< Luqaassa 19 >
1 Yesussay Iyarko giza sora aadhdhi bishin
耶稣走进耶利哥城,穿城而过。
2 Zakosa geetettiza issi assi he Yesussay biza oge bolla dees. Izikka dere qaraxa qanxisizaytas halaqqanne keehi dure asa.
有一个名叫撒该的税吏长,非常富有。
3 Izikka Yesussa geetettizaysi awayssakkonne beyanas koyishin qaantha asa gidida gishinne daro derey Yesussa kaalliza gish Yesussa beyanas dandd7ibeynna.
他想看看耶稣到底是谁,但在人群中,身材矮小的他无法看见。
4 Yesussay he ogera aadhdhishin sinthe qaxidi oge bolla diza issi etha miththa bolla kezides.
于是他跑到前面,爬上一棵无花果树,想在耶稣经过的时候看看他的样子。
5 Yesussay etha gars gakidi dhoqqu histi xeellidi Zakosa hach ta ne keeththan pe7anaas besses elella wodha gides.
耶稣走到这里后往上一看,对他说:“撒该,快下来,今天我要住在你家中。”
6 Izikka elle wodhidi ufaysan mokki ekkidees.
撒该马上爬下来,高兴地迎接耶稣到他家去。
7 He wode heen izara diza asay hessa beyidi nagarancha asa keeththan imatistana gees giidi wurikka garsara zuzumettida.
众人见状议论纷纷:“他竟要住在这样的罪人家中!”
8 Gido attin Zakosay eqqidi Godo tani taas diza miishshe wursofe baga shaakkada manqqotas immana tani oonappekka wordora bonqqa ekkidaazzi diikko oyddu kushe gujjada izades immanna gides.
撒该站着对主说:“主啊,你看,我正在把一半的家财分给穷人,如果我曾欺骗谁,就会四倍奉还!”
9 Yesussaykka ha uraykka Abrame na gidida gish hach ha keethas paxatethi yides gides.
耶稣说:“今天这栋房子迎来了救赎,他也是亚伯拉罕的子孙。
10 Haysas gaassoykka asa nay haa yidaysi dhayidayssa koyanasinne ashanassa.
因为人子来寻找和拯救的就是迷失之人。”
11 Asay hayssa siyishin leemusora haasa7a oykkides gaassoykka izi Yerusaleme gakkanaas matida gishine asatas Xoossa kawotethi qonccanna hanza milattida gishassa.
众人专心听着耶稣的话。由于这里接近耶路撒冷,加上民众都认为上帝之国即将出现,于是耶稣就讲了一个故事。
12 Hessa gish issi kawo nay ba kawotetha shuumeteth ekki yanas haaho biitta biddes.
他说:“从前有一个贵族,他离开家去远方接受王位加冕,然后再回到家。
13 Be ashkarata giddofe tammata xeeygidi tamu minnane istas immidi, ta simadda yaana gakanas hayssa miishshan zal7ite gides.
他叫了自己的十个仆人来,将钱平分给他们,然后说:‘你们用这钱去做投资,一直到我回来。’
14 He dere asati qasse iza ixxida gish haysi addezzi nu bolla kawotana mala koyokko giidi iza geedora aathi yedida.
但这国家的人都憎恨他,于是派一个代表跟过去,说:‘我们不想这个人做王统治我们。’
15 Gido attin ha kawo naazi kawo gididi guye ba dere simmides. Kase bishe tamu minnane immida tamu ashkkarati izi immida biran zal7idi woysa tirfisidakkonne eranas ista xeeygidees.
贵族获得王位后返回,然后将那些拿钱投资的仆人召来,询问他们做投资的收益情况。
16 Istafe koyroy shiiqidi Godo ne taas immida tamu minnaney hara tamu yelides gides.
第一个仆人上前说:‘主人,你的钱已经赚了十倍。’
17 Godazikka iza ne amanettida ashkkara, lo7o oothadassa, ne guutha miishshan amanettida gish tamu katamata ne haarana mala nees immadis gides.
国王说:‘做得好,你是个好仆人,因为你证明了在小事上很忠心,我现在派你去管理十座城。’
18 Nam77anthozika izakko shiiqqidi Godo ne taas immida minnaneppe hara ichachu minnaney wodhides gides.
第二个过来说:‘主人,你的钱已经赚了五倍。’
19 Iza Godazi izas zaaridi neni aysana mala tamu katamati nees imettida gides.
国王说:‘我派你去管理五座城。’
20 Qassekka hara oothanchay shiiqqidi Godo neni wothontasoppe ekkizadde zerontasoppe maxizaddenne menxxe iita asa gidida gish ta nees babbada curqan xaaxxa wothida ne minnaneyo hey ekka gides.
另一个仆人走进来说:‘主啊,你看,这是你的钱,现在还给你。我用布包着它,确保安全。
你是个严厉的人,我很害怕你。我怕你会拿走不属于你的东西,会收走你没有种下的作物。’
22 Iza Godazi zaaridi izas hayso iita oothanchazo ta ne qaalan nena zaara pirdays. Tani wothontasoppe ekkizaddenne zerontasoppe maxxiiza menxe iita asa gididaysa erasashin tani ta miishsha yelora ekkana mala he miishshan oothanna asatas aazas immabeyki gides.
国王回答:‘我要根据你这番话来审判你。你知道我很严厉,会拿走不属于我的东西,会收走我没有种下的作物。
那你为什么不把我的钱存入银行,等我回来的时候,就可以连本带息取回来?’
24 Iza Godazikka heen eqqida asata iza kusheppe minnaneza ekkidine tamu minnaney dizaysas immite gides.
国王对身边站着的仆人说:‘把他的钱拿走,交给那赚了十倍的人。’
25 Istika zaaridi Godo izas tamu minnaney deesko gida.
侍卫说:‘但主人,他已经有了十倍的钱了。’
26 Izikka zaaridi diza uras wursos haray gujjistana, bayndda uras kase dizaysi izappe eketti gidanna gido attin tani ista bolla kawotonta mala koyidayta hayta ta morketa taakko haa ehidi ta sinthan shukkite gides.
国王说:‘告诉你们吧,那些已经有的,还会有更多。没有的,现在有的也会被拿走。
至于那些不愿意我做国王统治他们的敌人,现在把他们拉到这里来,当着我的面杀掉!’”
28 Hessa haasa7i simmidi Yesussay Yerusaleme kezanas istafe sintheti biddes.
耶稣讲完这个故事,就继续向前朝着耶路撒冷走去。
29 Dabre zayite geetettiza zuma bolla diza Beettefaggenne Bittaanya geetettiza katamatakko matida wode bena kaallizaytappe nam77anta kiittishe heen inte sinthan diza qeeri katama biitte biiddi katama inte gelishin oonikka toggi eronta issi qachcheti diza hare gutte inte demmna iza birshidi haa taas ekki yite, intena oonikka aazas birsheti giidi oychchikko Godas koshes gite gides.
快到伯法其和伯大尼时,他来到了橄榄山,在那里叫来两名门徒,对他们说:
“你们到前面的村子去,进去后会看见有一个地方拴着一头从未有人骑过的小驴,解开它的绳子,把它牵来。
如果有人问为什么解开它,你们就说:‘主需要它。’”
32 kiitetidaytikka biidi izi istas yoottida mala hare gutteza demmida.
两名门徒出发了,后来发生的一切与耶稣所说如出一辙。
33 Isti gutteza birshin gutteza Godati beyidi aazas birshetti giidi oychchida.
他们解开小驴的时候,驴主人问:“你们为什么解开它?”
34 Istika Godas koshshees gida.
他们说:“主需要它。”
35 Hare gutteza Yesussako ehidi ba mayo wurissi gutteza bolla yegidi Yesussa hare gutteza togisida.
门徒把小驴牵到耶稣那里,把自己的衣服搭在驴背上,耶稣坐在上面。
36 Asay wurikka ba afala Yesussay biza oge bolla miccidees.
耶稣骑驴前行,众人把自己的衣服铺在路上。
37 Dabre zayite zuma bollara dugeth wothiza ogezakko matida wode qooday bayndda derey ba beydda malaata gish wurikka ufaysara ba qaala dhoqqu histtidi Goda sunthan yiza kawoy anjjettidaysa, saroy salon bonchoy saloppe bolla salon gido gides.
当他走近耶路撒冷,这里也是橄榄山的下山路,门徒们因为看见了所有神迹,开始充满喜悦地大声赞美上帝。
他们大声喊:“奉主之名前来的王,赞颂你!愿和平降临天堂,愿荣耀降临至高天堂!”
39 Deretappe issi issi Farsaweti Yesussa tamaarsizayso ha nena kaalliza asay gizaysa gonta mala hanqqa gides.
民众中有几个法利赛人对他说:“老师,不要让你的门徒说这些!”
40 Izikka istas zaaridi hayti co7u gidakkonne shuuchchatikka waassana gides.
耶稣说:“我告诉你们,他们若保持沉默,石头就要呼喊了!”
41 Yesussay Yerusaleme matishe katama beyidi izis yekides. nees saro gidizaz hach ne eridakko aazze dizayishin ha7i ne ayfeppe qotettida gish ne morkketi heera haara nena giddoothidi kun7isana wodey yaana gides.
耶路撒冷越来越近了,耶稣看见这座城,开始为之哭泣,
他说:“我真希望你们——就是你们啊,在今天能知道通往平安的路,但都隐藏起来了,你们看不到。
时间一到,你们的仇敌就会包围过来,搭建斜坡攻击你们,把你们团团围住,困住你们,
44 Nenanne ne gibbe garsan nenara diza ne nayta wurssi biittara walakkana. Shuuchcha bolla shuuchchikka aggettenna. Hessi wurikka Xoossi nena koyishin neni eronta aggida gishassa.
他们会彻底摧毁你们,还有你们的孩子。所有的石头建筑都会轰然倒塌,因为你们在救赎到来之刻拒绝接受。”
45 Hessafe kaallidi Yesussay maqddase gelidi maqddase giddon zal7izayta kessides.
耶稣走进圣殿,赶走做买卖之人,
46 Qassekka ta keethay woossa keeththa gidanna geetettidi xaafettidees, inteni gidiko pangazi diza gonggollo histiddista gides.
他对他们说:“经文上记着:‘我的殿将用于祷告’。你们却把它变成贼窝了。”
47 Wontin wontin maqddasen izi tamaarishin Xaafetinne dere halaqqati iza wodhanaas koyida.
然后他每天都在圣殿里教导众人。祭司长、宗教老师和首领都想杀害他,
48 Gido attin derey wurikka izara oykettidi izi tamarsizaysa kaalliza gish oothanaazi istas kirq gides.
但又不知道如何下手,因为众人都围着他并聆听。