Yanisa Mishiracho 4
1 He woode Yesussay Yanssapa bollara daaro asa bena kalizadey othizayssane xammaqzayssa Paarssaweti siyyda.
Kui Jeesus mõistis, et variserid olid avastanud, et ta võidab poolehoidu ja ristib rohkem jüngreid kui Johannes
2 Gido attn xmmaqizayti iza kalizzytape atin izi xmmaxxbeyna.
(kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid),
3 Iza gish hasettizaysa Paarsaweti siyydayssa Yesussay eerdi Yihhudda derre aggdi Gaalia dere simmi bidees.
lahkus ta Juudamaalt ja läks tagasi Galileasse.
4 Izi he bishshin Sammaryara adhi busi izas dosa gidoonta maane gidides.
Teekonnal pidi ta läbi Samaaria minema.
5 Heesa gissh Sikkaro getettizzaso Smmarya Katamma bidees. Sikkara Yaqoobeey ba naa Yoosehaaththaos imida bita achan daysu.
Nii jõudis ta Samaaria linna Sühhari juurde, mis asub selle põllu lähedal, mille Jaakob oli oma pojale Joosepile andnud.
6 Henika Yaaqobbe hatha olay dees. Yesussay o7gge haamutti dabburidi gish he o7llay achchan uttidees. Wodeykka gllassape usuppune Ssaate mala.
Jaakobi kaev oli seal, ja Jeesus, kes oli teekonnast väsinud, istus otse kaevu kõrvale maha. Oli umbes keskpäev.
7 Hesaa woode isi Saammarya dere Mccash dizaara haathe tikkanas he hatha tikanas he hatha olakko yaddus. Yesussyka izo “tana haath ushsha” gides.
Üks samaaria naine tuli vee järele. Jeesus ütles talle: „Palun anna mulle juua!“,
8 Hessi hanishin Yesusaa kallizzayta qumma shshamana kattamma bida.
sest tema jüngrid olid läinud linna toitu ostma.
9 Hinna sammarrya Maacashaya Yesussa “ne Ayyhhuda Assi gida utada waanaada tana saammariyya machchas (hathe ushsha) ga o7ychazii?” gadus. Iza hessa gidaay Ayyhhudda Assasinne Sammarriya asa gagoteththi donnta gishasa.
„Sina oled juut ja mina samaaria naine. Kuidas saad sa minult juua küsida?“vastas naine, sest juudid ei suhtle samaarlastega.
10 Yesussayka Izis “Xoossa iimotaayne nena (tana hathe uusha) gizzadey izi o7naakone ne eeriazzko ne iza woosana beses. Izika ness deeyo hath nees immanakoshin” gides.
Jeesus vastas talle: „Kui sa ainult tunneksid ära Jumala anni ja selle, kes sinult küsib: „Palun anna mulle juua“, siis küsiksid sa temalt ja tema annaks sulle eluvett.“
11 Izaka Izas hizgadus. “Goodo nees hath duqqza miishi deena haththa olaykka darro cimma, histin ne deeyo hatha Awaappe demmane?
„Isand, sul ei ole ämbrit ja kaev on sügav. Kust sa kavatsed eluvee saada?“kostis naine.
12 Ne haayssa haththa o7llazza nuus immida nu Aawwa Yiqqoobeppe Addazzi Izzine iza nayti iza mmhhetikka haaysa ha o7llape haath uyydaa.”
„Meie isa Jaakob andis meile kaevu. Ta jõi sellest ise, samuti ta pojad ja kariloomad. Kas sa oled temast parem?“
13 Yesussay izis hizgidees “hayyssa ha haththafe uyzzaye wuri namma7nthoo ssamottidi zari hara uyaanashshn.
Jeesus vastas: „Igaühel, kes sellest kaevust vett joob, tuleb jälle janu.
15 Maccashshayaka “Goodo heeyssafe guye tanna heththi saammonta mallane qaseesaka ta heththi tikkana ha yonnta mmalla hessa ne giza haththa malla hathth tass imaarrkii!” gadus.
„Isand, “vastas naine, „palun anna mulle seda vett, et mul ei oleks enam janu ja ma ei peaks tulema vee järele!“
16 Yesussayka izo “baadane ne azzinna xega ekkada ya” gides.
„Mine kutsu oma mees ja tulge siia tagasi, “ütles Jeesus talle.
17 Maaccashayakka zaradaa “tas azinnay deena” hizgiin Yesussay hizgidees “(ne tas azzinay deena) guussay tumukko.”
„Mul ei ole meest, “vastas naine. „Sul on õigus, kui ütled, et sul ei ole meest, “lausus Jeesus talle.
18 Gasooykka kase nes iichachuu azznati detes, qasse ha7i nenara dizzayyssi ne azzina giddenaa, hessa gish ne tummu gaddasa.”
„Sul on olnud viis meest ja see, kellega sa praegu elad, ei ole sinu mees. Nii et su sõnad on õiged.“
19 Maccashaya izas hizgadus “Goodo neni nabe gdisayssa ta ha7i erraddis.”
„Isand, ma näen, et sa oled prohvet, “vastas naine.
20 Kasse nu awwatti haayssa zumaa bolla gooynidaa. Innte qasse “Assaye gooynnanass besizzasay Yerrussallamekko geista.”
„Ütle mulle seda: meie esivanemad teenisid Jumalat sellel mäel, aga teie ütlete, et Jumalat tuleb teenida Jeruusalemmas.“
21 Yesussaykka izzis hizgides “hanne maaccashshaye Xoossa aawas haayysa zuma boolla woykko Yerrussallamen inte gooynnota wodey yanaysa amaana”
Jeesus vastas: „Naine, usu mind, tuleb aeg, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas.
22 Intene inte eroonta Xoossas goyynetta. Nu gidikko asas atootethi Ayyhudeppe giddida gishsha nuni nu erriza Xoossas goyynos.
Te tõesti ei tunne Jumalat, keda te kummardate, kuid meie teenime Jumalat, keda me tunneme, sest pääste tuleb juutidelt.
23 Gido atin tuumu goynnizzayti Xoossa aawas Ayyananinne tumatethan goynizza woddey buuro yaanna. Haray atoshshn haiikka yiddes. Xoossa aawaykka kooyzay heesa malla gooyniizaytta.
Kuid tuleb aeg − ja õigupoolest on see juba käes −, mil tõelised jumalateenijad teenivad Isa vaimus ja tões, sest Isa soovib selliseid teenijaid.
24 “Xossi ba hu7es a7yanna. Iza goynizayti aynaninne tumatethan gooynanass beesees.”
Jumal on Vaim, nii et Jumala teenijad peavad teenima vaimus ja tões.“
25 Macashayakka “Xossay tiyidade Kirstosay yanaassa ta errayys, izi yiidi haniizzaz wurrsi nuus yoottana” gaddus.
Naine ütles: „Ma tean, et Messias tuleb.“(See, keda nimetatakse Kristuseks). „Kui ta tuleb, siis selgitab ta meile kõike.“
26 Yesussayka izis “hii neenara hssaizzay ta izzakko.” giddes.
Jeesus vastas: „MINA OLEN − seesama, kes sinuga räägib.“
27 Hessi haniishshin izza kallizzayta ba biddassoppe simmida. Yesussay Maaccashshara hassa7izaysa maallalletida. Giddo atiin “hane a77y kooyazi? wykko haniira a7zzas hassazz?” giiddi o77nikka oychchana.
Just siis tulid jüngrid tagasi. Nad olid rabatud, et Jeesus räägib naisega, kuid keegi neist ei küsinud: „Mida sa teed?“ega „Miks sa temaga räägid?“
28 Hessafe guuyye Mccashshaya otooza hen agagada geede kattama bada, asas.
Naine jättis veekruusi maha, jooksis tagasi linna ja rääkis rahvale:
29 “Ta oththidaz wurrssi tass yottdadey ha yiddi beeyte, oone erazzy yanna Xossay tiyida Kirstosay izakkonne!” gadus.
„Tulge ja tutvuge mehega, kes rääkis mulle kõigest, mida ma olen kunagi teinud! Kas see võiks Messias olla?“
30 Assayka kattamape kezzidi Yessusako bides.
Niisiis läksid inimesed linnast välja teda vaatama.
31 He wode Yesussa kalizzyti Yesussa “Asstamarre qumma ma” gdii wossida.
Vahepeal soovitasid jüngrid Jeesusele: „Rabi, söö ometi midagi!“
32 Izi qaas “inte eronttay ta mizza qummay tas dees.” gidees.
Kuid Jeesus vastas: „Mul on toitu, millest te midagi ei tea.“
33 Hssa gsha iza kalizayti “aykko miza kathth asii izas ehideshsh” giidi ba grrssan hasaeetda.
„Kas keegi tõi talle süüa?“küsisid jüngrid üksteiselt.
34 “Yesussayka istas zaridi ta quumay tana kiitda ta aawa shene o7thone iza ootho polo” gides.
Jeesus ütles neile: „Minu toit on täita tema tahtmist, kes mu läkitas, ja tema töö lõpule viia.
35 Inte qaas “kaththa mxxay gkkans buro o7yddu agnna a7tddes gista gideketi? Qaas ta gidikko intena (doqu giidi kaththay maxaa gakiidaysa xeelitee.) gays.
Kas teil pole mitte ütlus: „Lõikuseni on veel neli kuud?“Avage silmad ja vaadake ringi! Vili põldudel on küps, lõikuseks valmis.
36 Maxxizadey ba damussa ekaana, medhianas gidizza ayfe shishana, hessagish zerizzadeynne maxizadeey isfe ufe7istana. (aiōnios g166)
Lõikajale on tasutud ja ta kogub vilja igaveseks eluks, et mõlemad, nii külvaja kui ka lõikaja, saaksid rõõmustada. (aiōnios g166)
37 Hesa gsha isadey zerana hara uray maxxana getettiza lemusooy tuuma.
Nii et vanasõna „Üks külvab, teine lõikab“on õige.
38 Ta intena inte daburontayssa maxnamalla yedadis. Harati oothon daburida gido attin inte ista dabursan go7etidista.”
Ma saadan teid koguma saaki, mille nimel te ei ole tööd teinud. Teised tegid raske töö ja teie lõikate kasu sellest, mida nad tegid.“
39 Mcashaya “ta oothidazi wurrsi tas izi yootides” gada asas marrkatida malla katamape daroo Samariya asay izan amanides.
Paljud selle linna samaarlased uskusid temasse naise sõnade tõttu: „Ta rääkis mulle kõigest, mida ma olen kunagi teinud.“
40 Hesagisha Samarriya asay Yesussako yidine istakoon gmaa7nmalla wosiida. Izikka nma7u gallas hen gamides.
Kui nad siis tulid teda vaatama, anusid nad, et ta nende juurde jääks. Ta jäi sinna kaheks päevaks
41 Iza Qalla siydi daroo asay Iza amaanides.
ja tema kõneletu tõttu uskusid temasse veel paljud.
42 Macashayokka “ha7i nu iza amanizzay ne yootida qalla gish xalla gidonta nuuka nu baggra izape siyyda gishane tumaappe izi derre ashshizade gididaysa erida gishasa” gida.
Nad ütlesid naisele: „Nüüd me ei usu temasse lihtsalt sinu sõnade tõttu, vaid me ise oleme teda kuulnud. Oleme veendunud, et ta on tõesti maailma Päästja.“
43 Yesusay Samariyan nm77u gallasa gam7idappe guye Galillaa bidess.
Kahe päeva pärast läks ta edasi Galilea poole.
44 Izi ba baggra “nabey ba derren boonchistan” gi yootides.
Jeesus ise oli teinud märkuse, et prohvetit ei austata tema oma kodumaal.
45 Gido atn izi Gallila bin Gallia asay Iza loo7ethi mooki ekkides. Gasoykka pazziga Ba7ale boonchana Yerusalame bidason hen dishshin izi oothidaysa wurrsi deyyda gishshasa.
Aga kui ta saabus Galileasse, võtsid inimesed ta heal meelel vastu, sest ka nemad olid käinud paasapühal ja näinud kõike, mida ta oli Jeruusalemmas teinud.
46 Hessafe guye yesussay hathe Wayyne cajje oothida Gllilla derre garrsan dzza Qanna getittza ktama namantho bidees. He wode Qifrnahomen izas nay sakettida isi kawo shuumey dees.
Ta külastas taas Galileas asuvat Kaanat, kus ta oli vee veiniks muutnud. Lähedal asuvas Kapernauma linnas elas kuninga ametnik, kelle poeg oli väga haige.
47 Izika Yesussay Yihudda dereppe gede Galilla yidayysa siydi Yesussako bidees. Yesussay dugge Qifrnahoome wodhanmallane daroo saketdii haykqqana gizza naaza pathanamalla Yesussa woossidees.
Kui ta kuulis, et Jeesus oli tulnud Juudamaalt tagasi Galileasse, läks ta Jeesuse juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema poja, kes oli suremas.
48 Yesussaka izas “inte gita malatatanne malallsizaaz beyoonta aykokka amanekkta” gidees.
„Kui te ei näe tunnustähti ja imetegusid, siis te ei usu mind, “ütles Jeesus.
49 Shumezikka zaridi “Godoo ta naazi hayyqoonta elela woodharkki?” gides.
„Issand, lihtsalt tule enne, kui mu laps sureb!“anus ametnik.
50 Yesussaka iza “neni ne soo ba nazi paxideess.” gidess. Adezikka Yesussay izas yootida Qalla amaniidi soo smmi bides.
„Mine koju, “ütles Jeesus talle. „Su poeg jääb elama!“Mees uskus, mida Jeesus oli talle öelnud, ning läks kodu poole.
51 Izi soo bishshn iza ahskkarati izara ogen gagidi “ne nazi paxideskoo.” gidi izas yootida.
Kui ta oli alles teel, tulid sulased talle vastu uudisega, et tema poeg on elus ja paraneb.
52 Shumezika nazi ay saten paxxidakoone issta zari oychchides. isstikka izazs “qama gllasappe Lapuun Saten iza michchizayssi agides” gida.
Ta küsis neilt, mis ajal oli tema pojal parem hakanud. „Eile kella ühe ajal päeval lahkus temast palavik, “ütlesid nad talle.
53 Naza awaykka Yesussay “ne naazi paxidees” giday he issti izass yotizza woode gidaysa eriddess. Hessa gshsha he galassfe oykkdi izine iza so asay wuri Yesussa ammidda.
Siis isa mõistis, et see oli täpselt see aeg, mil Jeesus oli talle öelnud: „Su poeg jääb elama!“Siis uskusid tema ja kõik ta kodakondsed Jeesusesse.
54 Hayssi malattay Yesussay Yihudappe Galila yiidi oothida nma77antho malata.
See oli teine imeline tunnustäht, mille Jeesus tegi pärast Juudamaalt Galileasse tulemist.
