas immida.
Nad andsid talle tüki küpsetatud kala ja meekärge,
43 Izikka ekkidi ista sinthan mides.
ja Jeesus võttis ja sõi nende ees.
44 Izikka intenara ta diza wode Muse wogan nabetaninne mazmure maxaafatan ta gish xaafettidays wurikka polistanas besses gaada ta intes yoottida ta qaalay hayssakko gides.
Ta ütles neile: „Need on mu sõnad, mis ma teile ütlesin, kui ma olin veel teiega: kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses, prohvetites ja lauludes on minu kohta kirjutatud.“
45 He wode geeshsha maxaafata isti erana mala wozina istas doyidees.
Siis ta avas nende mõistuse, et nad saaksid Pühakirjast aru.
46 Istaskka kirstossay waaye beyana heezantho gallas hayqqoppe denddana geetettidi xaafetidees gides.
Ja ütles neile: „Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist,
47 Yerusalemeppe doomidi wurso deres naggarappe simoynne maarotethi iza sunthan yootettana.
ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast.
48 Intekka hayssas markkata gides.
Teie olete nende asjade tunnistajad.
49 Taka ta aaway immida ufaysa intes yeddana, inte qasse woliqqa bollafe mayana gakanas Yerusaleme kataman takkite.
Mina läkitan teie peale oma Isa tõotuse! Teie aga jääge sellesse linna seni, kuni teid on riietatud taevase väega!“
50 Hessafe guye ista ekkidi Biittanya giza so kezides. Be kushistaka denthidi ista anjjides.
Jeesus viis nad välja Betaania lähedale, tõstis oma käed ja õnnistas neid.
51 ista anjishshe istafe shaakettidi pude salo biddes.
Ja neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse.
52 Istika izas hokki goynnida, keehi ufa7etishe Yerusaleme simmida.
Nemad aga kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma.
53 Wurso wode maqddasen Xoossa galatishe gam7ida.
Ja viibisid püsivalt templis Jumalat kiites.
