< Yanisa Mishiracho 11 >

1 Bittaniiya gizasoon Marammane diza manddaran Allazzare geetettizadey saketides.
Kꞌo jun achi yawabꞌ ubꞌiꞌ Lázaro aj pa ri tinimit Betania chilaꞌ jawjeꞌ ri keꞌl wi ri e ranabꞌ María rachiꞌl ri Marta.
2 Izi ishsha Allazzarey saketda Maramma kase Yesussa to bolla shiito gusada Yesussa to ba huee iththken quccdaroko.
Ri María are waꞌ ri xqꞌijow kꞌokꞌ kunabꞌal chirij ri Ajawxel, xuqujeꞌ xusuꞌ ri raqan rukꞌ ri uwiꞌ.
3 Hayt michchet “Godo ne dosizaysi saketdes” gidi asse yesussako kittida.
We kebꞌ alaxik riꞌ xetaqan chubꞌixik che ri Jesús: Ajawxel, ri sibꞌalaj loqꞌ ech chꞌabꞌeꞌn la yawabꞌ.
4 Yesussay hessa siyd ha sakoy xoossa nay izan bonchetana malane Xoossi bonchetanasafe attin iza hayqqos gaththizaz dena” gides.
Are xuta ri Jesús we riꞌ, xubꞌij: We yabꞌilal riꞌ man kakꞌis taj pa kamik xane qꞌijilaꞌbꞌal rech ri Dios, rech jeriꞌ kaqꞌijilaꞌtaj na ri Ukꞌojol ri Dios.
5 Yesussay martta izi michchyo marammone Allazare siqqees.
Ri Jesús sibꞌalaj uꞌloqꞌ ri Marta rachiꞌl ri María, xuqujeꞌ ri Lázaro.
6 Gido attin Allazarey saketdaysa siyy woththdii hen ba dizason namm7u gaalas gammides.
Pune xuto chi yawabꞌ ri Lázaro, xkanaj chi na kan kebꞌ qꞌij jawjeꞌ ri kꞌo wi.
7 Hessafe guye bena kaallizayta “anee Yuhuda bitta simm boosu” gides.
Kꞌa te riꞌ xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ: Chujtzalij pa Judea.
8 Isttika “asttammare! guththa wodepe kasse asay nena shuchchara caadana koyshshina, ne qasse hai hee simma banee? gida.
Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: Ajtij, chi jun janipa qꞌij kanoq ri winaq aꞌj Israel raj xkibꞌan laꞌ che abꞌaj ¿kaj kꞌu la katzalij chi la je laꞌ?
9 Yesussay isttas “issi gaalasan tammane namm7u sateey dees gidenee? Gaalasara hammutiza urray ha allameza poo7on simmeretontta gish dhubetena.
Ri Jesús xubꞌij chike: ¿La man kꞌu kabꞌlajuj hora kꞌo pa jun qꞌij? Ri winaq ri kabꞌin paqꞌij man kutopij taj uwiꞌ raqan rumal cher katunax rumal ri qꞌij rech ri uwachulew.
10 dhubeetzadey gidikoo qamara hammutizadee, gasooyka poo7oy bayndda gishasa.” gides.
Ri winaq kꞌut ri chaqꞌabꞌ kabꞌinik kutopij uwiꞌ raqan rumal cher man katunax taj rumal ri tunal ri katunanik.
11 Hessa isttas yootdape guye “nu lagge Allazarey ziniides, taka iza dhiskkofee denththana bayss” gides.
Kꞌa te riꞌ xutzꞌaqatisaj ubꞌixik: Ri qech chꞌabꞌeꞌn Lázaro xa tajin kawarik, kineꞌ chanim chukꞌasuxik.
12 Iza kaallizati iza “godoo! izi dhiskkda gidiko denddana” gida.
Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: Ajawxel, we xaq tajin kawarik, kawaꞌjil na riꞌ.
13 Yesussay isttas hessa yootday iza hayqqo gishasa shin ia kallizaytas qasse dhiskko gish yootida milatides
Ri Jesús are xutzijoj rij ri ukamikal ri Lázaro, ri tijoxelabꞌ kꞌut pa kikꞌuꞌx chi are xutzijoj rij ri waram.
14 hasa gish qoonccera isttas “Allazarey hayqqdes
Ri Jesús kꞌyaqal xubꞌan chubꞌij chike: Xkam ri Lázaro.
15 Inte ammanana mala ta hen dontta aggdays inte gish tana uhaaththaayses, hai gidiko ane gede izako boos” gides.
Kinkiꞌkotik man in kꞌo ta chilaꞌ rech jeriꞌ kixkojon chwe. Joꞌmpeꞌ, jeꞌ qilaꞌ.
16 Qasse Diidmoosa geeetza Toomasay hankoo yesussa kallizayta “ane nuka bidi izara isife hayqqos” gides.
Ri Tomás ri kabꞌix Yoꞌx che xubꞌij: Joꞌ, xuqujeꞌ uj rech kujeꞌkam rukꞌ.
17 Yesussay bi gakishshn Allazarey haqqi moogetin oydu galas gidides
Are xopan ri Jesús, xuto chi ri Lázaro kajibꞌ qꞌij chik kꞌo pa ri muqbꞌal.
18 Biitanyaay Yerussalamepe baga satee oge hakes.
Ri tinimit Betania oxibꞌ kilómetro unajal che ri Jerusalén.
19 Istta ishsha hayqqo gish Marammone martta minththethanas daroo ayhuda asay isttako shiqides.
E kꞌi winaq kꞌut oꞌpaninaq chi kichꞌabꞌexik ri Marta rachiꞌl ri María, cho ri kachoch rumal ri ukamikal ri kixibꞌal.
20 Yesussay yidaysa Marttay siyada iza mooka ekana badusu, Maramma gidiko soon uttadus.
Are xretaꞌmaj ri Marta chi opanem tajin kubꞌan ri Jesús, xeꞌ chukꞌulaxik; are kꞌu ri María xkanaj kan cho ri ja.
21 Marttay Yesussa hizzgadusu “godoo! ne han dizakoo ta ishshay hayqqenako shin.
Xubꞌij ri Marta che ri Jesús: We ta kꞌo la waral, ma ta xkam riꞌ ri nuxibꞌal.
22 Haika gidiko ne woosida wursi xoossi nes immanayssa ta errays.”
Pune jeriꞌ wetaꞌm in chi ri Dios kuya na xapakux ri kuta jun che.
23 Yesussayka izis “ne ishshay denddana” gides.
Xubꞌij ri Jesús che: Ri axibꞌal kakꞌastaj na.
24 Marttay qasse “wurisethan denththa wode izi denddanaysa ta errays” gadus.
Ri Marta xubꞌij: Jeꞌ wetaꞌm chi kakꞌastaj na pa ri kꞌisbꞌal qꞌij.
25 Yesussayka izis hizzgidess “dethine deyooy tanakoo, tana ammanizadey hayqqikoka paxa dana.
Ri Jesús kꞌut xubꞌij che: In in kꞌastajibꞌal wach xuqujeꞌ in kꞌaslemal. Ri kakojon chwe pune kakamik, kakꞌasiꞌ na.
26 Tanan dizadeyne tana ammanizadey muleka hayqqena, hessa ne ammanay?” (aiōn g165)
Xuqujeꞌ xapachin ri kꞌaslik xuqujeꞌ kakojon chwe, man kakam ta wi. ¿La kakoj we kinbꞌij chawe? (aiōn g165)
27 Izaka zaarada “ee goodo neni duge ha allameza Kitteti Xoossa na gididaysa ta ammanays” gadus.
Ri Marta xubꞌij: Jeꞌ, Ajawxel, kinkojo chi lal lal Cristo, uKꞌojol ri Dios, ri petinaq choch ri uwachulew.
28 hessa gadane simmada ba michchiyo Marammo dumma xeeyga kessada “Asttammarey nena koyes” gadus.
Are xbꞌiꞌtaj we riꞌ rumal ri Marta, xtzalij cho rachoch, xuꞌsikꞌij loq ri rachalal María, xubꞌij che: Xaq pa awal, ri Ajtij kꞌo waral, katusikꞌij.
29 Marammaka hessa siyda mala elela denddada izaka badus.
Xuta ri María chi jeriꞌ, xwaꞌjil bꞌik aninaq xeꞌ rukꞌ ri Jesús.
30 Hessa gakanas Yesussay Marttara gaggdason dees attin gede manddara garss gelbeyana
Majaꞌ kok bꞌik ri Jesús pa ri tinimit xane kꞌo na kan pa ri leꞌaj jawjeꞌ xtzijon wi rukꞌ ri Marta.
31 Marammo minththeethishe izira soon diza Ayudatika maramma puthurkku ga eqqada kezdaysa beydii iza allazare duhaaththao achchan yekkana bizza milatin izo kaallida.
Ri winaq aꞌj Israel ri e kꞌo rukꞌ ri María chukubꞌisaxik ukꞌuꞌx, are xkilo chi aninaq xwaꞌjil bꞌik, xkitereneꞌj bꞌik, pa kikꞌuꞌx chi xa keꞌ pa ri muqbꞌal rech koꞌqꞌoq.
32 Maramma Yesussay dizaso gakka iza demmida mala iza too bolla guhaaththaanada “godo ne han dizakoo ta ishshay hayqqenakoo shin” gadus.
Are xopan ri María jawjeꞌ ri kꞌo wi ri Jesús, xrilo, kꞌa te riꞌ xukulik xqaj choch xubꞌij che: Wajaw we ta lal kꞌo la waral, ma ta xkam riꞌ ri nuxibꞌal.
33 Izane izo kaali yida Ayhudati yekizaysa Yesussay beydi daroo michcheetdii
Ri Jesús are xrilo chi xoqꞌ ri María rachiꞌl ri winaq aꞌj Israel ri xebꞌe rukꞌ, sibꞌalaj xkꞌaxir ranimaꞌ ri Jesús.
34 “Iza awan moggidet?” gidii oychchdes, isttka “godo hayada beeya” gida.
Xuta chike: ¿Jawjeꞌ ximuq wi? Ri winaq xkibꞌij che: Peta la, jul ila la.
35 Yesussayka ayhaaththaunxxdes.
Xoqꞌ ri Jesús.
36 Ayhudatika “izi iza ay mala sqqzakoo beeyti” gida.
Ri winaq aꞌj Israel xkibꞌij: Chiwilampeꞌ, sibꞌalaj uloqꞌ ri Lázaro.
37 Istta garssafe issi issi asati haysi qooqe addeza ayfe pogdaysii hayssadey hayqqontta mala oththanas danddaene shin?” gida.
E kꞌo chi jujun xkibꞌij: Are waꞌ we achi riꞌ ri xjaqow ubꞌoqꞌoch ri moy achi, ¿la man kꞌu xkwinik xuqꞌatej ri Lázaro rech man xkam taj?
38 Yesussay iza wozanay michchetin gede duhaaththaoko bides, duhaaththaozika shuchchara tuccettda gonggollo.
Xkꞌaxir chi junmul ri ranimaꞌ ri Jesús xqebꞌ chuxukut ri muqbꞌal. Ri muqbꞌal jun jul ri tzꞌapital uchiꞌ rukꞌ jun abꞌaj.
39 Izika istta “shuchcha denththte” gides, hayqqdaysa michchya Marttay “godo izi hayqqin hach oydu gaalas gidida gish xinqqanako” gadus.
Ri Jesús xubꞌij chike ri winaq: Chiwesaj le abꞌaj. Ri Marta ranabꞌ ri kaminaq xubꞌij: Ajawxel, kꞌo chi ruxlabꞌ laꞌ, rumal cher kajibꞌ qꞌij chik kꞌo chilaꞌ.
40 Yesussayka “ne ammaniza gidiko Xoossa boncho beyanddasa gada nes ta yootabeykna?” gides.
Xubꞌij ri Jesús che: ¿La man kꞌu xinbꞌij chawe chi we katkojonik kawil na ri ujuluwem ri Dios?
41 Hessa gish shuchcha denththida, Yesussayka pudee xeellidi hizzgdees. “ta aawawu ne ta giza siydda gish ta nena galatays.
Xaq jeriꞌ xkesaj ri abꞌaj. Ri Jesús xuwaꞌjilisaj ri ukaꞌyebꞌal, xubꞌij: Tat, kintyoxin che la rumal cher in tatabꞌem wi la.
42 Ne wuriso gaalas ta giza siyzaysa ta errays, gido attin ta hessa giday hayssan eqqda asati ne tana kittidaysa ammanana malasa.
Wetaꞌm wi chi kintatabꞌej la ronojel mul, xinbꞌij kꞌu we riꞌ kumal ke we winaq ri e kꞌo waral, rech jeriꞌ kakikojo chi lal xintaqow la loq.
43 Yesussay hessa gidape kaallethidii qaala dhoqqu histtdii “Allazare! ha kezza” gidii xeeygdes.
Are xbꞌiꞌtaj we tzij riꞌ rumal, xuraq uchiꞌ rukꞌ ronojel uchuqꞌabꞌ, xubꞌij: ¡Lázaro chatel loq!
44 Hayqqda Allazareyka kumeththa asatethay moogo mayoon xaxetda mala duhaaththaope kezides, Yesussayka birsh yedite boo gides.
Ri kaminaq xel loq, bꞌatzꞌtal ri uqꞌabꞌ xuqujeꞌ ri raqan, xwi kaqꞌalajin loq ri upalaj pistal pa jun atzꞌyaq, kꞌa te riꞌ xubꞌij ri Jesús chike: Chikira le atzꞌyaq chirij, chiya bꞌe che keꞌek.
45 Hessa gish Marammo minththethana yida ayhudatape daroo asay yesussay ooththdaysa beeyd izan ammanides.
E kꞌi chike ri winaq ri e bꞌenaq chukubꞌisaxik ukꞌuꞌx ri María, xekojon che ri Jesús are xkil ri xubꞌano.
46 Isttafe baaggat bidi Yesussay ooththdaysa parssawistas yootda.
E kꞌo kꞌu jujun chike xeꞌkitzijoj chike ri fariseos ri xubꞌan ri Jesús.
47 Hessa qeessista halaqqatnee Parssaweti Ayhudata duulata shiqqana mala xeeygd, hizzgda “ha addezii daroo dumma malatata oththdade gidida gish nu ay oththko loo7o?”
Are kꞌu ri e kꞌamal taq kibꞌe ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq xuqujeꞌ ri fariseos xeꞌkimulij ri e yaꞌl taq noꞌj, xkibꞌij: ¿Jas kaqabꞌano? We achi riꞌ tajin kubꞌan sibꞌalaj kiꞌ mayijabꞌal taq kꞌutbꞌal.
48 Nu coou gikko asi wuri iza ammananane oroome asayka yidi nu biittane nu asa nupe ekkana.”
We xaq kaqaya bꞌe che jewaꞌ kubꞌano, konojel laꞌ kekojon che, kepe kꞌu laꞌ le winaq aꞌj Roma kulkikꞌisa puꞌwiꞌ le Templo, xuqujeꞌ puꞌwiꞌ le qatinimit.
49 Istta garssafe isaddey he laythth qeessistas wana halaqqa qayapaay hizzgdees, “inte aykooka errekkista.
Jun chike ri e kꞌamal taq bꞌe ubꞌiꞌ Caifás, kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios, che ri junabꞌ riꞌ, xubꞌij chike: Qas maj iwetaꞌmabꞌal ix.
50 Deerey wuri dhayanape dere gish issi urray hayqqkoo loo7o gidanayssa yushsh qoopeeketii.”
¿La man kꞌu kichomaj chi are katanik we xa jun achi kakam kumal ke we tinimit, cho we kasach uwach ronojel le tinimit?
51 Izi hessa beepe gidoontta he layth izi qeessistas halaqqa gidida gish Yesussay Ayhuda dere gish sinththafe hayqqanaysa gish yootdes.
Man xubꞌij ta kꞌu we riꞌ rumal je xraj areꞌ, xane xubꞌij rumal are kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios che ri junabꞌ riꞌ, xuqꞌalajisaj kꞌut chi ri Jesús kakam na pa kiwiꞌ ri winaq aꞌj Israel.
52 Izi hayqqanay He dere asas xalala gidoontta kase laleetda Xoossa naytaka isibolla shishshanasko.
Man xwi ta kꞌu rumal rech ri tinimit riꞌ xane kumal ke konojel ri e ralkꞌwaꞌl ri Dios ri e tukininaq bꞌik rech jeriꞌ kakwinik kubꞌan jun chike.
53 He gaalasafe ha simmin iza wodhanas maqqetda.
Xaq jeriꞌ tzi che ri qꞌij riꞌ xkijunamaj kikꞌuꞌx kakikamisaj ri Jesús.
54 Hessa gish Yesussay he gaalasafe ha simmin Ayhudata garssan qoonccera simmeretibeyna, gidoo attin dugge bazoo bitta matan dizza ehaaththareeme geetetza katamay diza poqqethaso bidi bena kaallizaytara hen tkkides.
Rumal riꞌ ri Jesús man kawaꞌkatilobꞌ ta chik chikiwach ri winaq aꞌj Israel. Xane xeꞌ pa jun tinimit naqaj che ri leꞌaj ri e maj wi ja, pa ri tinimit ubꞌiꞌnam Efraín, chilaꞌ xkanaj wi kanoq e rachiꞌl ri utijoxelabꞌ.
55 Ayhudati paziga ba77eley matda mala ba77eley gakkanape kase gesho woga ooththanas daroo asay dumma dumma derepe Yerusalame yidees.
Xa jubꞌiqꞌ karaj kuriq ri kinimaqꞌij ri winaq aꞌj Israel ubꞌiꞌnam Pascua, jeriꞌ e kꞌi kelik bꞌik cho taq ri saq, xepaqiꞌ pa Jerusalén chuchꞌajchꞌobꞌexik kibꞌ utz majaꞌ kuriq ri Pascua.
56 Asay yesussa koyshshe xoossa keeththan eqqdi ba garssan isay isaa “intes ay milatzee? ba77elezas yeenesha?” gides.
Tajin kꞌu kakitzukuj ri Jesús, are e kꞌo pa ri Templo, kakibꞌila chibꞌil taq kibꞌ: ¿Jas kibꞌij ix? ¿Teꞌq man kape ta riꞌ pa we nimaqꞌij riꞌ?
57 Qeessista halaqatine parssawet qasse Yesussa oykanass izi awan dizakoone errizadey isttas mlatana mala kase azazii woththiida.
Are kꞌu ri e kinimaꞌqil ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios e kachiꞌl ri fariseos xetaqanik rech we kꞌo ketaꞌmanik jawjeꞌ kꞌo wi ri Jesús, kabꞌan tzujunem rech jeriꞌ kachapik.

< Yanisa Mishiracho 11 >